Upload 105 files

algne versioon 2025 septembrist

liv/mono/liivi-keele-õpik.briti-harjutused/4.5.2.Moodusta_ainsuse_partitiivi_vormid.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik.briti-harjutused",
+            "filename": "4.5.2.Moodusta_ainsuse_partitiivi_vormid.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 55
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Sa tīed tīedõ, bet ma novūb amā āiga.\nKakš nädīļt ta vȯļ kuonnõ, kuolm päuvõ ta novīz.\nNe oppõbõd vaḑā kīeldõ.\nVaņbizt vȯdlõbõd eņtš pȯigõ kuodāj.\nMin veļļõn äb ūo nāizta.\nJemā panāb sõzārõn sillõ kim puskõ.\nKas sinnõn um jūomiznǟlga? Jūo vietā, tējõ agā semḑi!\nSiedā kallõ alā sīe! Sīe liestõ, se um paŗīmi!"
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/4.5.1.Loe_tõlgi_vasta_küsimustele.sentences.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,61 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "4.5.1.Loe_tõlgi_vasta_küsimustele.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 170
+            }
+        },
+        "sentences": [
+            {
+                "liv_standard": "Mēg jelām līvlizt kilīš rāndanaigās."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Ōļaz mõtsā, siņņi meŗ ja vāldad jõugõ kȭnkad āt ne, mis mēg täs jegā pǟva nǟmõ."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Nei jõvā mǟngami, kui vālda rānda jõugõ sizāl äb ūo lapstõn mittõ kuskis."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Sǟl võib kuoŗŗõ ka rāndakōšidi."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Mūndakõrd um nēḑi väggõ jennõ aigās."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Pȯiškizt tīebõd piedāg lõudstõ kuoigīdi, panbõd näntõn pīeld pǟlõ, pīeld jūr papīerst puŗŗõd ja panbõd nänt vȯigõm."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Tūļ ajāb kuoigīd āiga jūst jarā, kuņtš ne sōbõd ōŗa pǟl, kus lāinõd nänt immõr ētabõd."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Až set tōb, võib ka lǟdõ mierrõ gilgõm."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Sūrd rovzt võibõd gilgõs lǟdõ iļ tuoiz, mūndakõrd ka iļ kuolmõz ōŗa."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Lapst äb sōt tūoizta aŗŗõ sōņõ, jūom um jubā jennõks tõvā."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Tuoiz jūoms um vež emīņ vil, äb ku alīzõs jūoms."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Ku um sieldi āiga, siz võib nǟdõ tūolapūol mīerda Sōrmōdõ."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Vālda Sōrmō bōik pāistab pigātagā īdtõluggõ."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Pids mīerda lǟbõd kuoigīd ja kalāmīed laiḑi nǟb kil mierrõ lǟmõ, kil aigõ tulmõ."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Kalāmīed tūobõd mierstõ amā jemīņ lešti, sīļkidi ja brēțliži."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Mūndakõrd āt āigavõrgīš ka sūŗimõd kalād nemē tūrskad, sīgõd, lašīd ja munt."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/5.3.Minu_muinasvanemad.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "5.3.Minu_muinasvanemad.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 827
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Eņtš muinizvanbižist ma tīedab veitõ.\nMin vanbizt ka agā nēšti veitõ tīedizt, mõits ne vȯlkst iļ nänt jemīņ nīžõnd.\nMin tōţi nīžimiz pierrõ täm izā, min vanātōţi, vȯļļi Irēld perīņ.\nVanātōţiz izā vȯļļi jellõn Irēl, vȯnd Irē pivākuodā kīelamīez.\nMingiz āiga vȯnd Ūdvālgants perīmīez.\nPierrõ tund Sīkrõgõl Klou perīmīekõks.\nMingi um vȯnd vanātōţiz izān nim, siedā ma äb tīeda.\nNei īž äb ūo tieudtõb vanātōţiz jemā nim, äb ka kust ta um nūzõn.\nVanātōţi pierrõ um päzzõn Kielk perīmīekõks. Kunā se um suggõn, se äb ūo tieudtõb, ka kunā ta um perīmīekõks Kielkõl päzzõn.\nMõtlõmõst, ku se um suggõn pierrõ \"līvõd dumpõ\", sīest sīelāigal Kielkõl vaļānikāks um jõvā jellõn jedlõmi Ūdkilā Bus perīmīez Klouz Breinkopf, kīenta baron kui īdtõ dump jūodijizt viskīz kōrandst ulzõ.\nKielk perīmīekõks vȯldsõ min vanātōţi (täm nim vȯļ Pētõr) võtīz Klouz Breinkopf tidār Trīn eņtšõn nāizõks.\nVanātōţi kūoliz 1908. [tūontõ īdõkssadā kōdõksmõs] āigasts, ku ta vȯļ seiskimdõ agā seiskimdõ vīd 70-75 [seiskimdõ agā seiskimdõ vīž] āigast vanā āigastvannit.\nVanātōţi um vȯnd vanāǟmast jõvāgid vaņīm - (9-12 [īdõks agā kakštuoistõn] āigastõ), sīest vanāǟma kūoliz 1921. [tūontõ īdõkssaddõ kakškimdõ ežmis] āigasts 74 [seiskimdõ nēļa] āigastvannit.\n1868. [tūontõ kōdõkssaddõ kūžkimdõ kōdõksmõs] āigasts näntõn um sindõn pūoga Didrõk ja set 1879. [tūontõ kōdõkssaddõ seiskimdõ īdõksmõs] āigasts tuoi pūoga - min tōţi Kōrli.\nDidrõkõn vȯļ seļļi tergiļ [ila] ilā.\nTa iz või kuskiz kōgiņ kūož pǟl jellõ.\nĪdtõkabāl ta vȯtšīz paŗīmtõ sizzõltulmizt. \nImmar 1895. [tūontõ kōdõkssaddõ īdõkskimdõ vīdõz vīdõzt] āigastõ ta võtīz nāizõks vanlikiz neitst, mōmīe perīmīe Pigā tidār Vilhelmīn.\nPierrõ nāiztavõtāmõt min vanātōţi āndiz Didrõkõn perīmīe õigizt, īž ei vanāperīmīe leibõ.\nDidrõk kōgiņ perīmīekõks iz ūo. \nAgā sīli vȯļ ka nai, kis \"seļļizt va kalāmīe kōrandtõ\" vȯļ īdtõkabāl laitõn.\nKōrand vȯļ rent kōrand.\nDidrõk mīnd eņtš rentnikā õigizt sadā rubīļ jedst Sūr Pētõrõn (Pētõr Anzenovõn).\nĪž lǟnd Vǟnta tagān Patskul mȯizõ dipdōt pālkanikāks.\nVanātōţin um vȯnd ka pūdlōja, missõks Didrõk pūŗtõn.\nEņtš bohēmiz jelāmizõks ta um plīndartõn pūdlōja jarā.\nSūr-Pētõr äb ūo mȯistõn munt kilārovkõks jõvīst jellõ.\nNe at iļ täm kaibõnd baronõn ja se võttõn Sūr-Pētõrõn kōrand jarā ja andõn vanātōţin tāgiž.\n\nSīen Sīel āigal min tōţi, Kōrli, irgõn kǟdõ Irē mierskūolsõ, bet sǟld vanātōţi võttõn täm ulzõ. \nMingizt āigastõd tōţi pūŗtõn kuoigīd pǟl kokkõks ja matrūzõks.\nKu vanātōţi īend rujāks ja äbjoudzizõks, tam tund kuoigīd pǟld mōzõ ja irgõn Kielk perīmīekõks.\n1903. [tūontõ īdõkssaddõ kuolmõs] āigasts ta vȯstīz kōrand amnämniz eņtšõn.\n1906. [tūontõ īdõkssaddõ kūdõz] [āigasts] āigast Taļšpivād ta võtīz Lōrm tidār Kristīn eņtšõn nāizõks ja jelīz amā eņtš igā Kielkõl perīmīekõks.\nDidrõk iz ūo kōgiņ Patskul mȯizõs.\nTäm tergiļ ilā iz lask tämmõn sǟl vȱlda.\nTa tuļ [Vǟntast] Väntõ ja pidīz sǟl vȯllõbūoḑ, siz ka mis ka täm käds iz ūo kōgiņ, [sīest eņtšõ] sīest eņtšõn ka māitsiz jūodõ ja siedāvīţõ būoḑ peļmizt iz ānda.\nTa lekš Staldzõnõ kalāmīekõks ja perīzõks tuļ tāgiž Sīkrõgõl sīes eņtšõ Kielk kōrandõl, mis ta ja täm ukūz nai vȯļ nei jarā laitõn.\nNi ta jelīz Kielk kūrtubās ja kei miersõ nei īž nemē munt kilānikād.\n\nKui jõvā ežmõks ma kītiz, min vanāǟma Trīn vȯļ jedlõmõd jedlõmiz Bus perīmīe Klouz Breinkopf tidār.\nTa võiž vȱlda eņtš kōdkimdõ āigast vannit, ku ta lekš min vanātōţin mīelõ. \nVanātōţi siz võiž vȱlda 29-32 [kakškimdõ īdõks - kuolmkimdõ kakš] āigast vannit.\nJedlõm siedā ta um vȯnd mōmīe perīmīed jūs perīmīed perīmīed jūs neitsõks. \nVanāǟma mūoštiz luggõ, kēratõ ta iz mūošta. \nSiedā äb tīeda, või vanātōţi kēratõ mūoštiz, bet luggõ kil ta um mȯistõn, mõitiz päp tämmõn äb vȯlks andõn 1858. [tūontõ kōdõkssaddõ vīžkimdõ kōdõksmõs] āigasts bībõl. \nMikšpierāst se tämmõn um andtõd, siedā äb tīeda. \nKoks ka vanāǟma kēratõ iz mūošta, rōdõ ta tūndiz jõvīst ja mūoštiz siedā luggõ ja arrõ. \nVanāǟma vȯstīz kalāmīed kädst lešti, kūjastiz nēḑi ja vīž Dūoņigõ, Sasmaggõ ja Talsõ mīmõ. \nSiedavīţõ ta peļīz jõvā kopīk jūrõ sizzõltulmizõn kalāmīe tīestõ.\n\nMin jemā vȯļ Lōrm tidār.\nTäm izā Klouz Vald vȯļ Lōrm perīmīez ja Irē pivākuodā perī ja Irē Irē pivākuodā permindõr. \nMõtlõmõst, ku täm muinizizād āt vȯnnõd perīmīed sǟl jemīņ kazāmt, sīest äb ūo tieudtõb, ku sǟl vȯlks vȯnd mingi mū perīmīez. \nMin jemājemā Katriņ vȯļ nūzõn Brõkšāld. \nTa vȯļ Brõkšā perīmīe tidār. \nTäm izā um vȯnd pagāst azūmnikād nõtkõm. \nNūoŗõld, eņtš sieldõ pǟ ārdiņ, baron um tōnd tǟnda sōtõ skūolõ oppõm skūolopātijizõks.\nBet izā äb ūo laskõn, laz pīlõg kuonnõ ja jelāg tīedõ nei kui [ne] mäd kȭrda rovvõn sǟdõb.\nSiz täm azmõl um sōtõd skūolõ Polmaņ perīmīe pūoga Nikā Polmaņ.\nMa arrõb, ku min jemājemā ka agā um mȯistõn kēratõ neiīž ka jemā izā.\nJemāizzõ ma mǟdlõb nei nemē leb un, ku ta magīz rujā.\nJemājemā kil Jemājemmõ kil ma jõvīst mǟdlõb, sīest minnõn aldz vȯļ vīmõst tämmõn lemḑileibõ.\nLōrm vanāmäm, kui mēg tǟnda nutīzmõ, Haapsalus, kus mēg vȯļmõ Ežmiz mōiīlmasuodā āigis ulzõ urgõnd, sai lǟlamstiz rujāks ja kūoliz. \nTa sai mattõt Haapsalu kālmatarrõ.\nTäm kālma pǟl iz sō pandõd mingiz mǟdõltõbkiv agā rišt ja paldiņ täm kalmõ jemīņ mēg mitikš äb tīedamõ.\nJa äb līedaksmõ.\nIzāizā, izājemā ja jemāizā neiīž ku min vanbizt āt mattõd Sīkrõg kālmatarrõ."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/5.4.Nädalapäevad.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "5.4.Nädalapäevad.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 58
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Ežžõmpǟvan rūoik set īd,\nSiz amā nädīļ kierdi līd.\nTūoiznapǟvan mõttõl nei,\nKu pǟvaks nädīļ lītiks ei.\nKuolmõndpǟvan murt iļ sīe\nLaz tīemõt īegõ mitikš tīe.\nNeļļõndpǟvan um se irg,\nKu rūoikõ tegīž ūdpǟl irg.\nBrēḑõn mõttõl sinā nei:\nIkš tīepǟva set pǟlõ ei.\nPūolpǟvan um rūoikõmõst,\nUm amā tīe sin loptāmõst.\nPivāpǟvan novvõmõst\nUm amādõn tīe tīemizõst."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/6.5.6.Loe_ja_tõlgi.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "6.5.6.Loe_ja_tõlgi.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 192
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Võtā sīe rōntõ ja tul tǟnõ! \nTīe rōntõ vāldiž ja lug! Se um lugdõbrōntõz. \nAlā viedā vīpšidi rōntõ sizzõl!\nVõtā kēratõbpūlka ja kērat! \nKērat vanājemān īd kēra! \nSinnõn um sōtõmõst kēra Rīgõ vel tämpõ, siz se līb Rīgõs mūpõ agā tagāmūpõ. \nVõi sa äd līeda kēratõbpulkõ? Vaņţõl, või se äb ūo puddõn lōdan alā. \nAž kēratõbpūlka äb ūo jarā kaddõn, se pīlõb sǟl. \nNustā sīe ilzõ ja alā kōtõ jarā. \nAlā kērat sīe bleifēdõrõks, se äb ūo mingi jõvā! \nSiedā kerrõ vanājemā äb nǟ luggõ, kēratǟdõd ātõ nei piškizt.\nVȯstā būoḑštõ īd lēba, īd kilo tsukkõrzt, īd kilo nizziži jovḑi, īd kilo sūrmidi ja lītõr semḑi! \nAlā set vȯstā valdõleibõ! \nVȭita äb ūo vajāg. \nVȯlks vȯstāmõst ka mõukõ ja sõirõ. Kūjastõt mȭka vȯlks amā paŗīmi.\nVȯstā, mis äb ūo pa jennõks tõurõz.\n\nIrma: Tēriņtš, Pētõr! Kīt, mis sa ni tīed!\nPētõr: Tēriņtš, Irma! Ma set ku mõtlõb ja mõtlõb.\nIrma: Alā nei jennõ mõttõl, agā tīe!\nPētõr: Ma tōb mõtlõ iļ sīe, ku …\nIrma: Ku sa nei jennõ mõtlõd, siz sa īed vanāks. \nPētõr: Irma, až sa tōd tieudõ, mis ma mõtlõb, pīl vāgiž!\nIrma: Ānda andõks, Pētõr! Rõkānd, ma kūldõb!"
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/6.5.7.Katšil_oli_kass.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "6.5.7.Katšil_oli_kass.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 24
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Katšīn vȯļ knaš\nkērabi kaš.\nSe kilgsõ täm magīz,\nta īridi akīz.\nSalāndiz ammõ:\nnei liestõ kui kammõ,\nvȯzzõ ja semḑi,\namā emīņ iļdžemḑi!"
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/7.3.Kuidas_Kuolka_nina_on_sugenenud.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "7.3.Kuidas_Kuolka_nina_on_sugenenud.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 156
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Se amūstiz vȯļ vanāst vannõ,\nku iz ūo mittõ Kūolka nannõ.\nSiz vanā kuŗē īezõ vāgiž\nkei Kurmōld Sōrmōl jedspēņ, tāgiž.\n\nVel paldiņ ātõ sūod ja vigād,\nkus vǟgrõbõd set mõtsāsigād.\nNe sugīzt tīlkist, mō mis vīerizt,\nku ta eņtš kažžizt bikšõd kīeriz.\n\nSiz ikškõrd mõtliz ta iļ amā:\n\"Kui vȯlks, ku iļ mier tīeks ma damā.\nSiz vȯlks min paŗīm īezõ lǟdõ,\nvõiks kūjad jālgadõks set kǟdõ.\"\n\nNei mõtlõn, pierrõ pūoldõ īedõ\nta īrgiz siedā lǟlamt tīedõ.\nEņtš sil ta rōibiz tǟdõks mōdõ,\nikštäuž, kus võiž ta siedā sōdõ.\n\nSiz rūoikiz siedā jedspēņ kandõ\nja repţīz mōzõ Kūolka randõ.\nTa tōž, ku jedsõ pǟva vallõ\nvȯlks damān vȯlmõst Sōrmō allõ.\n\nBet iz ūo agā nei jen joudõ.\nIz või ta amā vaļmõks joudõ.\nTa kūliz kikīd loulõ keržõm\nja īrgiz amās lejās veržõm.\n\nEņtš kāndam mōdõ viskīz mōzõ\nja īž paņ jālgad vāldiņ sūozõ.\nBet sǟl, kus kāndam viskīz vanā,\nsai kōgaz mierrõ Kūolka nanā."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/7.4.1.Külvaja.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "7.4.1.Külvaja.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 80
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Ikš perīmīez um killõn sīemtõ. \nTämmõn piddõz um lǟnd ikš vanā mīez. Vanā mīez um tēriņtõn perīmīestõ jumāl abkõks, bet perīmīez äb ūo savõttõn täm tēriņtõmist un mõtlõn, ku vīļa nokazāji neiīž bäs jumāl abbõ. \nVanā mīez um lǟnd jedspēḑõn smagā sidāmõks.\nKu ni um attund sigžõ, siz sǟl, kus vanā mīez um lǟnd iļļõ, um vȯnd seļļi vīļa, ku lušt um võnd nǟdõ. \nMūs um vȯnd set āina. \nNi perīmīez um apvõttõn, ku ta savõtāji tikkiž, missõks tǟnda tēriņtiji."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/7.4.1.Minu_vend_rahamees.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "7.4.1.Minu_vend_rahamees.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 250
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Se um vȯnd nei, ku tämā um pand pūolpǟva ȭdõn maggõm. \nSiz tämmõn um tund kītõn unsõ ikš mīez, ku laz tulgõ rōdõ kōvam, ku äb vȯļļi kougõn se rō, täsā īž mäd pīedrī jūs.\nNei tämā um sōnd virgõ un ta um mõtlõn, mis se ni vȯļ, mis ta um kītõn, se rištīng. \nNi ta um īend maggõm tegīž.\nUn siz tund tūoizta kõrd tegīž tämmõn nei kītõm. Siz tämā, se mīez, um kītõn tämmõn nei ku: \n\"Až sinnõn irm um, siz võtā eņtš izā, agā tegīž mingiz tundtõb īņiz!\" \nUn tämā um mõtlõn, mis se ni um, tūoizta kõrd jõvā tulāb kītõm. \nTämā um kīerõn tuoiz kilg pǟl un īend maggõm tegīž. \nBet ni ta um tund kuolmõz kõrd tämmõn kītõm sīes eņtš īesõ un kītõn, laz ruoikõg, ku tulīņ līb pǟvaval ullõ un naizt lǟbõd nīemidi lipšām, laz tulgõ tubbõ un võtāg tutkāmõz läb pǟld āita võţīm un läkkõ aitõ un võtāg uks tagānd läbḑi. \nBet tämā äb ūo lǟnd. \nSiz tämā ūoņdžõl um sōnd virgõ un nūzõn ilzõ un tund tubbõ un vaņţlõn, või tutkāmõz läb pǟl um se võţīm, aga siedā äb ūo vȯnd. \nSiz tämā um kizzõn jemā kädstõ, kus tämā um ȭdõg pand āţa võţīm. \nJemā um kītõn, ku tämā um pand tutkāmõz läb pǟl. \nNo, un siz tämā um lǟnd vaņţlõm aitõ, või se läbḑi um sǟl uks tagān, sīepierāst ku tämā äb ūo tieudõn, kus se läbḑi riktig um nopandõd vȯnd. \nSiz tämā um lieudõn sīe läbḑi sǟld āţa uks tagānd."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/8.4.2.Liivi_rahvamaja_ehitamine.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "8.4.2.Liivi_rahvamaja_ehitamine.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 355
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Līvõd kuodā vȯļ vaļmõz un 6. ougustõs 1939 sai Līvõd kuodā pivāstõd. \nNei ku avīzõd kēratizt, vȯļ Irēl līvliži un lețliži 1500 rištīngtõ, sūomidi 27, ēstliži 15, ungāridi 3. \nPaikõl vȯļtõ Lețmō kultūrnodaļast direktōr J. Labvīrs, Ēsti pūolstõ H. Rebane, Sūomõ-Ugrõ Kultūrīt pūolstõ F. A. Heporauta ja Ungār pūolstõ doktōr Tibor Eyssen. \nĒsti kultūrfilm pūolstõ vȯļ Ēsti Rovmuzēj direktōr Ferdinand Linnus. \nTeitõ ka film sīestõ, kui Līvõd kuodā sai pivāstõd. \nRovkuodā vȯļ bõuvtõd Sūomõ arhitekt Huttunen projekt pierrõ, sizālizarhitektõks vȯļ V. Paegle. \nBõuvijiks vȯļ Kronbergs. \nBõuvimi, mēbõl un amā mū maksīz 100 000 lattõ, pūol vȯļ sōdõd Sūomõst, tuoi pūol Ēstist un Leţmōld.\nUngārõst tuļ rōdõ amā veitõ. \nPivād īrgiztõ kīela kakštuoistõn. \nNēḑi jūodiztõ Līvõd Īt un Līvõd Rovkuodā Fond. \nEžmõks līvlizt tēriņtiztõ kilāliži. \nSiz rõkāndizt līvõd päp H. K. Erviö un Irē päp A. Abakuks. \nErviö rõkāndiz līvõ kīelkõks, Abakuks leţkīelkõks.\n\nȬdõn vȯļtõ ȭdõgizt, kūoŗ lōliz līvõd lōlidi, rovzt dāņtšiztõ. \nEdgar Vālgamā vȯļ līvõ kīeldõ tulkõn Aleksis Kivi \"Īe un pǟva\". \nJūodiji Hilda Tserbah vȯļ sīe tīend nǟdõbõks amādõn. \nKūoŗõ jūodiz Margarete Stalte. \nAmād vȯļtõ rīemlizt, amā emīņ līvlizt īž. \nNäntõn vȯļ eņtš rovkuodā, ne tīedizt, ku sugūd nēḑi äbţõbõd. \nVõiž uskõ, ku jelāmi Līvõd rāndas lǟb jeddõpēḑõn. \nDidrõk Volganski murtiz kūolõmiz sōņõ iļ Līvõd kuodā. \n1965. āigastõs ta rõkāndiz nei: \n5)\"Saksād suodā aigiz kil teitõ väggi jennõ kajjõ: kīskiztõ katūkst jarāndiz, sǟldõ vež sadīz sizzõl. \nIkš neļļõzjagū kuodā lagḑi un sūŗi pūḑi mǟrgandizt, un vȯļ panmõzt ūdpǟl, ka se sai notīedõd. \nKatūks sai pandõd ūž. \nUn kuodā um paldīņ andtõd Līvõd rānda kalāmīedõn pa klubbõks, pa kultūrkuodāks. \nDemberg, kis vȯļ sūr kivīd põŗgtiji un kivīd viedāji, bāļkõd viedāji eņtš jõvād ibbiztõks, siz ku kuodā vȯļ väggi loppõn, katūks vȯļ loppõn, ta iz või sǟldõ lǟdõ piddõz, ta lekš kõlāks rinkõ, algõ ta nǟgõ, ku se kuodān um lǟlamstiz.\" \nTästõ võib nǟdõ sīeldõst, kui līvlizt eņtš rovkuoddõ ārmastizt. \nBet perīmīed tuļtõ un lekštõ, näntõn iz ūo murtõ, mis sōb Līvõd rovkuodāst. \nPerīzõks sai Līvõd rovkuodā andtõd Šlītõr rezervātõn un se vȯļ ežmi jõvā perīmīez. \nMēg amād uskõm, ku rezervāt jūodijizt pidābõd amniggõks siedā kuodā neka piemineklõ līvõ rovvõn, kis täs rāndas um kōgiņ jellõn."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/9.1.Mis_ma_tämiezõ_neiz.sentences.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,82 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "9.1.Mis_ma_tämiezõ_neiz.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 159
+            }
+        },
+        "sentences": [
+            {
+                "liv_standard": "Vȯļ pūolīe, ku uņ lekš jarā."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Amād magīzt."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Ma kūliz tuoiz tubās rõkāndimizt ja lițīkšimizt."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Ma ropīz lovāld ulzõ ja lekš vaņtlõm."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Ma pīliz salliz uks vail."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Ja mis ma neiz!"
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Lēna pipā ja jemā kafēkōna pidīzt kōzgiņi."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Mȯlmõdõn vȯļt papīerst rūožõd rīndad jūs ja pipā pidīz kafēkōna kädakātõks jūs vizās."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Kōznikīdi vȯļ täuž pȭrand."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Padā ja paņ teit kōdskiņ muzīkõ, munt amād dāņtšizt."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Sidtaņgõd kīerizt mändriksõks, izā filtssōpkõd īekizt tsišibīškõks."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Amād paņt siegāmõl vāldiņ labajālga valsõ."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Kafētassõd ja tēglōzõd vīerizt nemē kīerad īdst sāinast tuoiz jūr."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "\"Algid tīegid neijen märrõ!\" rīḑliz vanāǟma, kuolmjaļgi raj."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "\"Perīrovst virgõbõd, siz um vītš lebbõ.\""
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Agā siedā iz pan mitikš tǟdõl."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Neikōgiņ nagrizt ja dāņtšizt, kuņtš ikš kafētas ailiz tsukkõrdūožõks kubbõ."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Kafētasõn lekš ōz kilgst jarā ja tsukkõrdūož sadīz immõr."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Amā tsukkõr pȭrandõl laigāld."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "\"Kas ma iz kīt!\" poțīkšiz vanaǟma raj."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Amād ädāgizt väggõ jarā ja jūokšizt jegāikš eņtš kūožõ."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Ma pugīz tāgiž lovvõl."
+            },
+            {
+                "liv_standard": "Jemā arriz ūoņdžõl, ku sūorkõd āt sīe ligā tīend."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/9.2.Piedag_vaim.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "9.2.Piedag_vaim.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 360
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Kȭnka sōna pīliz kuordiz mäg nugār pǟl, lagdõ immõrgouț sidāmõl. \nSīes sōnas jelīzt kakš vannõ rištīngt, Brants ja Babā. \nKubs ne sait nuttõd Kȭnka rovkõks, agā Brantš ikšiggiņ - Kȭnka Brantsõks ja Babā - Kȭnka Babāks. \nAgā sōna tutkāmõs kazīz sūr piedāg. \nSe piedāg vȯļ nei jamdi, ku kakš mīezt izt sōt tǟnda immõr akkõm. \nTa vȯļ ka väggõ vanā, agā amā sīeks vȯļt täm oksād vel viššõd ja aļļõd. \n\"Sīe piedāg um minnõn tämpõ mōzõ võtāmõst\" mõtlīz Brants ja kõvīstiz kīrazt. \nLǟlam se vȯļ kil tämmõn, agā iz või mittõ midāgid tīedõ. \nBabā vȯļ jubā nädīļiņ rujā ja sōna vȯļ väggõ kīlma, sīepierāst, ku iz ūo mittõ midāgid mis ajjõ pānda.\n\nBrants astīz ulzõ. \nVȯļ vel ämār. \nĀiga vȯļ vagā ja kīlma. \nPiedāg pǟl vȯļ amālebbõl vālda ǟrma. \nBrants astīz täm jūr salliz irmkõks. \n\"Ma raḑļõb ikšiggiņ, kuijen sȭitab,\" mõtlīz ta, \"siz ma lǟb kilāst abbõ sōm ja mēg irgõm zōjgõ.\" \nVel rōz vībiz Brants, agā siz ta nustīz kirrõ ilzõ. \nAgā jedmõl ku se jōdiz pū lejjõ sizzõl lǟdõ, vȯļ kūltõb jamdiz pū tõvst madāli ēļ: \n\"Brants, mis sa tōd tīedõ?\" \n\"Babā um väggõ rujā ja sōna um väggõ kīlma, agā äb ūo mittõ midāgid, missõks ajjõ kittõ,\" tabāltiz Brants jarāädāgõn. \n\"Līd sa min vastõ alāstli, siz ma äbțõb sinnõn,\" rõkāndiz madāli ēļ. \n\"Jõvā mīelkõks!\" nutīz Brants ja viskīz kirrõ lum sizzõl. \nAgā siz rõkāndiz ēļ piedāg tõvst: \n\"Võtā eņtš kirrõ, li tubbõ ja vaņtl, mis tämst um sōnd!\" \nPierrõ siedā lekš seļļi mõržiji ūgandõks leb piedāg ladā ja siz ei amā vāgiž.\n\nBrants tei nei, kui kītõd. \nVaņtlõs tubās, pirg tul jūs, eņtš kīrazt, ta neiz, ku se vȯļ õbdizõks sōnd. \nSīe eņtš pǟvan vīž Brants õbdiz kirrõ jālgabõ ja mīž jarā kūldasiepān. \nMittõ kunāgid ta iz ūo nǟnd neijen rōdõ, kui ta ni sai. \nAmā jeds kutsīz ta Babā jūr doktār. \nSiz ta lekš kuodāj, vȯstīz kāima kädst pūḑi ja kitīz sōna lemmõks. \nDoktār aŗštiz Babbõ tierrõks. \nKōgiņ vel jelīzt Brants ja Babā pierāst siedā suggimizt Kȭnka sōnas vȯndzizt jelāmizt. \nNi ne mȯlmõd āt jubā kūolõnd ja Kȭnka sōna um mōzõ artõd. \nAgā Kȭnka piedāg pīlõb vel mäg nugārõs. \nTouvõd ja tūld äb sȭitat tǟnda murdõ."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/9.3.Rikas_rand.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "9.3.Rikas_rand.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 120
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Vaņtligid, kui piedāg tikkiž\nKūldatõd um kȭnka pǟl,\nAmmõ randõ pǟvaļikīs\nNǟtõ kūldas pāistam sǟl.\n\nKajāgõn āt õbdizt tībõd,\nSamti am um kākuoļõn,\nŌrõnd nei īž tõurõd lībõd\nRāndadīban, sportistõn.\n\nMis tēg minnõn kītõt kūldast,\nÕbdõst, mis um mōnallõ,\nKīenta vȯtšõmõst um mūldast,\nTulgid īņõz miernaigõ.\n\nEtagõd sīn pūol eņtš sīlma,\nSīn, kus pǟva lūojõ lǟb;\nKus siz vȯlks kil iļ mōīlma\nNeijen rikūzt, kui sǟl nǟb.\n\nSǟl nǟb neijen kuldõ lāistam,\nKuijen tõvā mier īd um,\nSiegās valdõ õbdõ pāistam\nLāinõd tutkāmis kui lum.\n\nIllõ ailõb purpur pīla,\nAllõ laint um dimanti.\nAmā immõr rikāz vīļa\nÄbnimtõd ja ädsmingi.\n\nKädud imlõs kubbõ pānda\nTēg set võikst ja īdsõ sūs\nKītõ sǟl: \"Ūod rikāz, rānda,\nSeļļizt rikūzt äb ūo mūs\"."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/mono/liivi-keele-õpik/Lisa2.Harjutamiseks.texts.liv_standard.json

@@ -0,0 +1,19 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "liivi-keele-õpik",
+            "filename": "Lisa2.Harjutamiseks.liv",
+            "counter_tokens": {
+                "liv_standard": 1506
+            },
+            "langcodes": [
+                "liv_standard"
+            ]
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "liv_standard": "Kui vanā Zūonkõ skūolõ lǟdsõ rikkõks sai\nSe vȯļ vanāst, ku vel vȯļ kēmõst izāndõd tīesõ. \nSet mingi ōra um mȯizõ tīestõ vāldiņ sōnd. \nSeļļistõn siz izānd um andõn mōjpāikidi rent pǟlõ. \nIkš seļļi um vȯnd ka vanā Zūonkõ. \nVäggi lǟlamstiz um vȯnd tīedõ tīemõst, laz eņtš naizt lapst võigõ illõ piddõ ja izāndõn vel rentõ ka maksõ. \nVȯnnõd ka kūoḑõn seļļizt lǟlamõd āigad, ku amādõn um vȯnd veitõ käd jūsõ. \nPǟgiņ perīmēḑi äb ūotõ sõitõnd rentõ maksõ, nēḑi izānd tõitõn kōrandist ulzõ viskõ.\n\nBet vanā Zūonkõn āt vȯnnõd rikkõd sugūd Dūoņigs. \nTa lǟnd nänt jūrõ ja kaibõn eņtš ädā. \nSugūd äbțõnd rōkõks, nei ku vanā Zūonkõ sōnd rent jarā maksām. \nTa vieddõn paŗīmõd ōrõnd sälgõ ja länd sūrizānd jūrõ. \nZūonkõ um vȯnd väggi kõzzi iļ nei äbõigiz kȭrda, mingi sīḑš īlmas um. \n- Se kis īž mingizt tīedõ äb tīe, se jelāb sūrsõ knaššõs nīnõs ja sīeb ammõ jõvāmt īd, bet tämmõn, kis jelāb īed pǟvad lebbõ, äb ūo pigā mis sūzõ pistõ, äb ka jõvīst rentõ mis maksõ. \nAgā tämmõn sugīd äb vȯlkstõ seļļizt mõtkõd tunnõd mīelõ, až äb vȯlks vȯnd sigži väggi lieggi riek ja kuolmkimdõ verštõ seļļizt riekkõ aigõmõst; siz umītigid jegā īdõn sidām tulāb kõzzõ tǟdõks iļ seļļiz ä bõigiz jelāmiz. \nBet mis sa vagāmīez laz tiegõ, lēmõst īd set um eņtš riekkõ! \nJa vanā Zūonkõ lǟnd ja päzzõn ka Dūoņigõ: \nIkš õigi līvli umītigid äb tund seļļizt ažžõ, mis ta äb võiks agā äb sȭitaks tīedõ.\nTa lǟnd nīnõizānd jūrõ. \nSǟlõ vȯnd jubā pǟgiņ perīmēḑi jedsõ. \nMū, kīen um jõvīst lǟnd, tiennõn ja kītõn jõvvõ izāndtõ; mūnda, kīen tegīž tikkiž iz ūo nei lǟnd, kui vȯlks vȯnd jõvīst, vȯnd izānd pǟlõ väggi kõzzi ja astõn krūogõ eņtš kõzā vȯllõglōz sizzõl jarā upāntõm. \nVanā Zūonkõ vaņțļõn, kūldõn, mis munt tīenõd ja rõkāndõnd, ja astõn ka strepīst ilzõ: ilmõ maksāmõt neiku nei äb päz. \nLǟnd izānd jūrõ sizzõl, patšõn izānd kīndõrbūdõ ja am ȭlmidi, siz pand kaggõlkrīzdõg kõrdõl, kievtõn ja siz kītõn, ku ta ni vȯļļi tund sūr ja armõ izāndõn rentõ maksām. \nIzānd palg ildīņ īend mõitizõks. \nVanā Zūonkõ sūr imlimizõks ta pand, laz istāg, koņtš skrīvõr tǟtõb sīe rōntõd sizzõl ja võtāb rō vastõ. \nIzānd jõvā mēļ andõn ka vanā Zūonkõn julgõ mīeldõ. \nTa kītõn ilmõ irmõ amād izānd kizzimizt pǟlõ vastõ. \nIzānd kizzõn täm kädstõ iļ mōjpāika ažād, iļ vīļa ja mõitizt perī ažād. \nAmmõ vanā Zūonkõ seļțõn sieldõ ja julgstiz. \n\nSiz tämmõn tunnõd mīelõ ka ne mõtkõd, mis ta vȯļ pids riekkõ mõtlõn. \nVanā Zūonkõ tegīž irgõn eņtš jūsõ kõzīņțõ ja īend amnämniz punīzõks nei ku eņtšõn suggõn rōz äbī iļ eņtš kõzīņțimiz. \nIzānd vaņțļõn täm pǟlõ ja kizzõn, mis tämmõn vȯļļi vigā. \nVanā Zūonkõ ni kil rōz ädāgõn jarā, bet ikštõz võttõn dūš ja kītõn: \n\"Ovtõb alāstli sūrizānd, amā pids riekkõ ma mõtliz ja mõtliz, mikš minnõn äb ūo mittõ jõvīst leibõ sīedõb, laz ma kil nei lǟlamstiz tīegõ tīedõ; tēg ät tīetõ mittõ midēgõst, bet täddõn āt amāsuglimizt jõvād sīemnāigad ja jūomnāigad lōda pǟlõ. \n- Tēg võitõ jellõ sūrsõ nīnõs, bet minnõn um jelāmõst piškis butkõs rānda kȭnkis jõugõ sizāl!\" \nKu vanā Zūonkõ sōnd nänt sõnād kītõm, ta um vȯnd amā lebbõl jarā igtõn. \nTämmõn um vȯnd väggi sūr irm, ku izānd äb īe kõzīzõks. \nVanā irgõn jubā mõtlõ, ku äb lǟks vȱlda sugīd kītõn: pieksõ ni nei ku nei līb. \nIzānd seļļiz strēk vaņțļõn täm pǟlõ. \nVanā Zūonkõn sīest vaņțļimizõst īd jubā kōtšõd veržõnd. \nSiz izānd muidlõn ja kītõn: \n\"Až sa äd vȯlkst minnõn seļļi jõvā perīmīez, siz ma vȯlks pand āndam sinnõn pieksõ, bet ni ma sinnõn kītõb, mis sa tōd tieutõ sōdõ. \nSe jõvām, va jämp, minnõn tikkiž tulāb skūolstõ: ku sa ka vȯlkst skūolsõ kǟnd ja oppõn, siz ka sinnõn vȯlks nei īž jõvā jelāmi.\"\n\nVanā Zūonkõ nõtkõn sūrizānd jedsõ pigā mōdõ sōņõ, magḑistiz patšõn izāndõn kätā, ailõn pids strepīdi mōzõ, pand ibīz ja rattõd kõrdõl ja rūoikõn, rȭmli ku brūtganā kuodāj. \nTa vȯnd rȭmli iļ sīe, ku äb sōnd pieksõ, ja ku izānd um andõn tämmõn nei jõvā nõv, ku skūolõ lǟdsõ võib ka izāndõks sōdõ. \nKa krūogõ sūrstõ rȭmstõ vanā Zūomkõ unnõn jarā ja pakānd, pakānd vȯnd kuonnõ tāgiž. \nPästõn ibīz mōzõ, rūoikõn tubbõ, pakānd sīend ȭdigiži ja lǟnd maggõm. \nPerīnai tund ka lovānaigõ kizzõm, kui siz ka Dūoņigs um lǟnd. \nVanā set kītõn vastõ, ku jõvīst vȯļļi lǟnd, laz set pangõ sīļkõd kärpõ ja lēba kuoțțõ, ta lēji ūoņdžõl skūolõ. \nPerīnai kil imlõn sūrdõ imlimizt, rabbõn kädūd īdõkubbõ, bet vanā äb ūo midēgõst mūdõ kītõn, ku laz set vȯdlõg, kil āiga īž nägțiji, ku ta ka līji izānd. \nPerīnai seļļist rõkstõ äb ūo sōnd midēgõst arū. \nTa äb ūo midēgõst kizzõn ka, pand set lēba kuoț vaļmõks ja puggõn vanān kilgõ.\n\nŪoņdžõl pierrõ sīemõt Zūonkõ võttõn lēbakuoț sälgõ ja rūoikõn skūolõ. \nEžmi skūol rāndas sīel āigal vȯļ Ūd-Zūokõ kōrand kūožõs Kuoštrõgõl, seis verštõ Zūonkõld. \nOpātijiks sǟlõ sīesaggõl vȯnd ikš va Sokolovskij - mis ta mingi krīevõz iz ūo. Zūonkõ lǟnd sīe jūrõ ja kītõn, ku ta tōji skūolõ tūlda. Skūolmēstar nagrõn ja kõn, ku Zūonkõ vȯļļi rōz obbõ tund, laz ta paŗīmstiz tämpõ läkkõ kuodāj tāgiž. \nVanā Zūonkõ lǟnd kuodāj tāgiž - ku obbõ, siz obbõ, mis sǟl võib tīedõ, tulmõst mūpõ vaŗīm.\n\nKui siz, tuoiz ūoņdžõl vanā Zūonkõ um vȯnd skūolsõ jubā varāld aigiz. \nSkūolmēstar sōtõn tegīž kuodāj tāgiž. \nVanā lǟnd kõzīz mīelkõks kuodāj ja kuolmõz ūomõg tund jubā ildīņ pierrõ pūoldīedõ skūoltubā jūrõ ja globātõn läb tagān. \nNeitst tund ulzõ ja kizzõn, mis ta tōji, skūolmēstar vel maggiji. \nVanā Zūonkõ pallõn, laz kītõg skūolmēstarõn, ku ta ni vȯļļi tund tegīž, agā ni vȯļļi varāld kil. \nNeitst virgtõn skūolmēstart ja nīžõn, mis vanā Zūonkõ um kītõn. Skūolmēstar vȯnd kõzzi, ku tǟnda īe aigiz ajāb amā jõvāst unstõ ilzõ. \nPerīzõks ta umīțigid mõtlõn, ku sīe vanāks um nei mīelkõks rõkāndõmõst lebbõ ja pand nutām vanā Zūonkõ sizzõl. \nSkūolmēstar siz seļțõn, ku ta vȯļļi väggi vanā skūolsõ kējiks. \nSeļļi vanā rištīng äb võiji jemīņ midēgõst sieldõks oppõ. \nPaŗīmstiz laz ta sōtõg eņtš läpši skūolõ, näntõn kil tuļļi skūolsõ kēmizõst mingi jõvām.\n\nKūlõn skūolmēstar kädstõ seļļizt opātõkst, ta lǟnd kõzīz mīelkõks kuodāj, sīestõ ku sūrizānd vȯļ tǟnda piettõn. \nNei lǟdsõ, jālga rabbõn īd pīemdiz ažā vastõ. \nTa nõtkõn vaņțļõm, mis sǟlõ õigist um. \nVel um vȯnd väggi pimdõ. Kōļõs ta lieudõn seļļiz pīemdiz kierā nei ku nōgõst, õigist äb ūo sōnd arū ja pistõn taškõ; kil kuonnõ nǟb, mis se um.\n\nZūonkõ tund kuodāj ja pand maggõm: vel um vȯnd varāz. \nKu tam sōnd virgõ,vȯnd jubā sūr pǟva vālda. \nVanā nūzõn ilzõ ja pierrõ sīemõt lǟnd vaņțļõm, mis siz ta skūolstõ tuldsõ um lieudõn. \nMingi tämmõn vȯnd imlimi, ku ta nǟnd, ku se um vȯnd rōpūnga. \nBet sūŗim imlimi vel um vȯnd, ku tīend pūnga vāldiņ: sieldõ papīerrō saddõn sǟldõst ulzõ. \nKu vanā sōnd rōz läbāndõkst, ta luggõn sīe rō lebbõ, kui jennõ siz õigist sǟl um. \n- Mȯštād, mȯštād! - kimtūontõ rubīļt. \nSūr rȭmkõks ta ailõn ōjjeddõ, akkõn perīnaizõn immar ja irgõn īekõ, nei ku perīnai mõtlõn, ku vanā um īend - laz touvõ tōți vȱidag! - jämpõks. \nKu ni vanā nīžõn, kui jennõ rōdõ ta um lieudõn skūolstõ tuldsõ, siz perīnai īend nei īž rȭmlizõks. \nNe rõkāndõnd, ku siedā äb või kītõ mitīdõn, až mitikš äb vȯtš tagān: mõitiz sūrizānd võib sōdõ kūltõ ja võttõ tikkiž jarā; taplõ siz tegīž nǟlgaks.\n\nSeļļiz āiga jellõnd, mitikš sīe rōn tagān äb ūo vȯtšõn ja īž ka äb ūotõ muntõn iļ sīe nīžõnd. \nSiz īd pivāpǟvan tund Dūoņigst perīnaiz sõzār sēršõm. \nSīen mīez um vȯnd Dūoņig nīnõs kazākõks - sõnākāndajiks. \nJa ni va perīnai sūrsõ rȭmsõ, ku sōnd sõzārt nei kōgiņ āiga pierrõ tegīž nǟdõ, lorīkšõn ja lorīkšõn, koņtš nīžõn ka, ku ne ni vȯļļid rikkõd - vanā vȯļļi lieudõn pǟgiņ rōdõ. \nSõzār lǟnd Dūoņigõ tāgiž ja nīžõn siedā tegīž eņtš mīen. \nSe mõtlõn izānd kädstõ sōdõ mingizt jõvāmt ja nīžõn tikkiž sīen ka. \nIļ sīe izānd um andõn Dūoņig kūoḑõn tīetõ. Se um sōtõn īd mīe salliz kūldõm iļ sīe rō.\nMīez um tund randõ ja kǟnd kilād kouți kizzõs, bet mitikš sīestõ äb ūo võind midēgõst kītõ. \n\nSiz ta lǟnd Zūonkõ eņtš jūrõ kizzõm. \nVanā kindõn tarās naggõrmōdõ. \nDūoņignikā lǟnd jūrõ, tēriņțõn ja kizzõn, või se um tuož ku ta vȯļļi lieudõn pǟgiņ rōdõ. \nVanā kītõn, ku vȯļļi tuož kil. \nMīez kizzõn, kunā siz se um vȯnd. \n- Nǟ, vāņ se vȯļļi vȯnd siz ku ta um skūolsõ kǟnd. \nTa ni vȯļļi seļļi īž sūrizānd neiku Dūoņig barōn, set eņtš tīedõ ta tōji jellõ nei īž kui ežmõks. \nKūoḑmīez nagrõn iļ Zūonkõ nīž ja lǟnd siedā kandõs Dūoņigõ tāgiž. \nSǟl ta nīžõn, mis vȯļ kūlõn ja nǟnd. \nAmād āt iļ sīe magḑistiz nagrõnd, ja izānd um pand va kazāktõ mȯlmõd naizkõks jõvīst pieksām, kui tūoḑijid tämmõn seļļiži tūltouvidi nīžõ. \nBet vanā Zūonkõ eņtš mīelsõ kītõn ja tiennõn sūrdõ izāndtõ, kis andõn tämmõn seļļiz jõvā nõv. \nTam väggi uskõn, ku set skūolsõ kēmizõks võib amā kievāmstiz rikkõks sōdõ. \nJa vel paldiņ vanā Zūonkõ um skūoldõt mīez ja rikāz izānd, až ta tegīž äb ūo joutõmõks īend agā jarā kūolõn, missõst kil amād jõvād ja äbjõvād illõ ja allõ tǟnda laz kaitsõgõd."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_00_eessona.eng_est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,20 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_00_eessona.eng_est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "eng": 790,
+                "est": 628,
+                "liv_standard": 641
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "eng": "FOREWORD\nThis special issue of the Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics collects a number of new studies of the Livonian language, the development of the Livonian language area and language contacts, and overviews of little-known data and new language resources.\nSome of the articles are based on presentations given at conferences during the international Livonian year of 2011, other studies are newer still.\nIn total, this volume contains 15 articles, authored by well-known Livonian language and culture researchers from five countries.\nLivonian is the southernmost Finnic language which has been spoken in the heart of the Baltics, in the area around the Gulf of Livonia (also known as the Gulf of Riga).\nHaving dominated the Central Baltic region in the beginning of the second millennium, the Livonians also gave their name to historical Livonia.\nToday, Livonian language and identity face a new situation.\nThe 2013 death in Canada of Grizelda Kristiņa, the last native speaker of Livonian, can be considered a fateful turning point in the history of the Livonian people and language.\nOn the other hand, recent years have seen a significant increase in the promotion of Livonian culture, as well as scientific interest in Livonian language and culture.\nThe descendants of Livonians, who have a conscious and profound interest in their Livonian roots, have played a crucial role in these developments.\nThe year 2014 marks the 20th anniversary of the foundation of the Livonian Culture Center.\nThe first chairman of this institution, founded in Riga in 1994 to bring together Livonian scholars, was Valts Ernštreits, one of the editors of this volume.\nErnštreits began directing the Livonian Culture Center as a 20-year-old student, and turns 40 at the time of this volume's publication.\nHis books summarizing the results of his Ph.D thesis, the Latvian Lībiešu rakstu valoda (2011) and the Estonian Liivi kirjakeel (2013), are noteworthy treatments of the development and modernization of Livonian.\nIn 2012, Ernštreits was given the annual award of the Estonian Kindred Peoples Program.\nAnother researcher with Livonian roots who has contributed to this volume is Renāte Blumberga, who in 2014 was awarded a Baltic science award for her studies in Livonian history and ethnology.\nMay this compendium serve to congratulate these younger Livonian scholars, and to inspire all the others!\nThe articles in this issue are divided into three thematic sections.\nThe first section deals with the history of the Livonian people and the development of the Livonian language area.\nEnn Ernits tracks down possible personal and other names used by Livonians in the oldest written sources, while Urmas Sutrop examines the territories inhabited by Livonians in historical Livonia as well as the division of past Livonian tribes.\nAldur Vunk presents new data concerning Metsepole Livonians in the 14th to 17th century.\nThe final article of this section brings the reader up to the present day - Christopher Moseley compares the current situation of Livonian to that of other endangered European languages, in particular Manx Gaelic.\nThe largest section of this volume follows the development of the Livonian language and its distinctive features within the Baltic contact area.\nValts Ernštreits and Gunta Kļava investigate morphological contacts between Latvian and Livonian, while Santra Jantunen examines the formation and functions of frequentatives in Livonian compared to other Finnic languages.\nMiina Norvik analyzes Livonian predicates expressing change and their use to express future time.\nKarl Pajusalu investigates the relationship between the Salaca and Courland Livonian dialects, while Lembit Vaba examines the influence of the historical Baltic Curonian language on Livonian.\nTiit-Rein Viitso describes the ways of expressing duty, obligation and necessity in Livonian.\nEberhard Winkler provides an overview of loanword strata in Livonian.\nThe final section of this volume presents new information concerning Livonian language collections, toponyms and language resources.\nRenāte Blumberga introduces the Livonian language materials of the Oskar Loorits fund in the Estonian Literary Museum.\nOjars Bušs examines oronyms (hill names) of Livonian origin in Dundaga parish on the basis of Juris Plānszķis's treatment of Latvian toponyms.\nJack Rueter provides an overview of electronic applications based on the Livonian-Estonian-Latvian online dictionary.\nThe volume concludes with Tuuli Tuisk's review of studies of Livonian prosody.\nThis special issue has been supported by several institutions and organizations in both Estonia and Latvia.\nThe department of Estonian and general linguistics of the University of Tartu has played a leading role in the compilation of the volume.\nThe international Livonian Friends Association has helped in the final preparation of the articles in many ways.\nThe Livonian Culture Center in Riga and the Latvian Language Agency have organized the selection and translation of articles by Latvian authors.\nThe editors of this volume thank all of these organizations for their support!\nKarl Pajusalu and Urmas Sutrop\nTartu, April 26, 2014",
+                "est": "EESSÕNA\nSee \"Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja\" erinumber koondab uuemaid uurimusi liivi keelest, liivi keeleala kujunemistest ja keelekontaktidest, samuti liivi keele ja kultuuri uurimisloo, vähetuntud andmete ja uute keeleressursside tutvustusi.\nSelle kogumiku artiklitest osa aluseks on rahvusvahelise liivi aasta 2011 konverentsidel peetud ettekanded, mitmed uurimused on aga veelgi värskemad.\nKokku sisaldab kogumik 15 artiklit, mille autoriteks on viie maa tuntud liivi keele ja kultuuri uurijad.\nLiivi keel on läänemeresoome keelte lõunarühma kõige lõunapoolsem keel, mida on läbi aegade kõneldud Baltimaade südames Liivi ehk Riia lahe ümbruses.\nTeise aastatuhande alguses Kesk-Balti piirkonnas domineerinud rahvana andsid liivlased oma nime ka ajaloolisele Liivimaale, millena mujal maailmas tunti aastasadu tänapäeva Läti ja Eesti suuri alasid.\nTänaseks on liivi keel ja liivlus jõudnud uude olukorda.\nÜhelt poolt võib aastat 2013, kui Kanadas suri 103. aasta vanuses emakeelsete liivlaste viimase põlvkonna viimane esindaja Grizelda Kristiņa, pidada saatusliku tähendusega pöördepunktiks liivi rahva ja keele ajaloos.\nTeiselt poolt on viimastel aastatel leidnud aset märgatav tõus liivi kultuuri edendamisel ning liivi keele ja kultuuri teaduslikul käsitlemisel.\nSelles on olnud määrav roll liivlaste järeltulijatel, kes küll ei kõnele enam liivi keelt emakeelena, kuid kellel on seda teadlikum ja sügavam huvi oma liivi juurte vastu.\nKäesoleval 2014. aastal täitus 20 aastat Liivi Kultuuri Keskuse loomisest.\nSelle 1994. aastal Riias asutatud liivi haritlasi koondava seltsi esimeseks esimeheks sai Valts Ernštreits, kes on käesoleva kogumiku üks toimetajaid.\nLiivi Kultuuri Keskust hakkas Valts Ernštreits juhtima 20-aastase üliõpilasena, just selle kogumiku ilmumise ajal saab ta 40-aastaseks.\nTema doktoritöö tulemusi koondavad raamatud liivi kirjakeele kujunemisest ja tänapäevast, lätikeelne \"Lībiešu rakstu valoda\" (2011) ja eestikeelne \"Liivi kirjakeel\" (2013) on tähelepanuväärseteks käsitlusteks liivi keele moderniseerumisest.\n2012. aastal pälvis Valts Ernštreits Eesti hõimurahvaste programmi aastapreemia.\nLiivi juurtega teadlastest osaleb artikliga selles kogumikus veel Renāte Blumberga, kes 2014. aastal pälvis Balti teaduspreemia uurimuste eest liivi ajaloo ja etnoloogia vallas.\nOlgu see kogumik ka õnnitluseks neile noorema põlvkonna liivi teadlastele ja innustuseks kõigile teistele!\nErinumbri artiklid koonduvad kolme temaatilisse ossa.\nEsimese osa artiklid käsitlevad liivlaste ajalugu ja liivi keeleala kujunemist.\nEnn Ernits jälgib võimalikke liivlaste nimetusi ja nimesid vanimates kirjalikes allikates, Urmas Sutrop liivlaste asualasid ajaloolisel Liivimaal ning kunagiste liivi hõimude jaotust.\nAldur Vunk esitab uusi andmeid Metsepole maakonna liivlastest 14.-17. sajandil.\nSelle osa viimane artikkel toob lugeja tänapäeva - Christopher Moseley vaatleb liivi keele praegust olukorda võrreldes teiste Euroopa ohustatud keeltega, eriti Mani saare gaeli keelega.\nKogumiku mahukaimas osas jälgitakse liivi keele kujunemist ja erijooni Balti kontaktalal.\nValts Ernštreits ja Gunta Kļava uurivad liivi ja läti keele morfoloogilisi kontakte, Santra Jantunen liivi keele frekventatiivverbide moodustust ja funktsioone teiste läänemeresoome keelte taustal.\nMiina Norvik analüüsib liivi keele muutust väljendavaid predikaate ning nende kasutamist tuleviku väljendamiseks.\nKarl Pajusalu vaatleb oma artiklis Salatsi liivi ja Kuramaa liivi murrete suhteid, Lembit Vaba Balti keelerühma ajaloolise kura ehk kurši keele mõjusid liivi keeles.\nTiit-Rein Viitso kirjeldab kohustuse, kohustatuse ja vajalikkuse väljendamise võimalusi liivi keeles.\nEberhard Winkleri artikkel annab ülevaate liivi keele laensõnakihtidest ning läti laenude semantilistest väljades Salatsi liivi keeles.\nKolmandas ehk viimases erinumbri osas esitatakse uusi andmeid liivi keelekogude, kohanimede ja keeleressursside kohta.\nRenāte Blumberga tutvustab Oskar Looritsa fondi rikkalikke liivikeelseid materjale Eesti Kirjandusmuuseumis.\nOjars Bušs käsitleb liivi päritolu mäenimetusi Dundaga kihelkonna alal Juris Plāķise läti toponüümide väljaande põhjal.\nTööd moodsate liivi keeleressursside loomisel esitleb Jack Rueter oma ülevaates liivi-eesti-läti veebisõnaraamatu põhjal tehtud elektroonilistest rakendustest.\nKogumiku lõpetab Tuuli Tuisu põhjalik ülevaade liivi keele prosoodilistest uurimustest.\nKäesoleva erinumbri valmimist on toetanud mitmed asutused ja organisatsioonid Eestist ja Lätist.\nKandev roll kogumiku valmimisel on olnud Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudil, Eesti Teadusagentuur toetus on tulnud institutsionaalse uurimisprojekti IUT2-37 kaudu.\nMitmeti on abistanud kirjutiste viimistlemist rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts.\nLiivi Kultuuri Keskus Riias ja Läti Keele Agentuur on korraldanud Läti autorite artiklite valikut ja tõlkimist.\nKogumiku koostajate ja toimetajate tänu toetuse eest kuulub neile kõigile!\nKarl Pajusalu ja Urmas Sutrop\nTartus 26. aprillil 2014",
+                "liv_standard": "EḐḐISÕNĀ\nSīes \"Ēsti ja sūomõ-ugrõ kīeltieud āigakēra\" spetsiālnummõr āt ī'dskubs ūžimizt tuņšlõkst līvõ kīelstõ, līvõ kīelarā kuojābõmst ja kīelkontaktõdõst, neiīž ka līvõ kīel ja kultūr tuņšlimiz istōrij, veitõ tundtõd tīetõkst ja ūd kīelresursõd klīerimizt.\nSīe rǭntõ kērad īd jagūalīzõks attõ jeddõluggimizt rovdvajliz līvõ āigast 2011 konferentsis, bet mitmõd tuņšlõkst attõ vel ūžimizt.\nNei um sīes 15 kerrõ, mingizt kēratijid attõ līvõ kīel ja kultūr tuņšlijizt vīdstõ mōstõ.\nLīvõ kēļ um vāldamiersūomõ kīeld jedāljag amā jedālpūoļi kēļ.\nLīvõ kīeldõ rõkāndizt līvlizt leb pitkād āigastsadād Vāldamier mōd sidāmõs Līvõ agā Rīgõ mierlop immõrkouts.\nTuoiz āigasttūontõ īrgandõksõs āndizt sǟl vōļikšõnd līvlizt eņtš nim ka istōrijliz Līvõmōn, mingiz nimkõks mūspūols mōīlmas sadīņāigastidi tūndizt tämpiz Lețmō ja Ēstimō sūŗimizt jaggõ.\nTämpiz pǟvaks um līvõ kēļ ja kultūr tund ūžiz vȯlmižiz.\nĪdst pūolst võib arrõ, ku āigast 2013, ku Kanādsõ kūoliz jemākīelizt līvlizt perīz kazām perri jednikā Grizelda Kristiņ103 āigast vannit, um līvõ ro'v ja kultūr sōtõks pīerpunkt.\nTuoist pūolst um pierīžis āigastis vȯnd sieldõ nǟ'dõb jeddõpēḑõn lēmi līvõ kultūr arāl ja nei īž līvõ kīel ja kultūr tieudliz traktimiz arāl.\nSīes um amā tǟdzi jag vȯnd līvlizt tagāntuļļijidõn, kis kil äb rõkāndõt līvõ kīeldõ neiku jemākīeldõ, bet kīen um sieda tieudzlimim ja tõvāmim interes iļ eņtš jūrd.\nPaldīņiz 2014. āigastõn sai 20 āigastõ Līvõ Kultūr sidām pūojti-mizõst.\nSīe 1994. āigastõn Rīgõs pūojtõd līvõ inteligentidi ītijiz seļtš ežmiz eḑīzmīekõks sai Valt Ernštreit, kis um ka sīe rōntõ ikš tuoimiji.\nLīvõ Kultūr jūoḑijizõks sǭdsõ vȯļ ta 20 āigast va'nnit, kūoḑõn sīe rōntõ ulztulmiz āigal tämmõn līb 40 āigastõ.\nTäm doktār disertātsij rezultātidi kubbõbõd rōntõd iļ līvõ kērakīel kuojābimiz ja tämpizpǟva: lețkēļi \"Lībiešu rakstu valoda\" (2011) ja ēstikēļi \"Liivi kirjakeel\" (2013) attõ tǟdõlpandõb traktimizt iļ līvõ kīel modernizātsij.\n2012. āigastõn sai Valt Ernštreit Ēsti sugrovd program āigastprēmij.\nLīvõ jūrdkõks tieudrovšti um sīes rōntõs jaggõvõtājist ka Renāte Blumberga, kis 2014. āigastõn sai eņtš tuņšlimizt jedstõ Baltij tieudprēmij līvlizt etnolōgij arāl.\nLaz se kubbõm vȯlkõ ka vȯntarmimi līvõd nūoŗimiz kazām tuņšlijiztõn ja uktāmi amād muntõn.\nSpetsiālnummõr kērad kubbõbõd kuolmõ temātjaggõ.\nEžmis jag kērad vaņțļõbõd līvlizt istōrijõ ja līvõ kīelarā kuojābimizt.\nEnn Ernits vaņțļõb līvlizt võibiži nimtõkši ja nimīdi vaņīmis kēraovātis.\nUrmas Sutrop vaņțļõb līvlizt jeltõbkūožidi istōrilis Līvõmōl ja jedmõlizt līvõ sugūd jaggimizt.\nAldur Vunk tūob ūži tīetidi iļ Mõtsapūol mōgõnd līvližist 14.-17. āigastsadāl.\nSīe jag perri kēra tūob luggijiz tämpizõ päuvõ - Christopher Moseley vaņțļõb līvõ kīel paldīņizt vȯlmizt ītlõs siedā Eirōp munt ädātõd kīeldkõks, īžkizMan kōla gǟl kīelkõks.\nRōntõ amā mōdlimis jags sōbõd vaņțõldõd līvõ kīel kuojābimi ja īžkizt tǟtõkst Baltij kontaktarās.\nValt Ernštreit ja Gunta Kļava tuņšlõbõd līvõ ja leț kīeld morfolōgij kontaktidi.\nSantra Jantunen līvõ kīel frekventīvvärbõd vīțimizt ja funktsijḑi munt vāldamiersūomõ kīeld pūoj pǟl.\nMiina Norvik tuņšlõb mõitõkst ulzõkīțijidi predikātidi lī līvõ kīelsõ ja nänt kȭlbatimizt tulbizāiga ulzõkītimiz pierāst.\nKarl Pajusalu vaņțļõb eņtš kēras salātslīvõ ja kurāmōlīvõ mūrdõd kubbõpūtimiži.\nLembit Vaba baltõd kīelgrup istōrijliz kuršõd kīel mõitõkši līvõ kīelsõ.\nTiit-Rein Viitso vaņțļõb võttõd tīebiz, pandõd tīebiz ja vajāgõm kītimiz võimiži līvõ kīelsõ.\nEberhard Winkler kēra āndab iļvaņțļimiz līvõ kīel täpīņțõd sõnād kȭrdist ja lețkīel täpīņțõkst tǟntõksnūrmist salātslīvõ kīelsõ.\nSpetsiālnummõr perīzõs jags sōb tūodõd ūži tīetõkši iļ līvõ kīel-kubūd, kūožnimūd ja kīelresursõd.\nRenāte Blumberga klīerõb Oskar Loorits fond rikāliži līvõkīeliži materiālidi Ēsti Kērandõksmuzējs.\nOjārs Bušs vaņțļõb līvõ kīelst perī�� mägūd nimtõkši Dūoņig pgāsts.\nJuris Plāķis lețkīel kūožnimūd ulzandõks pierrõ.\nModärnõd līvõ kīel resursõd lūomizt klīerõb Jack Rueter eņtš līvõ-ēsti-lețkīel sõnārōntõ pūoj pǟl tīedõd elektrōnlizt kȭlbandõkst iļvaņțlimizõs.\nKubbõm lopūb Tūli Tuisk līvõ kīel prozōdij tuņšlimizt pūojiz iļvaņțļimizõks.\nPaldīniz spetsiālnummõr vaļmõks sōmizt attõ tigtõnd mitmõd pūojtõmõd ja organizātsijd Ēstimōl ja Lețmōl.\nPǟažālistiz um siedāvaļmistõn Tartu Iļīzskūol ēsti ja iļammiz kīeltieud institūt, Ēsti Tieudagentūr um siedā tigtõn vōļiks tuņšlimizprojekt IUT2-37 kouți.\nKēratõkst jõvvõmizõn attõ setmiņvǭtõ äbțõn rovdvaili Līvõd Sõbrād Seļtš.\nLīvõ Kultūr Sidām Rīgõs ja Lețkīel Agentūr attõ sǟdlõnd Lețmōautorõd kērad lõvvimizt ja tulkimizt.\nKubbõm kubbõpaņņijid ja tuoimijizt tienū iļ tigtimiz kūlõb näntõn amādõn!\nKarl Pajusalu ja Urmas Sutrop\nTartus, 26.04.2014"
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_01_ernits.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_01_ernits.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 174,
+                "liv_standard": 182
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nEnn Ernits: Liivlaste nimetustest ja nimedest vanimates kirjamälestistes.\nKäesolevas artiklis üritatakse panna paika liivlasi tähistavate etnonüümide ajaline järjestus, täpsustatakse nende kronoloogiat, analüüsitakse rahvanimetusi ja võimalikke liivi isikunimesid.\nSündmuste toimumise aja järgi otsustades on kõige varasemateks kroonikateks, milles räägitakse liivlastest, \"Taanlaste teod\" ja \"Jutustus möödunud aegadest\", ent mõlemad on üsna kahtlased teated:\nesimesel juhul on kahtluse all Bråvalla lahingu pidamine üldse või selle toimumise aeg (VI, VIII või XI saj),\nteises allikas pole aga kindel, kas Kiievi ja Bütsantsi vahelise rahulepingu sõlmimise (944 või 945) juures viibis üks liivlane.\nTeose loomise aega arvestades on kõige varasemateks liivlasi (täpsemini küll Liivimaad) nimetavateks allikateks kaks ruunikiviteksti Rootsis, mis pärinevad kas XI saj algusest või hiljemalt esimesest poolest.\nSellele järgneb tõenäoliselt aastate 1113-1116 vahemikus kirjutatud \"Jutustuses möödunud aegadest\" leiduv dateerimata loetelu venelaste naaberrahvastest.\nIseenesest üsna problemaatilistest liivi isikunimedest tulevad kirjutises kõne alla \"Taanlaste tegudes\" esinevad Bicco ja Ger ning \"Jutustuses möödunud aegadest\" mainitav ЛибиАръфастовъ.\nEsimene kindel liivi isikunimi on *Musta-kka, *Must-u-kka või *Must-oi-kka (< *musta 'must') ühes Novgorodist avastatud kasetohtürikus, mis on kirjutatud tõenäoliselt 1040.-1050. aastate paiku.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nEnn Ernits: Līvlizt nimtõkst ja nimūd amā vaņīmižis kērandõks ovātis.\nSīes kēras sōb kōļdõd pānda paikõl līvlizt rovnimtõkst āigali kȭrda, pīenõstõ nimtõkst kronolōgijõ, pēţõb rovnimtõkši ja võibiži līvõ pärsōnnimīdi.\nSuggimizt tuoimimiz āiga pierrõ loptāntõs amā varālizt attõ kronikad, kus rõkāndõb iļ līvlizt, \"Dēņlizt tīemizt\" ja \"Nīžõm iļ piddõz lǟnõd āigad\", bet mȯlmis attõ kōdštõb tīetõd: ežmis um amāleb kōdštõb Bråvalla taplimi, nei īž ka āiga, kunāse vȯļ (6., 8. agā 11. āigastsadā), tuois ovātõs äb ūo sieldõ, või Kīev ja Bizantijvailiz armsǟdimiz klõkšimiz jūsõ (944 agā945) vȯļ ka ikš līvli.\nAž vaņţlõb lūomiz aigõ, siz amā varālizt ovātõd, kus līvlizt (agā Līvõmō) sōbõd nimtõd, ātõ kakš rūnkivtekstõ Rūotšmōl.\nNe ātõ perīņ XI āigastsadāīrgandõksõst agā amā obbõm ežmist pūolstõ.\nPierrõ siedātulāb ilzõluggimi krīevõd kāimarovšti, mis um lieudtõb arrõb ku 1113-1116 kēratõd kronikas \"Nīžõm iļ piddõz lǟnd āigad\".\nĪžeņtšõst problemātližist līvõ pärsōnnimīst sōbõd vaņţõltõd Bicco ja Ger \"Dēņlizt tīemizist\" ja Либи Аръфастовъ, mis um ovātõs \"Nīžõm iļ piddõz lǟnd āigad\".\nEžmi sieldõ līvõ pärsōnnim um *Musta-kka, *Must-u-kka agā *Must-oi-kka (< *musta'mustā') īds Novgorodstõ lieudtõd tūoigõkēras, mis um kēratõd arrõb ku 1040.-1050. ā. immõr."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_02_sutrop.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_02_sutrop.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 106,
+                "liv_standard": 108
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nUrmas Sutrop: Liivi maastikud Liivimaa ajaloolises geograafias ja liivi hõimude jaotus.\nTänapäeval puudub täielik konsensus, kuidas liivlaste territoorium jagunes muinasmaakondadeks ja/või -kihelkondadeks muistse iseseisvuse lõpul 12. sajandil.\nLahendamata on isegi küsimus sellest, kas Kuramaa rannaliivlased on muistsete liivlaste või sinna 16. sajandil ümber asunud liivlaste järeltulijad.\nKäesolevas artiklis vaadeldakse 1792. aastal Johann Christoph Schwartzi anonüümselt ilmunud käsitlust Liivimaa ajaloolisest geograafiast ning võrreldakse seda tollaste ja tänapäevaste arusaamadega.\nKokkulepe teadlaste vahel on üldisem idapoolsete liivlaste territoriaalses suurjaotuses: Väina jõe liivlase alad, Koiva jõe liivlaste alad, Metsapoole ja Idumea.\nNeist viimast peetakse liivlaste ja balti hõimude segaalaks.\nSamas puudub konsensus nende liivi maakondlike alade edasisest kihelkondlikust jaotusest.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nUrmas Sutrop: Līvõ mōpālgõd Līvõmō istōrilis geogrāfijs.\nTämpõ tuņšlijid äb ūotõ īdmēļizt, kui līvlizt terītori vȯļ jagdõd muinižiz mōgõniž ja/agā pagāstõdõksks muiniz īžpīlimiz lopāndõksõs 12. āigastsadāāigal.\nÄb ūo arāntõt, või Kurāmǭ līvlizt ātõ muinizt līvlizt tagāntuļļid agā 16. āigastsadāāigal sīņõ lǟnõd līvlizt tagāntuļļid.\nSīes kēras um vaņţõltõd 1792. āigastõs ulztund Johann Christoph Schwartz tuņšlõkst iļ Līvõmǭ istōriliz geogrāfij (ulzõtuldsõ se tuņšlõks vȯļ anonīmi).\nSiedā um ītõltõd sīeaigizt ja paldīņizt arusǭmiztõks.\nTuņšlijid ātõ dižānist īdmēļizt mǭgõrpūoļizt līvlizt teritorij jagdõksõs: Vēna joug līvlizt mō, Koiva joug līvlizt mōd, Mõtsāpūol ja Idūmō.\nIdumō um mō, kus um līvlizt ja baltõd sugūd jelīzt siegāmõl.\nĪdmīel äb ūo, kui mōgõnd jagīzt kīlgõniž."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_03_vunk.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_03_vunk.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 225,
+                "liv_standard": 151
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nAldur Vunk: Metsepole liivlased 14.-17. sajandil.\nArtikli teemaks on Metsepole liivlaste (hiljem tuntud kui Salatsi liivlased) ajalugu 14.-17. sajandil.\nKäesoleva artikli maht ei võimaldanud kirjeldada Metsepole maakonna kujunemist ja selle ümberkujundamist Riia peapiiskopkonna kui riigi rajamise käigus 13. sajandil.\nSamuti kirjalike allikate kaudu paremini dokumenteeritud Salatsi liivlaste viimaste keelesaarte kahanemist 18. ja eriti 19. sajandil.\nNeed teemad koos Salatsi liivlaste nimede teemaga on osadeks juba ettevalmistamisel olevale terviklikumale käsitlusele.\nArtikkel toetub akadeemilistele kirjutistele alates 17. sajandist (T. Hiärn) ja hilisemast ajast, kus kirjeldatakse liivlaste keelepiiri Salatsi kihelkonnas, samuti harvakasutatud Manfred von Vegesacki tööle, kes uuris Vidzeme põhjaosa rahvastikulugu kirikuraamatute, adramaarevisjonide, vakuraamatute ja muude omaaegsete allikate põhjal.\nArtikli koostamisel on kasutatud ka allikaid, mis seni olid läbi töötamata.\nMitmesuguste ajalooliste protsesside tulemusel on Metsepole liivlaste identiteet 14. sajandist 17. sajandini oluliselt nõrgenenud.\nPõhjused keelelise identiteedi hääbumiseks on olnud nii liivlaste muinasaegse staatuse kadumine kui ka keskajal ja uusajal avardunud suhtluspiirkond, mille tõttu keelte kasutajate arv muutus oluliseks teguriks.\nLiivlasi polnud kuigi arvukalt ja nad olid oma tegevusaladest tulenevalt valmis omandama teisi keeli.\n16. ja 17. sajandil alanud kirjakeelte loomise ja talurahvakoolide võrgu rajamise ajaks oli liivi keel jäänud vähemuskeeleks.\nSamuti ei leidunud piisavalt haritlasi, kes selles keeles kirjavara oleksid loonud.\nSelle soome-ugri hõimu ajalugu on küll omapärane Liivimaa ajaloolise tausta tõttu, kuid keele hääbumise põhjustanud asjaolud on sarnased teistegi kadunud keelte omadega palju laiemas kontekstis.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nAldur Vunk: Metsepole līvlizt 14.-17. āigastsadāāigal.\nKēra temātõks um Mõtsāpūol līvlizt (obbõm tundtõd kui Salāts līvlizt) istōrij 14.-17. āigastsadāāigal.\nKēra alīzõks ātõ akādēmilizt kēratõkst 17. āigastsadāst (T. Hiärn) ja obāzõmõst āigast, kus kēratõb iļ līvlizt kīeležā Salāts pagāsts.\nNei īž um kēra alīzõks Manfred von Vegesack tīe, mis tuņšliz Vidzeme pūojrov luggõ pivākuodārōntõd, addõrmōrevīzijd, vakrōntõd ja munt ovātõd abkõks.\nSīe kēra kubbõpanmizõks attõ kȭlbatõd ka seļļizt ovātõd, mis attõ siedaigsōņõ īenõd tuņšlõmõt.\nSetsuglimizt istōrij suggimizt pierāst um Mõtsāpūol līvlizt eņtštīedami 14.-17. āigastsadāāigal nõŗkõn.\nKīelliz eņtštīedamiz vōrgimiz pūojõks vȯļțõ nei līvlizt muinizaigiz kȭrda mȭitantimi kui ka kubsõkēmizarā ovārtimi sidāmtāigal ja ūžāigal.\nLīvlizt lug iz ūo sūr ja ne vȯļțõ vaļmõd oppõm mūḑi kēļi.\nKērakīeld lūomiz ja talrovskūolõd võrgõ pūojtimiz īrgandõksõks 16. ja 17. āigastsadāāigal vȯļ līvõ kīelstõ īend veitimit kīelkõks.\nNei īž iz täut opātõd rovžti, kis vȯlkstõ sīes kīels lūond kēravillõ.\nSīe sūomõ-ugrõ rov istōrij um set Līvõmō istōrijs eņtšvīți,"
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_04_moseley.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_04_moseley.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 44,
+                "liv_standard": 36
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nChristopher Moseley: Liivi - Euroopa ohustatuim keel?\nArtiklis võrdleb autor oma kogemuse põhjal UNESCO maailma ohus olevate keelte atlase peatoimetajana liivi keele seisundit mitmete teiste Euroopas ohustatud keelte omaga.\nVõrdlus peamiselt Mani saare gaeli keelega (Manx) toob esile huvitavaid paralleele liivi keele olukorraga.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nChristopher Moseley: Līvõ kēļ - Eirōp amā ädātõd kēļ?\nSīes kēras autor ītlõb līvõ kīel pīlõkst mitsmõd munt ädātõd kīeldkõks Eirōpõs.\nSǟdlimi gǟl kīeldkõks, mis rõkāndõb Man kǭla pǟl, nägțõb interesantidi paralelidi līvõ kīel vȯlmizõks."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_05_ernstreits_klava.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_05_ernstreits_klava.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 152,
+                "liv_standard": 167
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nValts Ernštreits ja Gunta Kļava: Liivi ja läti keele kontaktide poolt põhjustatud grammatilised muutused.\nArtikkel annab ülevaate mitmesugustest grammatilistest muutustest, mis on toimunud liivi ja läti keeles pikaajaliste kontaktide tulemusel.\nLäti keel on tugevalt mõjutanud liivi keelt erinevatel keeletasanditel, kuna liivlased on olnud läti-liivi kakskeelsed juba pikka aega.\nSamuti on liivi keel mõjutanud läti keelt.\nVastastikust laenamist on kõige selgemalt näha sõnavaras, eriti murretes.\nSiiski ka häälikusüsteemis ja grammatikas on kontaktide mõjul leidnud aset muutusi.\nArtiklis esitatakse uurimistulemusi konkreetsete käändesüsteemi muutuste kohta liivi keeles, nagu seda on väliskohakäänete kadu ja daativi moodustumine, translatiivi ja komitatiivi kokkusulamine ja selle tulemusel instrumentaali teke.\nVaadeldakse ka prefiksite kujunemist, eitusstruktuure, läti keele lokatiivi tähenduslikku muutumist ja läti liitsõnade moodustamist liivi malli järgi ning perfektiivseid verbikonstruktsioone.\nEhkki keele grammatilist struktuuri peetakse suhteliselt püsivaks kontaktsituatsiooniski, võivad muutused ilmneda ka mittesugulaskeeltes, kui neid on pikka aega räägitud ühes keeleareaalis.\nLiivi ja läti keele kontaktide tulemused näitavad seda selgelt.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nValt Ernštreit, Gunta Kļava: Līvõ ja leț kīel kontaktiš suggõnd gramatīk mõitõkst.\nKēra nīžõb iļ setmiņsuglizt mõitõkst līvõ ja lețkīel gramatīks, mis alīzõks āt pitkāāigalizt kontaktõd līvõ ja leț kīel vaisõ.\nLețkīelõn um vȯnd sūr mȯj līvõ kīelõn setmiņ kīelarāl, sīestõ līvlizt jõvā pitkõ aigõ ātõ vȯnnõd kōdkēļizt ja kȭlbatõnd nei līvõ, ku ka leț kīeldõ.\nSeļļi īž um ka līvõ kīel mȯj lețkīels.\nAmā jemīņ um täpīņtõd sõnāvīļa, īžkist kīelmūrdiš, bet kontaktõd āt jettõn eņtš tīedõzt ka īeld sistēms ja gramatīks.\nKēras um vaņtõltõd nõtkõmd sistēm mõitimi līvõ kīels, nägțõbõks ulzizt kūožnõtkõmd kaddimi ja datīv suggimi, translatīv ja komitatīv kubbõ sullimi ja obbimi instrumentāl suggimi.\nUm vaņtõltõd ka prefiksõd suggimi, negātsij struktūrd, leț kīel lokatīv tǟntõkst mõitimi, lețītsõnād lūomi līvõ sistēm pierrõ, ja perfektīvizt tīemizsõnād konstruktsijd.\nLaz kil mõtlõbõd, ku gramatīk struktūr um dižānist pīldzi ka kīelkontaktiš, mõitõkst võibõd sugggõ ka nēši kēļši, mis äb ūotõ sugūd, až ne ātõ pitkõ aigā kȭlbatõd sīes īž kīel areāls.\nLīvõ ja leț kīel kontaktõd nägțõbõd sīe sieldistiz."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_06_jantunen.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_06_jantunen.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 111,
+                "liv_standard": 117
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nSantra Jantunen: Piir produktiivsuse ja mitteproduktiivsuse vahel - kas liivi keele frekventatiivverbid on derivatiivsed või leksikaliseerunud?\nArtikkel vaatleb läänemeresoome keeltes produktiivset verbituletuse osa, frekventatiivseid l-tuletisi liivi keeles, kuidas nad esinevad ja on moodustatud.\nUurimus põhineb andmetel 15 l-liitega verbi kohta.\nArtiklis jälgitakse, kuidas vormiliselt frekventatiivsed verbid on liivi keeles moodustatud ning kas need on frekventatiivid ka tähenduse poolest.\nOluliseks kriteeriumiks verbi määratlemisel tuletisena on selle tuletusaluse olemasolu; artiklis püütakse selgitada, kas liivi l-liitelistel verbidel on alustüvi.\nLisaks on artikli eesmärgiks uurida, kas frekventatiivide tuletamine on veel produktiivne liivi keeles ja millisel määral on frekventatiivsed l-tuletised leksikaliseerunud.\nSamuti on arvesse võetud teisi läänemeresoome keeli, uurides liivi l-tuletisega verbide tuletusaluseid ja levikut.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nSantra Jantunen: Produktīvit ja äbproduktīvit vaili rubīž: või līvõ kīel frekventatīvtīemizsõnād ātõ derivatīvizt agā sõnāviļļõ lǟnõd?\nKēra tuņšlõb mūši vāldamiersūomõ kēļši produktīvizt tīemizsõnātultõks jaggõ, īžkiz frekventatīvidi l-tultõkši līvõ kīelsõ, nänt jeddõtulmizt kui ne ātõ vīţõd.\nTuņšlõks alīzõks ātõ tietõdiļ 15 l-tīedõksõks tīemizsõnā.\nKēras vaņţlõb, kui frekventatīvõd tīemizsõnād formõd ātõ līvõ kīels vīţõd ja või ne ātõ frekventatīvõd ka tǟntõks pūolst.\nTīemizsõnā vizāks tīemizõks um tǟdzi täm tultõks alīz vȯlmi; kēra kōļõb klīerõ või līvõ l-tultõksõks tīemizsõnādõn um alīztõv.\nVel sōb tuņšlõd kēras se, või frekventatīvõd tultimi um līvõ kīels vel produktīv ja kui ātõ frekventatīvõd tultõkstsõnāviļļõ lǟnõd.\nNei īž um vaņţõltõd mūḑi vāldamiersuomõ kēļi, tuņšlõs līvõ l-tīedõksõks tīemizsõnād tīedõksalīži ja laigtõkst pands tǟdõl mūḑi vāldamiersūomõ kēļi."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_07_norvik.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_07_norvik.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 147,
+                "liv_standard": 112
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nMiina Norvik: Muutust väljendavad predikaadid liivi keeles ning nende kasutamine tuleviku väljendamisel.\nSiinne artikkel analüüsib muutust märkivaid verbe liivi keeles ning nende võimalikku arengut tulevikukoopulaks.\nPõhirõhk on verbidel līdõ (sünkrooniliselt tulevikukoopula), sǭdõ 'saada' ja īedõ 'jääda, saada', kuid võrdluseks on vaadeldud ka verbe tūlda 'tulla' ja lǟdõ 'minna'.\nArtiklis näidatakse, et kuigi kõik need viis verbi võivad esineda muutust väljendavana, on verbiti ja ühtlasi konstruktsiooniti erinev, kas muutuse väljendamine on esmane või üksnes marginaalne funktsioon.\nUurimusest selgub, et kõige rahvapärasem ning üldisema tähendusega muutusverb liivi keeles on īedõ 'jääda, saada', mis siseneb translatiivsesse muutuskonstruktsiooni.\nTeine sage muutusverb on sǭdõ 'saada', kuid selle kasutamises võib vähemalt osaliselt tunda kontaktkeelte mõju, näiteks eelistatakse verbi sǭdõ 'saada' tarvitada muutuse väljendamiseks usulistes tekstides.\nEdasist arengut tulevikoopulaks näitab siiski vaid līdõ, mis ennekõike väljendab tulevikus olemist, kuigi tagaplaanil on sageli tunda ka muutuse tähendust ning ajaline tähenduselement põimub üldjuhul modaalse tähenduselemendiga.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nMiina Norvik: Mȭitõksvärbõd līvõ kīelsõ ja nänt kȭlbatõmi tulbiz āiga ulzkītõmiz pierāst.\nSe kēra tuņšlõb mȭitõksvärbidi līvõ kīelsõ ja nänt tultõkst tulbiz āiga kopulaks.\nPǟažālistõz um vaņţõltõd värbidi līdõ, sǭdõ ja īedõ.\nNēḑi um tazāntõd värbõdõks tūlda ja lǟdõ.\nAmād vīž värbõ võibõd ulzkītõ mȭitõkst.\nVȱldantõs värbstõ ja konstruktsijst, või se um pǟtǟtõks agā set kūorali tǟntõks.\nTuņšlõks nägțõb, ku amā rovvīți mȭitõksvärb um īedõ, mis sōb kȭlbatõd konstruktsijs translatīvõks.\nTuoi sagdi mȭitõksvärb um sǭdõ, bet se um lieudtõb emmit vaimližis tekstis.\nVõib vȱlda, ku se um kontaktkīeld mȯj.\nKazāndõkst mȭitõks > tulbiz āiga kopula nägțõb set līdõ.\nSe kītõb pakāndim vȯlmizt, bet vel võib se kītõ mȭitõkst ja modālizt tǟntõkst."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_08_pajusalu.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_08_pajusalu.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 137,
+                "liv_standard": 131
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nKarl Pajusalu: Salatsi liivi vahekorrast kuraliivi murretega.\nArtiklis vaadeldakse kahe liivi keele põhikuju, ajaloolisel Liivimaal kõneldud Salatsi liivi ja Kuramaa liivi keele vahekorda.\nSalatsi liivi keelt võrreldakse mõlema Kuramaa liivi keele peamise kujuga - ida- ja läänemurdega.\nLähtudes Salatsi liivi ainestikust, keskendutakse iseloomulike häälikuliste ja grammatiliste joonte võrdlusele, mõnevõrra võrreldakse ka põhisõnavara.\nPõhja-Lätis Salatsi jõe piirkonnas kõneldud liivi keel on erinenud mitmeti Kuramaa liivi keelest.\nÜhisjoonte kõrval leidub Salatsi vorme ja sõnu, mis erinevad mõlemast kuraliivi peamurdest, mõnikord aga sarnanevad vaid ühega neist.\nSeejuures on hoolimata suuremast maa-alalisest kaugusest rohkem ühisjooni Salatsi liivi ja Kuramaa liivi läänemurde vahel.\nArtiklis püütakse leida ka nende sarnasuste põhjusi.\nIlmneb, et ühelt poolt on Salatsi ja Kuramaa läänemurde alal olnud tugevam läti keele mõju,\nteiselt poolt on perifeerne areng soosinud mitmete arhailiste joonte säilimist.\nKuraliivi idamurre on olnud mitmeti uuenduslikum.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nKarl Pajusalu: Salāts līvõ kīel siḑīmõd Kurāmǭ līvõ kīelkõks.\nKēra vaņţlõb kǭdtõ līvõ kīel pūojvīțõ - Salāts līvõ kīeldõ ja Kurāmǭ līvõ kīeldõ.\nSalāts līvõ kīeldõ ītlõb mȯlmõd Kurāmǭ līvõ kīel vīțõd - mǭgõr- ja vežgõrmūrdõdõks.\nKēras um pǟažālistõz ītõltõd ilāpierīži fonētiži ja gramatik tǟtõkši, rǭžki ka pūojsõnāvīļļõ.\nPūoj-Lețmǭl Salāts joug immõrkouts kȭlbatõd līvõ kēļl um setmiņ tuoisti äbku Kurāmǭ līvõ kēļ.\nUm ītiži tǟtõkši, bet um ka formidi ja sõņḑi, mis ātõ tuoistizt ku Kurāmǭ līvõ pǟmūrdis agā īdsõ pǟmūrds.\nJemīņim um īdvīțiži tǟtõkši Salāts līvõ kīel ja Kurāmǭ līvõ kīel mǭgõrmūrd vail äbvaņțlõs sīe pǟlõ, ku ne ātõ īdtuoizõst kougõn.\nKēra vȯtšūb pūojḑi, mikš se nei um.\nJagīņ um lețkēļ mȯj vȯnd kangtimi, jaggõld um aigāli kazāndimi äbțõn vȯidõ muinliži tǟtõkši.\nKurāmǭ līvõ kīel vežgõrmurd um vȯnd ūdlimi."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_09_vaba.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_09_vaba.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 107,
+                "liv_standard": 115
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nLembit Vaba: Kura keele aines liivi keeles.\nLäänemeresoome keelte uurijad on rõhutanud liivi keele eriasendit võrreldes teiste läänemeresoome keeltega rohkete läti laenelementide tõttu.\nLäti keele mõju liivi keelele on tõepoolest ulatuslik, ilmnedes kõigil keeletasanditel.\nSiiski balti mõju liivi keelele on lingvistiliselt ja ajaliselt mitmekihiline.\nLiivlastel, eriti Kuramaa liivlastel on pikka aega olnud kontakte kurelaste ehk kuršidega, kes olid nende vahetud naabrid.\nSeetõttu on liivi keel säilitanud mitmeid keelelisi elemente kunagisest kura keelest, mis kuulus balti keelte hulka.\nKura keele olemus ja koht teiste balti keelte hulgas on olnud ja on üha vaidlusteema.\nSelles artiklis tuuakse esile ja analüüsitakse võimalikku kura keele ainest liivi keele eri tasanditel.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nLembit Vaba: Kuršõd kīel ain līvõ kīels.\nVāldamiersūomõ kīeld tuņšlijid ātõ pāinatõn ku līvõ kīel um īžki munt vāldamiersūomõ kīeld siegās, sīepierāst ku līvõ kīels um pǟgiņ leţkīelst perīņ elementidi.\nLeţkīel mȯjjimi līvõ kīel pǟlõ um tuodpūolst laigāli, se um nägţõb amši kīel tazāpīndis.\nBaltõd mȯjjimi līvõ kīel pǟlõ um nei kīel ku āiga pūolstõ setkȭrdali.\nLīvliztõn, īžkiz Kurāmō līvliztõn um kōgiņ aigõ vȯnd kubbõpūtimiži mōkurāliztõks agā kuršõdõks, kis vȯļtõ nänt kāimad.\nSīepierāst um līvõ kīelsõ īend pǟgiņ kīel elementidi jedlõmist kurā kīelst, mis kūliz baltõd kīeld sieggõ.\nKurā kēļ ja sīe kūož munt baltõd kīeld siegās um īdõkabāl vȯnd iļrõkūd temāt.\nSīes kēras sōb vaņţõltõd kurā kīel võibizt ainõ līvõ kīel īžkis tazāpīndis."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_10_viitso.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_10_viitso.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 80,
+                "liv_standard": 72
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nTiit-Rein Viitso: Sundi, kohustust ja vajadust väljendavad konstruktsioonid liivi keeles.\nLiivi keeles väljendatakse sundi, kohustust ja vajadust peamiselt tarinditega, mille koostisse kuulub abiverbide piḑīm 'pidada (kindel kõneviis)' ja piḑiks 'peaks', tūlda 'tulla', lǟ'dõ 'minna', vȱlda 'olla' ja līdõ 'leeda' finiitvorm.\nTarindite suur hulk taandub kümnele alusmallile, millel on kolm komponenti: (a) kas nominatiivne kogejaalus või daativne kogejamäärus (mis võib esineda koos kõigi abiverbidega), (b) öeldisabiverb ning (c) peaverbi infinitiiv, supiinivorm või kesksõna või siis määrsõna vajāg 'vaja' koos sihitisnoomeniga.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõtāmi.\nTiit-Rein Viitso. Võttõd ja pǟlõpandõd tīedõbõd ja vajāgõmõd ulzõkītõmi līvõ kīelsõ.\nLīvõ kīelsõ sǭbõd võttõd ja pǟlõpandõd tīedõbõd ja vajāgõmõd ulzõ kītõd pǟažālistõz konstruktsijd abkõks, kunā kūlõbõd abtīemizsõnād piḑīm ja piḑīks, tūlda, lǟdõ, vȱlda ja līdõ nõtkijid formõd.\nKonstruktsijd sūr lug sǭb lītiņtõd īdtuoistõn alīzeitõks pǟlõ, mingiztõn um kuolm komponentõ: (a) kāndatiji subjekt nominatīvs agā kāndatiji objekt datīvs, (b) predikātabtīemizsõnā, (c) pǟtīemizsõnā infinitīv, supīn form agāvaitsõnā agā siz advärb vajāg objektažāsõnāks."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_11_winkler.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_11_winkler.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 53,
+                "liv_standard": 58
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nEberhard Winkler: Liivi keele laensõnakihid.\nArtikkel käsitleb liivi keele laensõnakihte.\nEsimeses osas võrreldakse Kuramaa ja Salatsi liivi keele laensõnakihte, pidades silmas laenuandjat keelt (keskalamsaksa, läti, ülemsaksa ja vene), seejärel analüüsitakse laensõnu sõnaliigiti.\nTeises osas vaadeldakse salatsiliivi sõnavara semantilisi välju, milles läti keele mõju avaldub eriti tugevalt või piiratult.\nLõpuks esitatakse keeleajaloolisi järeldusi.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nEberhard Winkler: Līvõ kīel līensõnād kȭrdad.\nKēra tuņšlõb līensõnād kȭrdidi.\nEžmis jagsõ ītlõb Kurāmǭ līvõ kīel ja Salāts līvõ kīel līensõnād kȭrdidi līenāndajiz kīel pierrõ (sidāmizalāmsaksā, lețkīel, iļīzsaksā, krīevõ kēļ) ja sīetagān līensõnād sõnāvīțiņ.\nTuois jagsõ vaņţlõb Salāts līvõ kīel sõnāvīļa semantiliži nūrmidi, kus lețkīel mȯj um vȯnd īžkiz kangti agā suorndõd.\nLopāndõksõks tīeb pierāldõkši iļ kīelistōrij."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_12_blumberga.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_12_blumberga.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 110,
+                "liv_standard": 116
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nRenāte Blumberga: Liivi keele tekstid Eesti Kirjandusmuuseumi 175. ehk Oskar Looritsa fondis.\nArtikkel käsitleb Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis talletatud liivi keele kirjalikke allikaid, mida keeleteadlased saavad kasutada oma uurimustes.\nKõige suurem liivi keeleallikate kogu, mis sisaldab umbes 1200 lehekülge publitseerimata tekste, on 175. ehk Oskar Looritsa fond.\nEesti rahvaluuleuurija Oskar Loorits (1900-1961) külastas liivlasi mitmeid kordi teaduslikel eesmärkidel 1920. ja 1930. aastatel ning aitas samuti liivlasi nende kultuurilistes ettevõtmistes.\nKuna tema suhtlemine liivlastega toimus ikkagi põhiliselt kirja teel, on Oskar Looritsa arhiiv väärtuslik infoallikas mitte ainult liivi ühiskondliku ja kultuurielu kohta, vaid ka liivi keele uurimiseks.\nSelles 175. fondis on ka rohkelt algupärast liivi luulet ja tõlkeid liivi keelde.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nRenāte Blumberga: Līvõ kīel tekstõd Ēsti Literatūrmuzēj 175. agā Oskar Loorits fondõs.\nKēra um iļ līvõ kīel kēratõd ovātõd, mis ātõ Ēsti Literatrmuzējsõ kultūristōrij arhīvõs ja midā kēļnikād sōbõd kȭlbatõ eņtš tuņšlõkšis.\nAmā sūŗimi līvõ kīelovātõd kub, kus ātõ immõr 1200 līedpūoldõ ulzandõmõt tekstidi, um 175. fond agā Oskar Loorits fond.\nĒsti folklōr tuņšliji Oskar Loorits (1900-1961) kei līvlizt jūsõ tieudlizt võttõkstõks setmiņ kõrdõ 1920. ja 1930. āigastis ja äbțiz ka līvliztõn nänt kultūrtīesõ.\nKu Oskar Loorits kubbõpūtimi līvliztõks vȯļ pǟažālistõz kērakouţi, sīesõt um Oskar Loorits arhīv vǟrtli tīetovāt äb set iļ līvõ ītkub ja kultūr, bet ka līvõ kīel tuņšlimiz pierāst.\nSīes 175. fonds um ka pǟgiņ irgizt līvõ lūolõ ja tulkõmidi līvõ kīelõ."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_13_bušs.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_13_bušs.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 76,
+                "liv_standard": 73
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nOjārs Bušs: Dundaga kihelkonna liivi päritoluga oronüümid (mäenimed) Juris Plāķise läti toponüümide väljaandes.\nIga väikegi lisandus liivi keeleainestiku autentsesse kogusse on väärtuslik.\nPisut lisa võib saada ka Juris Plāķise koostatud läti kohanimede väljaandest, nimelt Kuramaa toponüümidest, mille hulgas on ka liivi omi.\nSee kogu sisaldab kohanimesid, mis on kogutud J. Plāķise enda poolt, aga samuti August Bīlenšteini onomastilisi materjale ning toponüüme, mida on eri kihelkondade õpilased saatnud Läti rahvaluule arhiivi.\nSee artikkel käsitleb oronüüme (mäenimesid).",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nOjārs Bušs: Dūoņig pagāst līvõpierrizt oronīmõd (mägūd nimūd) Juris Plāķis lețkīel kūožnimūd ulzandõksõs.\nJegā piški jūrõāndam līvõ kīel sõnāvīļa kubbõn um tǟdzi.\nRōz jūrõ võib sōdõ ka Juris Plāķis kubbõ pandõd lețkīel kūožnimūd ulzandõksõst, īžkist Kurāmō kūožnimīst, kus siegās ātõ ka līvõkēļizt.\nSīes kubs ātõ nei J. Plāķis eņtš kuoŗdõd kūožnimūd, ku ka toponīmd August Bīlenštein onomastika materiālišt, mis setmiņkilgõnd skūollapst ātõ sōtõnd Lețmō folklōr arhīvõn.\nSe kēra nīžõb iļoronīmd (mägūd nimūd)."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_14_rueter.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_14_rueter.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 62,
+                "liv_standard": 58
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nJack Rueter: Liivi-eesti-läti sõnaraamat lävepakuna keele-tehnoloogiliste rakenduste ajastusse.\nArtikkel annab ülevaate elektroonilise lähtematerjali \"Liivi-eesti-läti sõnaraamat 2012\" mitmekülgsest kasutamisest Kone fondi rahastatud projektis morfoloogiliste analüsaatorite arendamiseks.\nArtikli sissejuhatav osa esitab sissevaate projekti ning Tromsøs loodud keelest sõltumatusse Giellatekno taristusse; tutvustatakse ka sõnastiku elektroonilises käsikirjas kasutatud materjale.\nSeejärel kirjeldatakse Giellatekno tarkvara arendusega loodud võimalusi ning tuuakse näiteid sellest, kuidas saab sarnaseid projekte algatada.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nJack Rueter: Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārǭntõz nemēkīeltehnolōgilizt kȭlbatimiztāiga kīndõks.\nKēra āndab iļļõvaņtļimiz iļ \"Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārǭntõ\" amāpūoļiz kȭlbatõmiz, laz kazāntõgloptõb morfolōgiliži analīzijidi.\nSīe projektrǭāndaji um Kone fond.\nKēra klīerõb īžpīlijizt Giellatekno infrastruktūrõ, mis um lūodõd Tromsøs Norvēgjis, ja sõnārǭntõ elektrōnilizõskädkēras kȭlbatõd materiālidi.\nNei īž kēra nīžõb iļ võimizt, mis tarmõb Giellatekno lūodõd programvīļa ja nägțõb, kui tämvītliži projektidi võib irgtõ."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2014/esuka2014_15_tuisk.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2014",
+            "filename": "esuka2014_15_tuisk.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 75,
+                "liv_standard": 81
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nTuuli Tuisk: Ülevaade liivi prosoodia uurimustest.\nKäes-olevas artiklis antakse ülevaade uurimustest, mis käsitlevad liivi keele prosoodilist süsteemi.\nLiivi keele prosoodia äratas esmakordselt rahvusvahelist tähelepanu 19. sajandil.\nEesti keeleteadlane Ferdinand Johann Wiedemann ja taani keeleteadlane Wilhelm Thomsen olid esimesed, kes märkasid liivi toonide iseärasusi.\nHuvist liivi katketooni vastu hakati 1920. aastatel tegema ka esimesi eksperimentaal-foneetilisi uurimusi.\nEhkki varasemad uurimused peegeldavad teadlaste üsna üksmeelseid seisukohti, on liivi binaarse kvantiteedivastanduse kõrval aina enam arutelu tekitanud ternaarne kvantiteedivastandus.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nTuuli Tuisk: Iļļõvaņtļimi iļ līvõ prosodij tuņšlõkst.\nSe kēra um iļļõvaņtļimi iļ tuņšlõkst līvõ kīel prosōdij sistēmõst.\nLīvõ kīel prosōdijsai ežmõks tǟdõlpanmizt 19. āigastsadāāigal.\nĒsti kēļnikā Ferdinand Johann Wiedemann ja dēņõ kēļnikā Wilhelm Thomsen vȯļtõ ežmizt, kis kāipizt ku līvõ kīelsõ at īžkizt tūoņõd.\nEžmizt fonētilizt kōļimizt teitõ 1920. āigastis, sīepierāst ku interesīerizt iļ līvõ katkāndõks agā murdtõd tūoņ.\nJedlõmizt tuņšlõkst nägţõbõd, ku tieudmīed vȯļțõ dižānist īdmēļizt, agā līvõ kōdvīți pitkit vastõmtõks kūorõks um emīņ nõvtõd iļ kuolmvīţiz pitkit vastõmtõks."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_00_eessona.eng_est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,20 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_00_eessona.eng_est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "eng": 446,
+                "est": 289,
+                "liv_standard": 343
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "eng": "FOREWORD\nIn 2014, the first special issue of the \"Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\" (Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri) devoted to Livonian studies (ESUKA 5 - 1) appeared.\nThis collection laid the foundation for a series, which also increased interest among researchers of other countries into questions concerning Livonian language and culture.\nA large part of the articles in this collection are based on presentations given at the LIVONICA V conference in Rīga on September 10, 2015, while others are devoted to additional compelling topics related to Livonian studies.\nOf these, a portion is concerned with the broader history of the Finnic languages and language contact in the Baltic region, while several others examine the Livonian language and the Livonian movement in the present day.\nThe articles are divided into three thematic groups: the development of the historical Livonian speech area, Livonian language structure and language maintenance, and the present day.\nIn the first section, Valter Lang examines early Finnic-Baltic contacts and how these are reflected in the archeological and linguistic record.\nPetri Kallio analyzes the Livonian language from the perspective of historical phonology.\nPatrick O'Rourke and Karl Pajusalu describe the spread of Livonian linguistic features in Estonian dialects.\nThe article by Kristi Salve explores the connection between the Livonians and place names in Estonian folk songs.\nAldur Vunk surveys Livonian first names in the Salaca region in the 17th and 18th centuries.\nThe section describing Livonian language structure begins with the article by Tuuli Tuisk on the basic features of the Livonian sound system, Tiit-Rein Viitso analyzes the Livonian essive, and Miina Norvik gives an overview of previous research into Livonian syntax along with describing issues still remaining to be resolved in this area.\nIn the section on language maintenance and the present day language situation, Valts Ernštreits explores the possibilities for the expansion of the Livonian lexicon and Renāte Blumberga examines the use of Livonian in personal and official correspondence dating from the 1930s.\nChristopher Moseley compares the Livonian and Cornish language revitalization movements.\nThis collection ends with the article by Valts Ernštreits on the situation of Livonian language and culture, related activities, and resources in the last few years.\nThis special issue was completed thanks to the support of the University of Tartu, the Latvian Language Agency, the Livonian Culture Center, and the international Society of Livonian Friends.\nSome articles were completed within the framework of the Estonian Ministry of Education and Research projects IUT 2-37 and \"Livonian grammar and data collections\".\nIn addition, these organizations and projects would like to thank still many other wonderful advisors and archives in Estonia, Latvia, and Finland for their support!\nValts Ernštreits and Karl Pajusalu",
+                "est": "EESSÕNA\n2014. aastal ilmus \"Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja\" esimene liivi uuringute erinumber (ESUKA 5 - 1), käesolev kogumik paneb aluse juba sarjale, näidates nii ka mitme maa teadlaste suurenenud huvi liivi keele ja kultuuri küsimuste vastu.\nSuur osa selle kogumiku artiklitest põhineb 10. septembril 2015 Riias toimunud konverentsi LIVONICA V ettekannetel, lisaks avaldatakse teisigi kaalukaid uuri-musi liivi teemadel.\nNeist osa käsitleb laiemalt läänemeresoome keelte ajalugu ja kontakte Balti regioonis, mitmed aga ka liivi keele ja liivi liikumise tänapäeva.\nArtiklid on jagatud kolme temaatilisse rühma: liivi ajaloolise keeleala kujunemine, liivi keele struktuur ning liivi keelekorraldus ja tänapäev.\nEsimeses osas vaatleb Valter Lang varaseid läänemeresoome-balti kontakte, nagu need kajastuvad arheoloogilises ja lingvistilises andmestikus.\nPetri Kallio analüüsib liivi keele kujunemist ajaloolise fonoloogia seisukohast, Patrick O'Rourke ja Karl Pajusalu liivipäraste keelejoonte levikut eesti murretes.\nKristi Salve artikli uurimisala on liivlastega seotud kohanimed eesti regilauludes, Aldur Vunk jälgib Salatsi ümbruse liivlaste eesnimesid 17. ja 18. sajandil.\nLiivi keele struktuuri käsitlevat osa alustab Tuuli Tuisk artikliga liivi hääldussüsteemi põhijoontest, Tiit-Rein Viitso analüüsib liivi essiivi ning Miina Norvik teeb ülevaate liivi süntaksi varasematest uuri-mustest ja veel lahendamist ootavatest probleemidest.\nKeelekorralduse ja tänapäeva osas käsitleb Valts Ernštreits liivi sõnavara rikastamise võimalusi, Renāte Blumberga jälgib liivi keele kasutust 1930. aastate kirjavahetuses.\nChristopher Moseley võrdleb liivi ja korni keele revi-taliseerimist.\nKogumiku lõpetab Valts Ernštreitsi artikkel liivi keele ja kultuuri olukorrast, ettevõtmistest ja ressurssidest viimastel aastatel.\nSelle erinumbri valmimist on toetanud Tartu Ülikool, Läti Keele Agentuur, Liivi Kultuuri Keskus ja rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts.\nMitmed artiklid on valminud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusprojektide IUT 2-37 ning \"Liivi grammatika ja andmekogud\" raames.\nLisaks neile organisatsioonidele ja projektidele kuulub tänu toetuse eest veel mitmetele headele nõuandjatele ja arhiividele Eestis, Lätis ja Soomes!\nValts Ernštreits ja Karl Pajusalu\nTartus 14. juunil 2016",
+                "liv_standard": "EḐḐISÕNĀ\n2014. āigasts tuļ ulzõ ežmi īžki līvõd tuņšlimizõn pivāstõd \"Ēsti ja sūomõ-ugrõd kīeltieud āigakēra\" nummõr (ESUKA 5 - 1).\nKēradkub, mis tulāb ulzõ ni, jõvā panāb alīz sērijõn, sīekõks nägțõs ka setmiņ mōd tieudmīed kazzõn interesõ iļ līvõ kīel ja kultūr.\nSīe kēradkub kērišt sūr jagūn alīzõks ātõ 2015. āigast 10. septembõrs Rīgõs konferentsõs LIVONICA V pidtõd referātõd.\nNäntõn jūrõ āt pandõd ka munt tǟdzizt tuņšlimizt iļ līvlizt.\nIkš jag nēšti nīžõb jo laigāld iļ Vāldamiersūomõd kīeld istōrij ja kontaktõd Vāldamier immõr, mūnda tegīž iļ līvõ kīel ja līvlizt tämpizpǟva.\nKērad ātõ jagdõd kuolmõ jaggõ: līvõd istōriliz kīelarā suggimi, līvõ kīel struktūr ja līvõ kīel kõrdõlpanmi ja tämpi pǟva.\nEžmizõs jags Valter Lang vaņtlõb jedmiliži vāldamiersūomlizt ja baltõd siḑmidi arheolōgij ja kīel tīetõkst pūoj pǟl.\nPetri Kallio tuņšlõb līvõ kīel suggimiz leb istōriliz fonolōgij, Patrick O'Rourke ja Karl Pajusalu - līvõ kīel tīedidi ēsti kīelmūrdis.\nKristi Salve kēra tuņšlõb līvõ kūožnimīdi ēsti vaņīmis rovlōlis, Aldur Vunk vaņtlõb līvlizt eḑḑiztnimīdi Salāts immõrkouțš 17. ja 18. āigastsadās.\nLīvõ kīel struktūrõn pivāstõd jag īr g õ b Tu u l i Tu i s k kēraks iļ līvõ kīel kilūd sistēm ja īeldõm pǟummitõd, Tiit-Rein Viitso tuņšlõb līvõ kīel esīvõ ja Miina Norvik āndab iļļõvaņtlõks iļ līvõ kīel sintaks jedmiliz tuņšlimiz ja tulbizt problēmõd.\nKīel kõrdõlpanmiz ja tämpizpǟva jags Va lt Er n š t r eit nīžõb iļ līvõ kīel rikāstimiz võimizt, Renāte Blumberga vaņtlõb līvõ kīel kȭlbatimizt 1930. āigastõd kēravaitõkšis, bet Christo-pher Moseley ītlõb līvõ ja korn kīel ūd pǟl jellõ kutsimizt.\nKēradkub lopātõb Valt Ernštreit kēra iļ līvõ kīel ja kultūr kūož tämpõ, iļ sīe, mis tīebõd ja mingiži resursidi lūobõd perrizt āigastõd āigal.\nSīe īžkiz nummõr ilzāndamiz ātõ tigtõnõd Tartu Iļļiskūol, Lețkīel agentūr, Līvõ kultūr sidām ja rovdvaidli Līvõd sõbrād selțš.\nSetmiņkerrõ ātõ äbțõnõd vaļmõks tīedõ Ēstimō Opātõks ja tieud ministrij tieudlizt projektõd IUT 2-37 ja \"Līvõ kīel gramatīk ja dattõdkubūd\".\nNänt organizātsijd ja projektõd kūoral tienū iļ tigtimiz um kītõmõst ka pǟgiņd jõvād nõvāndajiztõn ja arhīvõdõn Ēstimōl, Lețmōl ja Sūomõmōl!\nValts Ernštreits ja Karl Pajusalu\nTartus 2016. āigast 14. jūnijs"
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_01_lang.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_01_lang.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 122,
+                "liv_standard": 123
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nValter Lang: Läänemeresoome-balti kontaktid arheoloogiliste ja keeleliste andmete alusel.\nAlgläänemeresoome ja idapoolsete balti hõimude pikaaegsed ja tihedad kontaktid tõid kaasa nende kahe eri keelkonda kuuluva rühma materiaalse ja vaimse kultuuri (sh keele) läbipõimumise.\nArtikkel keskendub mõningatele huvipakkuvatele seostele mõlema rühma kultuuris, püüdes keelekontakte selgitada ja näitlikustada arheoloogilise andmestikuga.\nKõigepealt käsitletakse mõnda balti laensõnade semantiliselt seotud rühma algläänemeresoome keeles eesmärgiga teha kindlaks nende laenamise aeg ja koht.\nSeejärel iseloomustatakse lähemalt kõige intensiivsemaid, nooremal pronksiajal aset leidnud kontakte, analüüsides sealhulgas võimalust tuletada läänemeresoome Kalev/Kaleva nime balti sõnast kalvis/kalējs tähendusega 'sepp', mida autor esmakordselt põhjendas ühes oma varasemas eestikeelses artiklis (Lang 2012).\nSee teema viib lõpuks välja pronksi ja eriti pronksvõrude valmistamiseni nendesamade seppade või kalevite poolt ning nende võrude kasutamiseni ohverdamisel ja maksustamisel.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nValter Lang: Vāldamiersūomlizt-baltõd siḑmõd arheolōgij ja kīel tīetõkst pūoj pǟl.\nVāldamiersūomlizt ja mōgõrpūolizt baltõd sugūd pitkāāigaližist ja sagdižist siḑmist sugīz nänt kǭd īžkiz kīelkub jagūd materiāliz ja vaimliz kultūr (neiīž kīeld) lebbõpaļštimi.\nKēra kontsentrīerõb mȯlmõd kultūrõd mingizt interesantõd siḑmõd pǟlõ, kǭļõs seļțõ ja nägțõbõks tīedõ arheologilizt tīetõks abkõks.\nAmājedsõ sōbõd vaņtõltõd baltõd kēļšti täpīņțõd sõnād mingizt semantilizt gruppõ nänt täpīņțimiz āiga ja kūož vizāks tīemiz pierāst.\nSīetagān sōb traktõd amā intensīvõd, nūorimiz brōnza aigizt siḑmõd ilā, vaņtlõs võimizt seļțõ vāldamiersūomõ nimmõ Kalev/Kaleva baltõ sõnāst kalvis/kalējs 'siepā, kaļāj', neiku autor um siedā ežmõks pūojtõn ēsti kīelsõ (Lang 2012).\nLopāndõksõks vīb se temāt brōnza ja īžkiz brōnza rīnkõd tagāmiz jūr nänt īž kaļājd pūold ja nänt rīnkõd kȭlbatimiz jūr uppõrtõmiz ja maksūd võtāmiz jūs."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_02_kallio.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_02_kallio.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 58,
+                "liv_standard": 62
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nPetri Kallio: Ajalooline fonoloogia algläänemeresoomest algliivini.\nArtikkel esitab katse rekonstrueerida peamiste häälikumuutuste ligikaudse kronoloogilise järgnevuse (hilise) algläänemeresoome ja algliivi keele vahel.\nSelle uurimuse kõrvaltulemuseks on algliivi foneemisüsteemi rekonstruktsioon, mille varasemad versioonid on olnud fragmentaarsemad ja esialgsed.\nLõpuks arutletakse artiklis lühidalt selle üle, millal ja kus räägiti liivi algkeelt enne, kui see eristus Kuramaa ja Salatsi liivi keeleks.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nPetri Kallio: Istōrili fonolōgij vāldamiersūomõ ežžõm-kīelst līvõ ežžõmkīel sōņõ.\nKēras sǭb kǭļdõt rekonstruīertõ pǟmizt killijidmȭitõkst ležgõliz kronolōgiliz kȭrda (obbiz) ežžõmvāldamiersūomõ ja ežžõmlīvõ kīel vail.\nSīe tuņšlõks aigārezultātõks um ežžõmlīvõ fonēmõd sistēm rekonst ruktsij, kīen jedlõmizt versijd attõ vȯnnõd fragmentārimizt ja īrgalizt.\nLopāndõksõks sōb lītõld nõvvõ võttõd iļ sīe, kunā ja kus rõkāndizt e'žžõmlīvõ kīeldõ jedmõl laggimizt Kurāmǭ ja Salāts līvõ kīelõks."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_03_orourke_pajusalu.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_03_orourke_pajusalu.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 101,
+                "liv_standard": 97
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nPatrick O'Rourke, Karl Pajusalu: Liivi jooned eesti murretes.\nArtikkel käsitleb keeleuuendusi, mis on iseloomulikud nii Kuramaa kui ka Salatsi liivi keelele ja on piiratult tuntud ka eesti murretes.\nVaadeldakse fonoloogilisi, morfoloogilisi ja morfosüntaktilisi jooni.\nNeed keelendid esinevad peamiselt Lääne- ja Edela-Eestis, eriti aga Eesti ja Läti praeguse läänepoolse piiri lähedal.\nArtiklis käsitletakse keelejoonte olemust ja kronoloogiat, võttes arvesse nende levikut.\nLaiemalt levinud liivipäraseid jooni saab enamasti pidada läänepoolse läänemeresoome omapärasteks arenguteks juhul, kui need muutused ei ole põhjustatud kontaktidest germaani ja balti keeltega.\nVarasema liivi keeleala vahetus läheduses tuntud jooned on aga tõlgendatavad liivi keele substraadiks lääne-eesti ja saarte murrakutes.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nPatrick O'Rourke, Karl Pajusalu: Līvõ tīedõd ēsti kīel mūrdis.\nKēra vaņțlõb kīel ūdstõkši, mis at eņtšizt nei Kurmǭ äbku Salāts līvõ kīelõn ja at tundtõd sūorantõd vīțõ ka ēsti kīel mūrdis.\nVaņțõltõd sōbõd fonolōgilizt, morfolōgilizt ja morfosintaktilizt nǟdõkst.\nNe tulbõd jeddõ pǟažālistiz Vežgõr- ja Lǟnd-Ēstimǭl, amā jemīņ Ēstimǭ ja Lețmǭ paldīņiz lǟndpūoliz rubīž ležgõl.\nLaigāmõld laiglõnd līvõpierrizt nǟdõkst võibõd sūrimiz jag vȱlda vežgõrpūoliz vāldamiersūomõ eņtšvīțizt kazāndõkst siz ku nänt pūojõks äb ūotõ kontaktõd germān agā balt kīeldkõks.\nLīvõ kīel jedlõmiz teritorij kūoḑis ležglits tundtõd nǟdõkst at tulktõb līvõ kīel substrātõks ēsti kīel vežgõr ja kǭlad mūrdis."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_04_salve.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_04_salve.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 120,
+                "liv_standard": 126
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nKristi Salve: Salaja Salatsi kaudu: Eesti regilaulude kohanimed, mis on seotud liivlaste asualadega.\nArtikkel otsib vastust küsimusele, kas eesti regilauludes leidub viiteid liivlastele.\nKasutades eesti regilaulude andmebaasi, jälgitakse artiklis mõningaid maade, jõgede ja linnade nimesid.\nKuramaa nimetus osutub väga populaarseks; see ilmneb siiski erinevates kontekstides, mis on sageli määratud alliteratsiooni poolt.\nLinnanimede hulgas on Riia äärmiselt sage.\nKuna hüdronüümid on üldiselt iidsed, on ka jõenimede (Salatsi, läti Salaca; Koiva, läti Gauja; Väina, läti Daugava) esinemus eriti huvitav.\nEsiteks on nende levikuala kindlapiiriline ja tähenduslik: Salatsi on tuntud Edela-Eestis, Väina Kagu-Eestis.\nKoiva on nagu ühenduslüli, sest see ilmneb paralleelsõnana nii Salatsi kui ka Väina puhul.\nVäina ja Koiva vasteks paralleelvärsides võib olla Narva jõgi ja meri; kõik need on isikustatud.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nKristi Salve: Salliz Salāts kouți: Līvõ kūožnimūd ēsti vaņīmis ro'vlōlis.\nKēra vȯtšūb vastõkst kizzimizõn või ēsti vaņīmis ro'vlōlis um tǟtõkši iļ līvlizt.\nĒsti vaņīmist rovlōlõd dattõdbǭzõ kȭlbatõs kēras sǭbõd vaņțõltõd mǭd, jougūd ja jālgabõd mingizt nimūd.\nKurmǭ' nim um väggi populār, kuigid se tulāb jeddõ ädsmingižis kontekstis, mis saggõld attõ lõvdõd alliteratsijst.\nJālgabõd nimīst ātõ Riia 'Rīgõ' ja Võnnu (lețkīel Cēsis) ī'žkiz sagdizt.\nKu viedkubūd nimūd iļamīņ attõ väggi vanād, siz ka jougūd nimūd (Salatsi 'Salāts', lețkīel Salaca; Koiva lețkīel Gauja; Väina 'Vēna', lețkīel Daugava) īžkiz interesant.\nSalatsi um tundtõd Lǟnd Ēstimǭl, Väina Lȭinag Ēstimǭl, Koiva um neiku ītõbpǭsmõz, ku se um parālelsõnāks nei Salatsi kui Väina jūs.\nNänt kuolm joug nimīdi um kȭlbatõd sieldõ mītiližis lōlis kus ne ātõ tuoiz īlmaks sidtõd kārtabizt kūožõd."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_05_vunk.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_05_vunk.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 274,
+                "liv_standard": 267
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nAldur Vunk: Muutused liivlaste eesnimedes Salatsi piirkonnas 17. ja 18. sajandil.\nOtsest survet pühakunimede valimisel, nagu oli tavaks idakirikus, läänekirik ei tundnud.\nSiiski oli ristinimede valikus ka uusajal enamus apostlite ja pühakute nimesid.\nLiivi vakuse talupoegade 44 eesnimest olid 1624. aasta revisjoni põhjal selliseid nimesid 31: Marten (4), Tomas/Tohmas (4), Matz/Matzken (4), Hanß (4), Hans (3), Jan/Jans (3), Andres/Andreas (3), Jürgen/Jür (3), Jak/Jack (2) ja Peter.\nKui siia lisada veel Grist Hanß (3), oli apostlite ja pühakute nimesid eesnimedest 70%.\nSama tüüpi eesnimed olid valitsevad ka 60 aastat hiljem, kui Svētciems'i mõisa 40 peremehe eesnimedest olid 31 tuletatud apostlite ja pühakute nimedest: Hans (5), Andrus/Andres (5), Jack (5), Jörgen (4), Mats (3), Tohm (2), Jahn (2), Jüri (2), Juhan, Tönnis ja Marten.\nEbajärjekindlus nimede kirjaviisides 17.-19. sajandil ei võimalda teha detailseid järeldusi, kuid nimevormide Hanß ja Hans esinemise järgi juba 1624. aasta revisjonikirjetes võib tõmmata paralleeli 19. sajandi alguses kasutuses olnud nimevormidega Anz, Ansche ja Ange.\nHuvitav on veel 17. sajandi esimesel poolel eksisteerinud kahe eesnime panemise komme, eriti nimepaari esimene nimi, milleks järjekindlalt oli Grist.\nSelle kombe tagamaid on ühe allika põhjal raske välja selgitada ja võib vaid oletada, et tegemist on katoliku aja traditsiooniga.\nUsupuhastusliikumise vastuoludele, mis veel 17. sajandil oli olulise tähendusega, võib osundada ka tunduvalt vähemat kasutust leidnud eesnimi Pape/Poope.\nKokkuvõttes on 17. sajandist kuni 19. sajandini eesnimede traditsiooni muutuste taga küllalt sageli näha poliitilisi ja ühiskondlikke arenguid.\nNimetraditsioon ei jäänud juba keskajal lokaalseks nähtuseks ja oli vägagi sarnane ülejäänud kristliku ruumiga.\nSamuti väljendusid selles reformatsiooniajastu vastuolud ja võimalik, et koguni oma vaadete manifesteerimine.\nNähtavasti jättis talupoeglik nimetraditsioon lisaks järjepidevusele selles koha ka poolehoiuavaldustele headele isandatele või mõjukatele ristivanematele.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nAldur Vunk: Mõitõkst līvlizt eḑḑiztnimīs Salāts immõrkouțš 17. ja 18. āigastsadāāigal.\nVežgõr pivākuodā iz tund kūoḑizt painõ lõvvõ pivālizt nimīdi nei kui se um irdõksõks mǭgõr pivākuodās.\nSīegid vȯļtõ ka ūdāiga rištõbnimūd ulzvȯtštõbs jemmit vȯļțõ apostõld ja pivālizt nimūd.\nLīvõ vakā talūd 44 eḑīznimstõ vȯļtõ seļļizt 1624. āigast revīzij pierrõ 31:\nMarten (4), Tomas/Tohmas (4), Matz/Matzken (4), Hanß (4), Hans (3), Jan/Jans (3), Andres/Andreas (3), Jürgen/Jür (3), Jak/Jack (2) ja Peter.\nKu näntõn jūrõ pānda vel Grist Hanß (3), vȯļ apostõld ja pivālizt nimīdi eḑḑiztnimūd siegās 70%.\nSiedāīž tīpõ eḑḑiztnimūd vȯļtõ jemmits vel 60 āigastõ obbõm, ku Pivākilā mȯizõ 40 perīmīe eḑḑiznimīst 31 vȯļtõ sǭdõd apostõld ja pivālizt nimīst:\nHans (5), Andrus/Andres (5), Jack (5), Jörgen (4), Mats (3), Tohm (2), Jahn (2), Jüri (2), Juhan, Tönnis ja Marten.\nNimūd kēravīț äbpīldzit 17.-19. āigastsadāl äb lask tīedõ pīenõstiz pierāldõkši,\numīțigid võib 1624. āigast revīzijkēraltõkst nimūdõn Hanß ja Hans vieddõ paralēlõ 19. āigastsadāīrgandõks nimūdõks Anz, Ansche ja Ange.\nInteresant um vel 17. āigastsadāežmis pūols vȯnd kǭd edḑīznim panmiz mūoḑ, ī'žkiz nimūdpǭr ežmi nim, mis pīldzist vȯļ Grist.\nSīe mūod pūojõ īdāinagiz ovāt alīz pǟl um lǟlam seļțõ, võib set vȱldatõ ku se um katol āiga irdõks.\nUskpūdistimizlikkimiz vastālitõn, mis vel 17. āigastsadāāigal vȯļ vȯldzi, võib vīțõ ka veitõm kȭlbatõd eḑḑinim Pape/Poope.\nAmāleb võib 17.-19. āigastsadāāiga eḑḑiztnimūd irdõks mõitõkst tagān saggõld nǟdõ polītiliži ja kubgõn kazāndõkši.\nNimūdirdõks iz ūo jõbāsidāmtāigal kūožli nǟdõks, se vȯļ jõvāgid īti mū kristliz īlmaks.\nNeiīž saitõ sīes spīegiļtõd reformātsij āiga vastõvȯlmizt ja võib vȱlda īž ka eņtš nēmizt nägțimi.\nSilmõznǟdsõ vȯļ talrov nimūdirdõksõs andtõd kūož ka pūolõpidāmizt pierāst jõvād izāndõdõn agā mȯjjizt rištvanbiztõn."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_06_tuisk.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_06_tuisk.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 112,
+                "liv_standard": 119
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nTuuli Tuisk: Liivi keele häälikusüsteemi ja häälduse põhijooned.\nKäesolevas artiklis antakse ülevaade liivi keele häälikusüsteemist.\nKuramaa liivi murrete seisukohalt on suurim erinevus ida- ja lääneliivi vahel, samas kui keskliivi ehk Īra kujutab endast üleminekuala.\nTänapäeva liivi kirjakeel põhineb Kuramaa idaliivi murdel.\nArtiklis kirjeldatakse liivi standardhääldust, tuues paralleelselt välja ka mõned murdeerinevused.\nVokaale ja konsonante kirjeldatakse eraldi.\nLisaks antakse ülevaade liivi prosoodiasüsteemist.\nLiivi keel on läänemeresoome keelte seas mõneti ainulaadses olukorras, kuna keeles on mõjutusi balti keelte hulka kuuluvast läti keelest.\nErinevalt teistest läänemeresoome keeltest esinevad liivi keeles helilised klusiilid ja frikatiivid, mis võivad ilmneda ka pikkade geminaatidena.\nSamuti on liivi keel huvitav lühikeste ja pikkade monoftongide, diftongide ja triftongide rohkuse poolest.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nTuuli Tuisk: Līvõ kīel kilūd sistēm ja īeldõm pǟummitõd.\nSīe kēra võttõksõks um iļļõvaņtļimi līvõ kīel kilūd sistēmst ja īeldõmst.\nKurmǭ līvõ mūrdõd sūŗimi vait um um idā- ja lǟndlīvõd vail, sidāmi jag agā Īra um iļlǟdõb murd.\nTämpiz līvõ kērakīel pūojõks um idālivõ murd.\nKēras sǭb vaņțõltõd līvõ kīel standardīeltõmi, paralel ulzõ tūodsõ ka mingizt murd-vaitõd.\nĪžkillijid ja īņõzkillijid sōbõd vaņtõltõd īžkiz.\nVel sǭb vaņțõltõd līvõ kīel prozodij sistēmõ.\nLīvõ kēļ um vāldamiersūomõ kīeld siegās eņtšvīți, ku kīelsõ um mȯjtõkši lețkīelstõ.\nTuoistiz ku sūrs jags vāldamiersūomõ kēļši, līvõ kīelsõ ātõ īelkõks vizād ja ȭrdõd īņõzkillijid, mis võibõd jeddõ tūlda ka kui pitkād kǭdkõrdizt kilūd.\nLīvõ kīelsõ um ka pǟgiņ lītiži ja pitkīdi īdkõrdiži, kǭdkõrdiži ja kuolmkõrdiži īžkiļļijidi."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_07_viitso.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_07_viitso.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 71,
+                "liv_standard": 91
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nTiit-Rein Viitso: Essiiv liivi keeles.\nLiivi keeles on väike hulk asukohta või aega väljendavaid sõnavorme, mida muutelõpu järgi võib hinnata läänemeresoome essiivi ehk oleva käände vormideks või pidada erinevaks tavalistest liivi daativi vormidest.\nArtiklis vaadeldakse neid küsimustele kus? ja millal? vastavaid nimi-, omadus-, arv-, ase-, määr- ja tagasõna vorme ning ka neile vastavaid kuhu? ja mis ajaks? ning kust? ja mis-ajast? käänete vorme ja nende vasteid ning ajalugu läänemeresoome keeleruumis.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nTiit-Rein Viitso: Esīv līvõ kīels.\nLīvõ kīelsõ um piški kub kūožõ agā aigõ nägțõbidi sõnāformidi, mis vastātõbõd kizzimiztõn kus kūožõs? ja kunā? ja eņtš lopāndõkst pierrõ ātõ esīv nõtk formõd nei īž ku seļļizt formõd mūši vāldamiersūomõ kēļši.\nKēras sǭbõd vaņtõltõd ne formõd, näntõn ležgilizt kizzimiztõn kuskūožõ? kunāks? ja kust kūožõst mis āigast? vastātõbõd latīv, ek st sesīv ja sublatīv nõtkūd formõd, ja nänt istorij.\nVel sǭbõd kui esīv formõd ulzlagtõd datīv formõdõst form pūolstõ näntkõks identizt formõd, mis ātõ kȭlbatõd ku vȯlmiz adverbiālõd, ja sieldõks tīedõd nänt kȭlbatimiz tīpõd."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_08_norvik.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_08_norvik.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 121,
+                "liv_standard": 104
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nMiina Norvik: Liivi keele süntaksi uurimine: varasemad tulemused ning eesseisvad ülesanded.\nArtikli eesmärgiks on esitleda peamisi liivi keele süntaksi uurimisel saadud tulemusi esimese teadusliku grammatika ilmumisest 1861. aastal kuni tänapäevani ning selgitada uue grammatika kirjutamisega seotud ülesandeid.\nKuigi liivi keele süntaksi uurimine on hoogustunud alles viimastel aastakümnetel, on süntaksi põhiküsimusi varemalt käsitletud vähemalt põgusalt.\nOn nii teemasid, mis on alles hiljuti tähelepanu keskmesse tõusnud (nt tuleviku, modaalsuse, eituse väljendamine), kuid on ka teemasid, mida on viimati käsitletud üle 150 aasta tagasi (nt sõnajärg) või mida pole üldse uuritud (nt osaöeldistäide, sõnajärg kõrvallauses).\nPeamiste eesseisvate ülesannetena nähaksegi varasemate uurimistulemuste koondamist uude grammatikasse; vajadusel nende ühtlustamist ja kontrollimist, kuna uurimused on kirjutatud eri aegadel ning traditsioonis; ning varasemas uurimuses esinevate lünkade täitmist.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nMiina Norvik: Līvõ kīel sintaks tuņšlimi: jedlõmizt rezultātõd ja tulbizt ilzandõkst.\nKēra võttõksõks um līvõ kīel sintaks tuņšlimiz pǟmizt rezultātõd klīerimi ežmiz tieudliz grammatik ulzõ āndamizõst 1861. āigastõn tämpiz sǭņõ ja seļțõ tulbiži ilzandõkši ūd grammatik kērati-miz pierāst.\nKoks kil līvõ kīel sintaks tuņšlimi um võttõn jūontõ set perrizt āigastkimmõd āigal, sintaks pūojkizzimiži um vaņțõltõd jõvā vaŗīmõld, amāveitõm lītõld.\nNei ātõ tematõd, mis ātõ perīst kõrdõ vaņțõltõd jemīņ ku 150 āigastõ tāgižpēḑõn (ngț. sõnākȭrda) agā ka seļļizt, mis äb ūotõ vaņțõltõd.\nNei siz pǟmizt tulbizt ilzandõd ātõ vaŗīmõd tuņšlimiz rezultātõd kubtimi ūd gram-matik pierāst, nänt lebbõ vaņțlimi, ītiztimi ja vaŗīmiz tuņšlimiz ōkõd tǟtami."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_09_ernstreits.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_09_ernstreits.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 170,
+                "liv_standard": 168
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nValts Ernštreits: Liivi keele sõnavara rikastamise meetodid.\nArtiklis on vaadeldud liivi keele sõnavara rikastamise viise - liitsõnu, laen-sõnu, tuletisi ja tõlkelaene.\nOn täheldatav, et neid sõnavara laiendamise võimalusi on efektiivselt kasutatud juba kogu tänapäeva liivi kirjakeele kujunemisaja jooksul ning uudissõnade loomisel on liivi keeles kujunenud välja kindlad tavad.\nNii tuleb uute liitsõnade loomisel pöörata tähelepanu ainsuse või mitmuse kasutusele sõltuvas osises, samuti liitsõnade eriliikidele, mis sisaldavad ajaloolist genitiivi lõppu või mille mõlemad osised on käänduvad.\nLaensõnad on liivi keeles peamiselt seotud internatsionalismidega, mille vahendajakeeleks on läti keel, ning laenatud sõnu tuleb kohaldada liivi keele häälduse ja morfoloogia iseärasustele.\nVäga produktiivsed on liivi keeles tuletised, mis on moodustatud sufiksitega, kuid prefiksite kasutamine on vastupidiselt kohati levinud arvamusele tugevalt piiratud.\nPaljud uued mõisted tulevad liivi keelde tõlkelaenudena, seejuures saab eristada kaht suuremat tõlkelaenude rühma - eesti ja läti keele malli järgi loodud tõlkelaene.\nLiivi keele sõnaloome on praeguseni võrdlemisi vähe uuritud teema, mispärast töö tuleb sel alal jätkata.\nSiiski annab juba tehtud töö keele rikastamisel mitmekülgset näidismaterjali edaspidiseks liivi sõnavara täiendamiseks.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nValts Ernštreits: Līvõ kīel sõnāvīļa rikāstimiz metōdõd.\nKēra tuņšlõb līvõ kīel sõnāvīļa rikāstimiz võimiži - lītsõņḑi, līensõņḑi, täpīņțõkši, võ'ztõkši ja kālkidi.\nNēḑi sõnāvīļa rikāstimiz metōdidi um mȯ'jlistiz kȭlbatõd jõbā amā tämpiz līvõ kērakīel kuojābimizāiga ja līvõ kīelsõ ātõ ka ūd sõnād lūomiz viššõd tradītsijd.\nNei um ūd ītsõnād lūomiz jūsõ mõtlõ mõst iļīdlug ja pǟgiņlug kȭlbatimiz ītsõnā tǟtjags ja neiīž iļītsõnād īžkizt kȭrdad, mis sizāldõbõd istōrilizt genītiv lopāndõkst agā kus mȯlmõd jagūd sǭbõd nõtkāstõd.\nLīensõnād līvõ kīelsõ ātõ pǟažālistõz sidtõd rovdvailizt sõnādõks, kus vaindijiks kīelkõks um lețkēļ, ja līendõd sõņḑi um kȭlbantõmõst Līvõ kīel īeldõmiz ja morfologij eņtšsuglitõks.\nVäggi sagdizt ātõ līvõ kīelsõ võztõkst, mis ātõ vīțõd sufiksõd abkõks, prefiksõd kȭlbatimi um vastõpēḑõn laigāld laggõnõn arrimizõn vegīstiz sūorantõd.\nPǟgiņd ūd mȯistõgõd tulbõd līvõ kīelõ kui tulkõmlīenõd; sīejūs võib tūoistantõ kǭdtõ sūŗimt tulkõmlīenõd jaggõ - ēsti ja lețkīel mudīļ pierrõ lūodõd tulkõmlīenidi.\nLīvõ kīel sõnālūomi um veitõ tuņšlõt tēm, kus um vajāg jemīņ tõvātuņšlõkst.\nSīegid siedaigsǭņi tīe kēl rikāstimiz arāl āndab setmiņkilgizt nägțõbainõ līvõ sõnāvīļa tulbiz kazāntimiz pierāst."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_10_blumberga.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_10_blumberga.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 203,
+                "liv_standard": 190
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nRenāte Blumberga: Liivi keel 1930. aastate kirjades: pilk ajakirja \"Līvli\" toimetajate kirjavahetusele.\nArtiklis näidatakse 1930. aastatel ilmunud liivikeelse ajakirja \"Līvli\" mõlema toimetaja Aņdrõks Štāleri ja Kōrli Stalte kirjadest leiduvate sõnavaranäidete abil, et ka seni keeleteaduslikes uurimustes vähe kasutatud allikatest on võimalik leida uusi sõnu liivi keele sõnavara täiendamiseks.\nSõnavaranäited annavad ettekujutuse sellest, milliseid uudis- ja võõrsõnu kasutasid \"Līvli\" toimetajad oma kirjavahetuses ning kas need langevad kokku viimase aja suurimas kirjakeele allikas - 2012. aastal ilmunud \"Liivi-eesti-läti sõnaraamatus\" - esitatud vormidega.\nNende näidete alusel esitatakse ka lühianalüüs selle kohta, kas sõnaraamatu sõnade kirjutusviis ja muutevormistik on reeglipärased ning kas selles osas on vaja muudatusi.\nJõutakse järeldusele, et \"Liivi-eesti-läti sõnaraamatus\" on täheldatav kõikuvus sõnade muutevormides.\nSeda oleks tarvis ühtlustada järgne-vates võõrsõnade rühmades: 1) nimisõnadel, mille lõpp läti keeles on -āris, -ārs ja liivi keeles -ār; 2) nimisõnadel, mille lõpp on läti keeles -ors ja liivi keeles -or, -ōr; 3) nimisõnadel, mille lõpp on läti keeles -āls, -āle, -ālis ja liivi keeles -al, -āl; 4) omadussõnadel, mille lõpp on läti keeles -āls ja liivi keeles -āl.\nSamuti järeldati, et uudissõnades - eriti puudutab see rahvusvahelisi laene - pole järgitud kindlaid sõnaloome põhimõtteid.\nArtiklis on esitatud ka näiteid võõrsõnadest, mille abil saaks liivi kirjakeele sõnaraamatut täiendada.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nRenāte Blumberga: Līvõ kēļ 1930. āigastõd kēris: pilk āigakēra \"Līvli\" tuoimijid kēravaitõksõ.\nKēra nägțõb 1930-dis āigastis ulzõ tund āigakēra \"Līvli\" mȯlmõd tuoimijid Aņdrõks Štāler ja Kǭrli Stalte kēris lieudõbõd sõnāvīļa nägțõbõd abkõks, ku īž siedaig sǭņõ kīeltieudližis tuņšlõksis veitõ kȭlbatõd ovātis või lieudõ ūži sõņḑi līvõ kīel sõnāvīļa täu-tõntõmiz pierāst.\nSõnāvīļa nägțõbõd āndabõd jeddõnägțõks sīestõ, mingiži ūdõks- ja vȭrsõņḑi kȭlbatizt \"Līvliz\" tuoimijid eņtš kēravatõksõs ja või ne sadābõd kubbõ perīz āiga sūrimõs kērakīel ovātõs - 2012. āigastõn ulzõ tund \"Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārǭntõs\" - nägțõd formõdõks.\nNänt nägțõkst pūoj pǟl sǭb andtõd līti anālīz sīestõ, või sõnārǭntõs sõnād kēratimi ja nõtkijid formõd ātõ pandõkspierrizt agā nēši um vajāg mȭitõkši.\nUm pierāldõd, ku \"Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārǭntõs\" um nǟdõb äbīdlit sõnād mȭitantimiz tīpis.\nSiedā vȯlks īdlistõmõst nēši vȭrsõnād tīpis: 1) ažāsõnād, kus lețkīels tutkāmõl um -āris, -ārs ja līvõ kīels -ār; 2) ažāsõnād, kus lețkīels tutkāmõl um -ors ja līvõ kīels -or, -ōr; 3) ažāsõnād, kus lețkīels tutkāmõl um -āls ja līvõ kīels -al, -āl.\nVel um pierāldõd, ku ūdõkssõņši - īžkiz rovdvailižis täpīņtõd sõņši - äb ūot piddõt viššõd sõnāvīțimiz pūojmõtkõd.\nKēras ātõ tūodõd ka nägțõkst vȭrsõņšti, missõks sǭb līvõ kērakīel sõnārōntõzt täutõntõ."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_11_moseley.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_11_moseley.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 81,
+                "liv_standard": 84
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nChristopher Moseley: Kogukonna keele revitaliseerimine: liivi ja teised keelekogukonnad.\nKäesolev artikkel võrdleb jõupingutusi velmata keele suulist kasutust kahe Euroopa keele puhul, mida ei ole enam igapäevaselt kasutatud: need on korni keel Edela-Inglismaal ja liivi keel Lätis.\nErinevaid lähenemisi on rakendatud, et julgustada pärimuskeele õppijaid kasutama jälle neid keeli, kuid on ka ühisjooni ning ikka on midagi õppida ka üksteiselt.\nKorni Keele Ühingu tööd keeleõppe korraldamisel ja õppijate motiveerimisel on võrreldud kursustega, mida on läbi viinud Liivi Liidu Kolka osakond Kuramaal.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nChristopher Moseley: Kubgõn kīel ūdpǟl jelstõmi: liivõ ja munt kīelkubgõnd.\nKēra ītlõb kīel sūliz kȭlbatimiz jelātimiz vingõrtõkši kǭd Eirōp kīel pǟl, mis jemīņ äb ūotõ jegā pǟva kȭlbatõd: ne ātõ korn kēļ lǟnd Englišmǭl ja līvõ kēļ Lețmǭl.\nVaitiži ležgõldõkši um kȭlbatõd jūlgastõmõks pierāndkīeld oppijid ūdpǟl kȭlbatõm nēḑi kēļi, agā um ka ītiži nǟdõkši ja īdõ-kabāl um mis oppõ īdtuoiz kädst.\nKorn Kīel Īt tīedõ kīeloppimiz sǟdlõmiz ja oppijid motivīerimiz jūs um ītõltõd kursõdõks, mis um lebbõ vīnd Līvõd Īt Kūolka jag Kurmǭl."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2016/esuka2016_12_ernstreits.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2016",
+            "filename": "esuka2016_12_ernstreits.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 92,
+                "liv_standard": 88
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nValts Ernštreits: Liivi keel uusimal ajal.\nArtiklis on vaadel-dud liivi keele arengut viimase aastakümne jooksul.\nSellesse on koondatud andmeid sel ajal aset leidnud liivi keele populariseerimisega seotud ürituste, näiteks rahvusvahelise liivi keele ja kultuuri aasta kohta, samuti teavet liivi keele staatusest Lätis, keelekeskkonnast ja argipäevasest kasutusest.\nArtikkel heidab pilgu liivi keele omandamise ja keelekorraldusega seotud probleemi-dele ning viimasel ajal valminud või praegu loodavatele õppevahenditele ja liivi keele ressurssidele.\nSamuti on artiklis nii potentsiaalsete lahenduste kui ka olemasolevate algatuste kontekstis vaadeldud viise ja võimalusi edasiseks liivi keele arendamiseks ja keele olukorra parandamiseks.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nValts Ernštreits: Līvõ kēļ amāūžimõl āigal.\nKēra vaņțlõb līvõ kīel kazāndimizt perīz āigastkim āigal.\nSīezõ ātõ kubbõ võttõd tīetõd līvõ kīel tundtõbõks tīemizõks sidtõd jeddõvõtāmiztõst, nägțõbõks iļ rovd-vailiz līvõ kīel ja kultūr āigast, nei īž tieutõ iļ līvõ kīel statūs Lețmǭl, kīel immõrkouțšt ja jegāpäuvizõst kȭlbatimizõst.\nKēra ētab pilk līvõ kīel ummis-tõmiz ja kīel kõrdõlpanmiz problēmõd pǟl, perīz āigal vaļmõks sǭdõd agāpaldīn lūodõbõd optõbvaindõkst ja līvõ kīel resursõd pǟl.\nNeiīž ātõ võibizt arāndõkst ja paldīņizt tikkimizt kontekstõs vaņțõltõd līvõ kīel kazāntimiz ja vȯlmiz parāntimiz vītõd ja võimizt."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2018/esuka2018_00_eessona.eng_est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,20 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2018",
+            "filename": "esuka2018_00_eessona.eng_est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "eng": 567,
+                "est": 370,
+                "liv_standard": 452
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "eng": "FOREWORD\nThis special issue of the \"Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\" (Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri) is already its third collection of articles devoted to Livonian studies.\nThe first collection appeared in 2014 (ESUKA 5 - 1) and the second in 2016 (ESUKA 7 - 1).\nThe current issue is noteworthy because of three important events, which occurred in the study of Livonian in 2018.\nThe first of these was the establishment of the Livonian Institute at the University of Latvia in Rīga, which is the first academic institution devoted specifically to the study of Livonian language and culture.\nThe second was that the Livonian cultural space and Livonian language were added to the Latvian National List of Intangible Cultural Heritage.\nThe third was that Prof. Emer. Tiit-Rein Viitso, the most eminent researcher of the Livonian language, celebrated his 80th birthday on March 4, 2018.\nThis special issue is dedicated to him.\nIts articles are written in collaboration with his students from the University of Tartu, several of whom are now working at the Livonian Institute at the University of Latvia.\nIn addition, papers from researchers of Livonian from other countries are also included.\nThe articles in this volume are divided into two thematic sections.\nThe first section deals with the sociolinguistic aspects of the Livonian language area, the Livonian community, and the history of its study.\nThe second section focuses on the structure of the Livonian language - from phonetics to word formation.\nThe opening article by Tuuli Tuisk and Karl Pajusalu describes Tiit-Rein Viitso and his studies of the Livonian language and the Livonians themselves.\nThis article is followed by Viitso's Livonian bibliography.\nAldur Vunk discusses the decline of the Salaca Livonian language area at the beginning of the 19th century.\nRenāte Blumberga describes the expeditions of Ferdinand Linnus to the Courland Livonians in 1927 and 1928.\nPatrick O'Rourke analyses the social networks of the Courland Livonians in the first half of the 20th century.\nBaiba Šuvcāne and Valts Ernštreits describe the current situation of Livonian heritage in the Courland Livonian villages.\nIna Druviete and Gunta Kļava examine the role and meaning of Livonian in the sociolinguistic landscape of Latvia.\nThe first article of the second section, which analyses Livonian language structure, is by Rogier Blokland and Nobufumi Inaba.\nTheir study focuses on the l-cases of Courland Livonian.\nUldis Balodis examines the phonation of Livonian vowels in words with broken tone or stød.\nTuuli Tuisk explores Livonian affricates.\nMiina Norvik, Helle Metslang, and Karl Pajusalu study the supine inessive constructions in Salaca Livonian.\nMarili Tomingas describes the demonstrative proadjectives of Courland Livonian.\nThe volume concludes with the study by Valts Ernštreits on the formation of compounds in Livonian.\nThis special issue is supported by the University of Tartu, the University of Latvia, the Livonian Culture Centre, and the International Society of Livonian Friends.\nWith this collection we would like to express our deepest respect to Tiit-Rein Viitso and congratulate him on his important birthday!\nSeveral studies in this issue are supported by the Estonian Ministry of Education and Research project IUT 2-37 and \"Livonian grammar and databases\" as well as the Latvian Ministry of Education and Science program \"Latvian language\".\nIn addition, this issue would not have come about without the support of advisers, scientific archives, and museums in Estonia, Latvia, and Finland.\nValts Ernštreits and Karl Pajusalu\nRīga and Tartu, November 26, 2018",
+                "est": "EESSÕNA\nKäesolev liivi uuringute erinumber on \"Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirjal\" juba kolmas.\n2014. aastal ilmus sarja esimene kogumik (ESUKA 5 - 1) ja 2016. aastal teine (ESUKA 7 - 1).\nSeekordse väljaande teevad eriliseks kolm 2018. aastal aset leidnud kaalukat sündmust liivi keele ja kultuuri uurimisloos - läbi ajaloo esimese akadeemilise liivi keele ja kultuuri uuringute keskusena asutati Riias Läti Ülikooli Liivi instituut.\nLiivi kultuuriruum kanti koos liivi keelega Läti rahvusliku vaimse pärandi nimekirja.\n4. märtsil 2018 tähistas 80. sünnipäeva teenekaim liivi keele uurija, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso.\nSee erinumber ongi pühendatud Viitsole ning siinsetest artiklitest mitmed on valminud tema õpilastest Tartu Ülikooli ja Läti Ülikooli Liivi instituudi teadlaste koostööna.\nArtikleid on aga ka teiste riikide liivi keele uurijatelt.\nKogumiku artiklid on jagatud kahte temaatilisse põhirühma:\nesimeses käsitletakse liivi keeleala ja kogukonna sotsiolingvistilisi küsimusi ja uurimislugu,\nteises liivi keelestruktuuri nähtusi foneetikast sõnamoodustuseni.\nKogumiku avab Tuuli Tuisu ja Karl Pajusalu käsitlus Tiit-Rein Viitsost liivi keele ja liivlaste uurijana.\nSellele järgneb Viitso liivi uurimuste bibliograafia.\nAldur Vunk vaatleb Salatsiliivi keeleala kitsenemist 19. sajandi algul.\nRenāte Blumberga käsitleb Ferdinand Linnuse ekspeditsioone kuraliivlaste juurde 1927. ja 1928. aastal.\nPatrick O'Rourke analüüsib Kuramaa liivlaste sotsiaalseid võrgustikke 20. sajandi esimesel poolel.\nBaiba Šuvcāne koos Valts Ernštreitsiga vaatleb liivi pärandi praegust olukorda Kuramaa liivi külades.\nIna Druviete ja Gunta Kļava käsitlevad oma artiklis liivi keele rolli ja tähtsust Läti sotsiolingvistilisel maastikul.\nLiivi keele struktuuri analüüsivate uurimuste rühmas on avaartikkel Rogier Bloklandilt ja Nobufumi Inabalt, kes käsitlevad l-käändeid Kuramaa liivi keeles.\nUldis Balodis eritleb liivi katketooniga vokaalide fonatsiooni.\nTuuli Tuisk uurib liivi afrikaate.\nMiina Norvik, Helle Metslang ja Karl Pajusalu uurivad supiini inessiivi konstruktsioone salatsiliivis.\nMarili Tomingas käsitleb kuraliivi demonstratiivseid proadjektiive.\nKogumiku lõpetab Valts Ernštreitsi artikkel liitsõnade moodustamisest liivi keeles.\nSelle erinumbri valmimist on toetanud Tartu Ülikool, Läti Ülikool, Liivi Kultuuri keskus ja rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts, väljendades nii ka oma austust ja õnnesoove Tiit-Rein Viitsole tema kaalukal tähtpäeval!\nMitmed artiklid on valmis saanud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi projektide IUT 2-37 ja \"Liivi grammatika ja andmekogud\" ning Läti Haridus- ja Teadusministeeriumi Riikliku uurimisprogrammi \"Läti keel\" raames.\nPeale nende asutuste ja projektide kuulub tänu mitmekülgse abi eest mitmetele nõuandjatele, teadusarhiividele ja -muuseumidele Eestis, Lätis ja Soomes!\nValts Ernštreits ja Karl Pajusalu\nTartus ja Riias 26. novembril 2018",
+                "liv_standard": "EḐḐISÕNĀ\nSe \"Ēsti ja sūomõ-ugrõ kīeltieud āigakēra\" (\"Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\", \"Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri\") īžki ulzandõks um jõvā kuolmõz līvõd tuņšlimizõn pivāstõd āigakēra nummõr.\nEžmi seļļi kērad kub tuļ ulzõ 2014. āigasts (ESUKA 5 - 1) ja tuoi nummõr - 2016. āigasts (ESUKA 7 - 1).\nPaldīņi kub um väggi tǟdzi ulzandõks, sīestõ 2018. āigasts vȯļ kuolm tǟdzizt suggimizt līvõ kīel ja kultūr arāl.\n2018. āigasts Rīgõs Lețmō Iļīzskūols sai pūojtõd Līvõd Institūt - se um ežmi kõrd īlmas, ku sugūb īžki līvõ kīel ja kultūr tuņšlimiz sidām.\nTuoi vȯļ se, ku Līvõd īlma īdskubs līvõ kīelkõks sai kēratõd Lețmō rov vaimliz pierāndõks nimkerrõ.\nJa kuolmõz tǟdzi suggimi - 4. märtsõs eņtš 80. sindiztpäuvõ pidīz amā paŗīmi līvõ kīel tuņšliji ja tundiji - profesor Tiit-Rein Viitso.\nSe īžki āigakēra nummõr um pivāstõd tämmõn.\nĀigakērast ātõ lieudtõb ka kērad, mis ātõ kēratõnd täm studentõd Tartu Iļīzskūolst ja Lețmō Iļīzskūol Līvõd Institūtst.\nLīvõ kīel tuņšlijizt - kērad autord - āt perīņ ka mūstõ.\nĪžkiz nummõr kērad āt sǟdõd kōdõ jaggõ.\nEžmiz jag kērad nīžõbõd iļlīvõ kīel arā, līvõ kīel kubgõn ja tuņšlimiz istōrij.\nTuoiz jags āt tuņšlimizt iļ līvõ kīel struktūr fonētikõst sõnādlūomiz sōņõ.\nAmā ežmizõs kēras Tuuli Tuisk ja Karl Pajusalu nīžõbõd iļ Tiit-Rein Viitso tuņšlimizt līvõ kīel ja līvlizt arāl.\nKēra lopāndõksõs um lieudtõb ka Tiit-Rein Viitso līvõd tuņšlimizt bibliogrāfij.\nAldur Vunk vaņtlõb Salāts līvõ kīel arā 19. āigastsadā irgandõksõs.\nRenāte Blumberga kēratõb iļ Ferdinand Linnus ekspeditsijd Kurāmō līvlizt jūrõ 1927. ja 1928. āigasts.\nPatrick O'Rourke tuņšlõb Kurāmō līvõ kīel sotsiāliži võrgidi 20. āigastsadā ežmizõs pūols.\nBaiba Šuvcāne ja Valts Ernštreits nīžõbõd iļ līvõd pierāndõks Līvõd rāndas tämpõ.\nIna Druviete ja Gunta Kļava eņtš kēras rõkāndõbõd iļ līvõ kīel jag ja tǟdzit Lețmōl.\nTuoiz jag ežmi kēra um pivāstõd l-nõtkūdõn Kurāmō līvõ kīelsõ ja sīe autord āt Rogier Blokland ja Nobufumi Inaba.\nUldis Balodis vaņţlõb līvõ īžkillijidi nēši sõņši, kus um lieudtõb katkāndõks, bet Tuuli Tuisk tegīž tuņšlõb līvõ kīel afrikātidi.\nMiina Norvik, Helle Metslang ja Karl Pajusalu nīžõbõd iļ supīn inesīv formõd Salāts līvõ kīelsõ.\nMarili Tomingas kēratõb iļ nägțijid azūmummitsõnād Kurāmō līvõ kīelsõ.\nJaggõ lopātõb Valts Ernštreits tuņšlimi il ītsõnād sǟdimiz pūojmõtkõd līvõ kīels.\nSīe īžkiz nummõr tīemiz attõ tigtõnd Tartu Iļļiskūol, Leţmō Iļļizskūol, Līvõ Kultūr Sidām ja rovdvaili Līvõd Sõbrād Seļtš.\nSīe rōntõks mēg tōmõ ouvstõ profesort Tiit-Rein Viitsozt ja tarmõ tämmõn pǟgiņvȯnnõ 80. sindizpǟvaks!\nSetmiņd kērad sīes nummõrs attõ tigtõd Ēstimō Opātõks ja tied ministrij projektõd IUT 2-37 ja \"Līvõ kīel gramatik ja dattõd kubūd\",\nja ka Lețmō Opātõks ja tieud ministrij Vald tuņšlimiz program \"Leț kēļ\" kouţi.\nRōntõz äb vȯlks sindõn ilm Ēstimō, Leţmō ja Sūomõmō nõvāndajizt, tieudarhīvõd ja muzējd abbõ.\nValts Ernštreits ja Karl Pajusalu\nRīgõs ja Tartus, 2018. āigast 26. novembõrs"
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2018/esuka2018_01_tuisk_pajusalu.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2018",
+            "filename": "esuka2018_01_tuisk_pajusalu.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 77,
+                "liv_standard": 83
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nTuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Uurimisreis läbi liivi maailma: Tiit-Rein Viitso uurimused.\nArtiklis antakse ülevaade emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso liiviteemalistest uurimustest.\nLiivi keel on olnud Viitsole paelu-vamaid keeli juba üle 50 aasta.\nLiivi keelt on ta uurinud kõige erinevamatest aspektidest.\nArtiklis on Viitso liivi uurimusi vaadeldud kuues suures rühmas, milleks on uurimused (1) liivi hääldusest ja sõnaprosoodiast, (2) liivi gram-matikast, (3) sõnavarast; lisaks ülevaated (4) liivi keelest, (5) liivi keelest lääne-meresoome kontekstis, (6) liivi folkloorist, kultuurist ja inimestest.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nTuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Tuņšlimiz reiz leb līvõd mōīlma: Tiit-Rein Viitso tuņšlimizt.\nKēras āt vaņţõltõd profesor Tiit-Rein Viitso līvõkīel tuņšlimiz tīed.\nLīvõ kēļ um vȯnd Viitso pierāst ikš amā interes-ant kēļ jemīņ äbku 50 āigastõ.\nTa um tuņšlõn līvõ kīeldõ setmiņ aspektist.\nSīes kēras Viitso tuņšlimiztīed at jagdõd kūdõ gruppõ: (1) līvõ kīel īeldimi ja sõnād prozodij, (2) līvõ kīel gramatik, (3) līvõ sõnād, (4) iļammizt kērad iļ līvõ kīel, (5) līvõ kēļ vāldamiersūomõ kīeld siegās, (6) līvõ folklōr, kultūr ja rovst."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2018/esuka2018_02_vunk.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2018",
+            "filename": "esuka2018_02_vunk.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 369,
+                "liv_standard": 195
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nAldur Vunk: Seosed valgustusaja ja liivi keele püsimise vahel Salatsi kihelkonnas.\nValgustusliikumise mõju Balti kubermangudes ei väljendunud kõikjal positiivsete arengute kaudu ja 18. sajandil ei suudetud ühiskonda kaasajastada tasakaalustatult, hävitamata elutervele kultuurile omast paljusust.\nValgustusaeg koos samal ajal süvenenud pärisorjusega oli Salatsi liivi talupoegadele mitmeti väljakutsuv; võrreldes varasema ajaga sõltus nende kultuurilise ja keelelise omapära püsimine kohalikest mõisnikest ja nende heakskiidul ametisse pandud pastoritest.\nSee polnud aga kaugeltki parim võimalus, sest koos uue mentaliteedi võidulepääsemisega oli suurenenud lõhe ka haritud ja valgustatud inimeste eneste vahel.\nLiivlaste kultuurilist emantsipatsiooni takistasid seisuslikud tõkked ja Salaca kihelkonna kaugus nii kubermangu- kui ka kreisikeskustest ei võimaldanud siia koonduda rohkematel haritlastel kui pastor ja mõisnike koduõpetajad.\nLiivlaste identiteedi väga oluline nõrgenemine valgustusaja kestel Salatsi kihelkonnas on tuvastatav nende asustusalana kirjeldatud piirkonna kiires kahanemises 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses.\nOmeti polnud Salatsi kihelkond valgustusajal vaimse elu orbiidilt kadunud ja täielikku pimedusse mattunud kolgas, kus valgustusideed oleks olnud täiesti tundmatud.\nPigem suurenes sellel ajastul haritud inimeste iseteadlike suundumiste osakaal ja palju sõltus ka Salatsi kihelkonna väheste haritlaste huvidest.\nSamal ajal kui saksakeelsesse teadusperioodikasse jõudis teadmine akadeemilist huvi pakkuvast liivlaste kultuurist, algas selle väljenduste mahasurumine.\nAastatel 1742-1778 kihelkonnakogudust teeninud pastor Johann Conrad Burchard saatis Peterburi Teaduste Akadeemia liikmele August Ludwig von Schlözerile liivi keele alase kaastöö ja jätkas selle keele uurimist Salatsi kihelkonnas.\nTema järeltulija, pastor Ignatius Franz Hackel, võttis aga eesmärgiks liivi talupoegade iidse ja omapärase kultuuri hävitamise, mis ühiskonna poolt tema kätte antud volituste ja pika ametiaja (1778-1836) toel ka teoks sai.\nLisaks pastoritele oli suur osakaal talupoegade elu suunamisel mõisnikel.\n1738. aastal poolitatud Salatsi mõisa kahes pooles olid tingimused liivi kultuuri säilimisele erinevad.\nSalatsi kihelkonnas elanud liivlastest kasutas oma emakeelt kauem Svētciemsi mõisa kogukond.\nSeda mõisa pidasid 18. sajandil valdavalt kohalikud või samast piirkonnast pärit mõisnikud ja väljapaistvaim neist oli Riia literaatide suhtlusringkonda kuulunud kihelkonna sillakohtunik Friedrich Gustav von Dunten.\n1769. aastal mõisa üle võtnud parun Dunten korraldas samal aastal kohalike talupoegade keele jäädvustamise Riia Toomkiriku ülempastori ja konsistooriumi koolijuhi Immanuel Justus von Esseni juures.\nSamal ajal Vecsalaca mõisas suurejoonelisi ja ajastule iseloomulikke kultuurimonumente püstitanud parun Friedrich Hermann von Fersen rõhutas küll oma majapidamise kuulumist antiikse ja germaani kultuuri mõjuvälja, kuid aitas ise kaasa seal veel elujõulise liivi kultuuri väljasuretamisele.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nAldur Vunk: Sidtõkst sieldõmāiga ja līvõ kīel pīlimiz vail Salāts mōgõrs.\nSieldõmāiga likkimiz mȯj 18. āigastsadā Baltijs iz ūo set pozitīvi.\nSieldõmāiga īdskubs vǟrgõdāigaks vȯļ Salāts mōaŗīntijizt pierāst lǟlam.\nNänt kultūr ja kīel pīlimi tǟnkiz mȯiznikīst ja päpīst.\nBet se võimi sugīd iz ūo amā paŗīmi, sīestõ põŗg kovāld rovzt eņtš vail kazīz jo sūrõks.\nLīvlizt identitēt 18. āigastsadā lopāndõks pūol ja 19. āigastsadā īrgandõksõs ei jo vōjlizõks, sīestõ jo piškizõks ei mō, kus ne jelīzt, ja Salāts immõrkouț vȯļ kougõn sidāmist.\nSalāts immõrkouț umīțigid iz ūo täužiņ pimdõ kūož, kus sieldõmāiga mõtkõd äb vȯlkst vȯnnõd tundtõbõd.\nSīel īž āigal, ku saksā tieudlizt āigakērad sizzõl päzīzt tieutõd iļ līvõd kultūr, īrgiz ka līvõd kultūr mōzõ pīkstimi.\nPäp Johann Conrad Burchard sōtiz Pētõrburg Tieud Akadēmij nõtkõmõn August Ludwig von Schlözerõn eņtš tuņšlimiztīe iļ līvõ kīel ja jatkīz līvõ kīel tuņšlimiztīedõ Salāts immõrkouțš ka pierrõ.\nBet täm tagāntuļļi, päp Ignatius Franz Hackel, īrgiz artõ līvõ kultūrõ nei ku set sȭitiz.\n1738. āigasts Salāts mȯizõ sai jagdõt kōd jagūks.\nSīe Pivākilā jags līvõ kēļ sai kȭlbatod amā kōgim.\nMȯiznikā Friedrich Gustav von Dunten tigtiz līvõd kultūrõ.\nBet nägțõbõks Vanāsalāts mȯizõ barōn Friedrich Hermann äbțiz artõ līvõd kultūrõ."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2018/esuka2018_03_blumberga.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2018",
+            "filename": "esuka2018_03_blumberga.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 148,
+                "liv_standard": 167
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nRenāte Blumberga: Rõõmud ja takistused: Ferdinand Linnuse 1927. ja 1928. aasta liivi etnograafiliste ekspeditsioonide materjalide kirjeldused ja sõnavara.\nEestlane Ferdinand Linnus (1895-1942) oli esimene elukutseline etnoloog, kes töötas liivlaste juures.\nKolme ekspeditsiooni käigus 1927. ja 1928. aastal viibis ta liivi külades kokku seitse kuud ning kirjutas keelejuhtide jutustusi üles üheksas vihikus, millele andis pealkirja \"Liivi etnograafia\".\nSee on ainulaadne allikate kogum, mida seni pole uurimustes peaaegu üldse kasutatud.\nKäesoleva artikli eesmärgiks on avaldada väike osa Ferdinand Linnuse üleskirjutustest ning tutvustada uurijatele seda allikat, mis pakub teavet liivi rahvuskultuurist ja sellega seonduvast terminoloogiast liivi keeles.\nKäesolevasse publikatsiooni on valikuliselt koondatud liivlaste jutustusi naudingute ja meelelahutuste kohta.\nKeelejuhid esindavad kõiki Kuramaa liivi keele murdeid.\nJutustusi on nende algset sisu muutmata täiendatud ja korrastatud nii, et kujuneks ladus ja lugeja jaoks arusaadav tekst.\nLiivi keeles üles kirjutatud tekst on avaldatud vastavalt originaalile, aga nurksulgudes on esitatud tänapäeva liivi kirjakeele vaste.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nRenāte Blumberga: Virtimi ja mīel lagtimi: kērad ja sõnāvīļa Ferdinand Linnus 1927. ja 1928. āigast līvõd etnogrāflizt ekspedītsijd materiāliš.\nĒstli Ferdinand Linnus (1895-1942) vȯļ ežmi profesionāli etnolog, kis vȯļ kilās līvlizt jūs.\nKuolm ekspedītsij āigal 1927. ja 1928. āigasts ta jelīz līvõd kilīs īdskubs seis kūdõ ja kēratiz ilzõ eņtš tǟdõl pandõd ažād ja kīeljūodijizt nīžõd īdõks rōntõ sil, näntõn īdskubs ta āndiz nim \"Līvõd etnogrāfij\".\nSe um īdkȭrdali kub, mis seņtš pigātagā äb ūo tuņšlimižis kȭlbatõd.\nSīepierāst sīe kēra ilzandõks um ulzõ andõ īd piškīz jag F. Linnus ilzkēratõkšist, las tuņšlijizt sōgõd tundtõbõks sīe materiālõks, mis tarmõb tieutidi iļ līvõd irdiz kultūr ja sīesõ kȭlbatõd sõnāvīļa.\nKērast āt lieudtõb līvõd nīžõd iļ virtimiz ja mīel lagtimiz, ja kīeljūodijid ātõ perīņ jegāst Kurmō līvõd kīelmurdst.\nNīžõd, mõitiņtõmõt nänt sižāliz, āt pandõd kõrdõl ja sǟdõd nei, laz suggõg jõvīst jūokšiji ja luggijiz pierāst arū sodõb tekst.\nLīvõ kīelkõks ilzõ kēratõd tekst um ulzõ andtõd nemē se um kēratõd origināls, bet kvadrātklāmbaŗis se um nägțõd tämpizõs līvõ kērakīels."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2018/esuka2018_04_orourke.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2018",
+            "filename": "esuka2018_04_orourke.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 113,
+                "liv_standard": 117
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nPatrick O'Rourke: Liivi keele sotsiaalsed võrgustikud ja keelevahetus.\nArtikkel tutvustab uurimust Kuramaa liivlaste sotsiaalsetest võrgustikest 20. sajandi esimesel poolel, kui keelevahetus liivi keelelt läti keelele oli juba alanud.\nAutor vaatleb, kuivõrd liivi kogukondades sõltus keelevahetus kahe maailmasõja aegsest elanikkonna deporteerimisest, mida on tavaliselt peetud keelevahetuse põhjuseks.\nRakendatakse suhtlusvõrgustike tugevuse analüüsi, et selgitada, kas isiku keskne asend sotsiaalses võrgustikus oli keelevahetuse jaoks oluline.\nUurimus keskendub liivi küladele Vaid ja Sīkrõg.\nSotsiaalsete võrgustike kaardistamiseks on valitud olulised tegurid Edgar Vaalgamaa poolt aastatel 1935-1937 läbi viidud küsitluse põhjal.\nTulemused näitavad, et läti keele mõju ulatus sõltub rohkem põlvkondlikest erinevustest kui isiku asendist sotsiaalses võrgustikus.\nArtikkel põhineb autori magistritööl, mis on kaitstud 2016. aastal Yorki Ülikoolis.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nPatrick O'Rourke: Līvõ kīel sotsiālizt võrgõd ja kīel vaidimi.\nKēra tuņšlõb Kurāmō līvõd sotsiāliži võrgidi 20. āigastsadā ežmizõs pūolsõ, ku vȯļ irgõn līvõ kīel vaidimi lețkīelkõks.\nKēratiji vaņțlõb, kui ulzõ ajjimi kōd mōilmasuodāāigal mȯjīz kīel vaidimiz līvõd kubgõņis.\nSīe pierāst um kõlbātõd rovst võrgõd viššit analīz.\nAnalīz abkõks um seļțõd, või se, ku rištīngõn um vȯnd sidāmi kūož sotsiālizt võrgõd sizāl, um vȯnd ka tǟdzi kīel vaidimiz āigal.\nTuņšlimizõs amā jemīņātõ vaņțõltõd līvõd kilād Vaid ja Sīkrõg.\nSotsiālizt võrgõd tǟtimiz pierāst um kȭlbatõd Edgar Vālgamō 1935.-1937. āigast tīedõd rovkizzimi.\nTuņšlimi nägțõb, ku lețkīel mȯjjimi jemīņ um sidtõd sugkazāmõks, äbku rištīng kūožõks sotsiālizt võrgõd sizāl.\nKēra alīzõks um kēratijiz magistõrtīe, mis um kaitstõd 2016. āigasts York Iļīzskūols."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2018/esuka2018_05_suvcane_ernstreits.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2018",
+            "filename": "esuka2018_05_suvcane_ernstreits.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 144,
+                "liv_standard": 156
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nBaiba Šuvcāne, Valts Ernštreits: Liivi pärandi otsinguil Liivi rannal.\n2018. aastal kanti liivi kultuuriruum Läti rahvusliku vaimse kultuuri-pärandi nimekirja, et järgnevalt viia see vastavasse UNESCO nimekirja.\nArtikli eesmärk on dokumenteerida liivi vaimse kultuuripärandi olukorda tänapäeval, seda eriti liivi keele ajaloolisel kasutusalal Kuramaa Liivi rannas.\nPraegu on Liivi rand visuaalselt märgistamata ala, mis on jagatud kolme omavalitsuse vahel.\nHalduslik killustatus kajastub ka teabe paigutamisel.\nViitadel ja stendidel on kasutatud liivi keelt, kuid liivikeelse teabe kvaliteet vajab parandamist.\nEhkki Läti keeleseaduses on sätestatud, et Liivi rannas on lubatud kohtade ja organisatsioonide nimetustes kasutada läti keele kõrval ka liivi keelt, ei ole tänaseni paigaldatud ühtegi ametlikku kakskeelset silti.\nKa turismiettevõtjad on loiud liivi pärandi, sealhulgas liivi keele kaasamisega oma reklaaminfosse.\nAktiivsemad on ühiskondlikud organisatsioonid, kelle korraldatud üritustel on Liivi rannas võimalik tundma õppida mitmekesist kohalikku kultuuripärandit ja kuulda liivi keelt, mis ühendab liivi kultuuriruumi erinevaid tahke.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nBaiba Šuvcāne, Valts Ernštreits: Līvõd rāndas līvõd pierāndõkst vȯtšõs.\n2018. āigast lopāndõksõl Līvõd īlma sai kēratõd Lețmō Rov vaimliz pierāndõks nimkerrõ ja īrgiz eņtš riek UNESCO nimkēra vōŗțõ.\nKēra nīžõb iļ sīe, kui tǟdõl pandõb līvõd vaimli pierāndõks, īžkiz kēļ, um tämpõ Līvõd rāndas.\nTämpõ Līvõd rānda äb ūo riekmīen nǟdõb ja um jagdõd kuolm mōgõr vail.\nSe um nǟdõb ka tieut äbīdlimizõs lagtimizõs Līvõd rāndas.\nŠiltõd ja stendõd pǟl um kȭlbatõd ka līvõ kīeldõ, bet tieut kvalitētõ vȯlks tīemõst jo paŗīmõks.\nSīel īž āigal, laz kil Lețmō Vald kīel pandõks kītõb, ku Līvõd rāndas kūožnimīs ja mūši nimīs lețkīel kūoral võib kȭlbatõ ka līvõ kīeldõ, tämpiz sōņõ äb ūo tīedõd mitīdtõ kōdkēļiz šiltõ.\nKa turism jeddõvõtājizt äb võrkõt tarmõ võimizt tundtõbõks sōdõ līvõd pierāndõksõks, ka līvõ kīelkõks.\nTäs jo kierdõd āt seļtšõd - nänt suggimižis Līvõd rāndas võib nǟdõ setmiņpūoļizt kultūr pierāndõkst ja kūlõ līvõ kīeldõ, mis um Līvõd īlma arīdi īdõkubbõ palštiji element."
+            }
+        ]
+    }
+]

liv/multi/esuka2018/esuka2018_06_druviete_klava.est_liv.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "esuka2018",
+            "filename": "esuka2018_06_druviete_klava.est_liv.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 129,
+                "liv_standard": 130
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kokkuvõte.\nIna Druviete, Gunta Kļava: Liivi keele roll Lätis sotsiolingvistilisest perspektiivist.\nArtikkel käsitleb liivi keele rolli tänapäeva Lätis, esitades liivi keele olukorra lühikirjelduse läti keele olukorra ja aktuaalsete sotsiolingvistiliste probleemide kontekstis.\nLisaks liivi keele ja kultuuriga seonduva Läti seadusandluse kajastamisele on artiklis visandatud võimalused liivi keele õiguste realiseerimiseks, pöörates laiemat tähelepanu liivlaste kui rahva ja liivi keele probleemide mõistmisele, samuti pakkudes olukorrale vastavat terminite kasutust.\nVõib järeldada, et liivlased Lätis ei vasta terminile 'vähemusrahvas'.\nLiivlased on midagi enamat, nad on kaasaegse läti keeleruumi osa ja ka Läti kultuuri osa tervikuna.\nSamal ajal on liivlased rahvana ja liivi keel eraldi iseseisev üksus.\nSeetõttu tuleks liivi keele positsiooni Lätis vaadelda kahest vaatevinklist: ühelt poolt on oluline liivi keele kasutuse säilitamine, arendamine ja taaselustamine, teisalt läti ja liivi keele omavahelise mõju jälgimine.",
+                "liv_standard": "Kubbõvõttõks.\nIna Druviete, Gunta Kļava: Līvõ kīel jag Lețmōl sotsiolingvistlik perspektīvst.\nKēra nīžõb iļ līvõ kīel jag tämpiz Lețmōl, tarmõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel vȯlmiz Lețmōl lețkīel ja sīe tämpizt sotsiolingvistik problēmõd kontekstõs.\nLețmō pandõkst sizzõl kēratõd līvõ kīel ja kultūr status kūoral kēra nīžõb iļ võimizt līvõ kīel õigõmd kȭlbatimiz pierāst, īžkizt vaņtlõs līvõd rov ja līvõ kīel mūoštamizt, ja tarmõs terminidi līvõd tämpiz kȭrda pierāst.\nVõib kītõ, ku Lețmōl līvlizt pierāst äb kõlb termin 'minoritāt'.\nLīvõd ātõ midāgõst jemīņ, ne ātõ tämpiz lețkīel jag ja ka Lețmō kultūr jag amnämnizt.\nSīel īž āigal līvõd nemē rovz um ka īžpīliji ažā.\nSīepierāst līvõ kīeldõ Lețmōl vȯlks vaņtlõmõst kōdst aspektõst: līvõ kīel kȭlbatimiz prațțimi, kazāntimi ja ūd pǟl jellõ kutsimi īdst pūolst, ja līvõ ja lețkīel eņtšvailizt mȯjjimizt tuoizõst pūolst."
+            }
+        ]
+    }
+]