Upload 13 files

sma/mono/giellalt/blogs.sma.texts.json

@@ -0,0 +1,226 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_10.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 17
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Adventen golmeden biejjie \n\nDle golme tjoevkesh båaltajibie. Vuajnah guktie tjuevkieh! Dellie golme tjoevkesh båaltajibie mijjen baalkam tjuevkieh \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_11.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 17
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Adventen njieljeden biejjie \n\nDle njieljie tjoevkesh båaltajibie. Baajejibie 'tjieh tjoevkedh. Dellie njieljie tjoevkesh tjoevkeminie. Raeffie, aavoe båetieh. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_12.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 30
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Buerie båeteme 2015! \n\nTsiengelen govhteden biejjie  \n\nJa daelie orre jaepie sjidteme, jih manne sijhtem dijjese buerie orre jaepie læhkoestidh!! Hååhkesjem aaj dijjie aktem hijven jåvlem utneme jih njaelkies beapmoem byøpmeme. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_13.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 68
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Laara jih Leisa \n\nLaara jih Leisa lea maanah-tv åarjel-saemien gielesne. Laara jih Leisa lægan göökte maanah mij internatese juhteminie gosse edtjijægan saemienskuvlesne vaedtsedh. Daate drama-serie åtna luhkie boelhkh, jih daan biejjien dan golmeden lea tveesne vuesehtamme. Vuejnedh Laara jih Leisa måanta tsåahka vihte (17:00) Jis daate linkem dïedtejidie, dellie maehtiejidie vuejnedh dah minngemes golme boelhkh:  \n\nPs. Jis idie don voestes sesongem vuejneme, dellie maehtiejidie dom aaj needte-tvesne vuejnedh. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_14.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 79
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Gïele-ierieguedtjie \n\nBuerie biejjie! \n\nDaelie minngemes aejkien daesnie tjaalam. Saemiedigkien gïelekampanje lea daelie rijries, jih mijjien tijjie goh gïele-ierieguedtijh lea gaalkeme. Mijjieh libie Guovdageaidnusne orreme daan påasken mijjien gïelekampanjine illeme, desnie mijjieh jïjtjemsh heevetimh jih njaelkies beapmoem byøpmedimh. \n\nLeam utneme hijven jih murreds 1,5 jaepieh goh Saemiedigkien gïele-ierieguedtije. Munnjien stoerre earoem orreme daate barkoem utneme. Mohte læjhkan jis mijjien kampanje gaalkeme, dellie edtjem eenne utnedh mov instagramkonto (gulliegiele) gusnie maahtam dijjese vielie baakoeh jih jiehtegh åarjelsaemiengielesne lieredh. Vuejnejibie desnie 😉 \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_15.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 32
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Åhhh! Daelie lea giele-kampanjem nåhkeme, jih daate blogge aaj orrejie. Mijjieh sijhtejibie dijjiem gijhtedh mij bloggem lohkeme, lahtestimmieh tjaaleme jih teeksth mijjese sahteme. Sijhtejibie aaj Tobias Karlsson gijhtedh mij mijjien bloggdesign dorjeme. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_1.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 70
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Buaregh!! \n\nSkiereden åktseden biejjie  \n\nMov nomme leam Ina-Theres jih leam akte dejstie göökteluhkienielje gieleïere-gudtijh. Leam luhkieuktsie jaepien båeries jih Smalåseste Noerte-Trööndelagesne båatam. Manne edtjem daennie bloggesne åarjelsaemiengielesne tjaeledh, jih hååhkesjem dijjieh gaavnejidien luste jih murreds dam bloggem lohkedh. \n\nJis sijhtejidie, dellieh maehtiejidie aaj mov instagramem dåeriedidh, desnie guvvieh biejem mij åtna akte baakoe jallh jiehtege guvvien nille. \n\nMohte daelie lea tsåahka retnoe gaskejijjie, jih edtjem varke tjuedtjelidh jirreden. Buerie jijjie! \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_2.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 98
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Bovtsi luvnie \n\nSkiereden luhkiegaektseden biejjie  \n\nDan aejkien aaj manne gaskoeh jijjie bloggeminie mohte manne dah minngemes biejjh fuehpesne åtneme, mohte im dijjiem åajaldehteme. Manne aehtjiem dåeriedamme bovtsh geadtan tjöönghkeme. Mijjieh miesieh mïerhkesjamme jih sarvah leekeme. \n\nGaptedurrien båeries mojhtese \n\nGosse Gaptedurriem baaktoe bøøtimh dellie daate tjåerviem gaavnimh. Aehtjie jeehti daate tjåervie nieljie jallh vihteluhkie jaepien båeries. Dejbeeli dah sarvah dåvvieh jih tjåervieh sååkesjieh daennie Gaptedurrien lovvebahkesne. \n\nMijjieh aaj aavrehke veareldine gosse bovtsh tjöönghkimh. Tjaebpies biejjievælloe öövre bijjene dalvesne åadtjoejim gutnedh. \n\nPs: Mujhtiejidie mijjien gaahtjedimmie! Tjaeledh aktem teekstem dijjien giesien bijre jih mijjesne saehtedh, dellie aktem tjaebpies tjohpem vitnejidie 😀 \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_3.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 10
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Skiereden golmelåhkeden biejjie  \n\nLohkh gïelekampanjen baakoegærja jih vielie flöörtadimmie-raajesh ööhpedidh! \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_4.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 28
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Gaavalohke = Lokkerein \n\nGolken tjïjhtjeden biejjie Akte baernie mij gohtje Kappfjell lea dorjeme aktem \"remix\" Gaavalohkeste. Daate vuelie lea Gaebpien Gååsta mij dorjeme, jih dihte aaj mij joejkeste.  \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_5.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 38
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Giedtsne \n\nGolken gööktelåhkeden biejjie  \n\nHei gaajhkh dovnesh! Daelie gosse leam båatsoe-learohke aahtjan, manne jijnje bovtsih luvnie. Jih dah minngemes biejjh leam bovtsh tjöönghkeme jih raerhkeme. Gaaj fuehpesne utneme, mohte hijven biejjh læjhkan. \n\nFrijme, mij mannine bovtsih minngesne varri \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_6.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 25
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Golken göökteluhkiegaektseden biejjie  \n\nGijren 2010 naan saemien noerh rapem Rolffa'ne dorjih. Daate dihte voestes rapem mij åarjelsaemiengielesne dorjeme. Rapem aamhtese lea gieriesvoete. \n\nDaate hijven rap! \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_7.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 21
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Rihkeden luhkieåktseden biejjie   \n\nManne leam aktem videoem mov åabpeste dorjeme. Daesnie åadtjoejidie vuejnedh guktie mijjien åarjelsaemien gapta vååjnoes. Mååjhtejidie HD-kvalitet diedtedh! \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_8.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 19
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Tjoevkesh båaltajibie \n\nGoeven golmeden biejjie  \n\nDle aktem tjoevkesem båaltajibie mijjien aavoen åvteste. Dellie aktem tjoevkese tjoevkeminie mijjien aavoen åvteste. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_9.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 29
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Adventen mubpeden biejjie \n\nGoeven åktseden biejjie  \n\nDle göökte tjoevkesh båaltajibie raeffien, aavoen åvteste. Dellie göökte tjoevkesh båaltajibie raeffien, aavoen åvteste. \n\nPS: Mujhtiejibie mijjien gaahtjedimie, saehtedh sijse dijjien bööremes jåvle-vaajese/teekste  \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 96
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Bloggen bïjre \n\nBuaregh jïh buerie båeteme Gïeleierieguedtiji bloggese! \n\nDaesnie sïjhtebe gaajhkem bæjhkoehtidh, goh soptsesh jïh vitsah jïh guvvieh jïh dååjresh - mejtie saemien noerh leah tjaaleme. Bloggen åejviegïele lea saemien, jïh tjaalegh sijhtieh årrodh dejnie golme saemien gïeline mejtie Nöörjesne nuhtjebe. Ulmie lea saemien gïelem eevtjedh jïh gïelem våajnoes darjodh gaajhkesidie. Daate blogge edtja dovne aelhkie årrodh lohkedh jïh sjollehtidh. Åajvahkommes Saemiedigkien gïeleierieguedtijh sijhtieh daesnie tjaeledh, men mijjieh aaj tjaalegh dåastobe mejtie jeatjah noerh leah tjaaleme.Men mijjieh krïevebe datne tjoerh dan hijven saemien tjaeledh goh maahtah. \n\nSeedth tjaalegh, guvvieh jallh jeatjah lahtestimmieh diekie: [email protected] \n\nMurredh bloggine! \n\n"
+            }
+        ]
+    }
+]

sma/mono/giellalt/ficti.sma.texts.json

@@ -0,0 +1,86 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/ficti",
+            "filename": "../../mono/giellalt/ficti/ficti_44469.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 257
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Ja Våajmoe, Våajmoe gonnoeh Jitneme(ohörbart) galka gaahtjedh. Gåabpa galka aerebi båetedh Vualtjarasse. Jaa, novh dellie gujht dle dan råårelguadteme. Novh Jitneme gujht vualka dle jïjtje geajnoeb. Geajneb jitneme aalka, ja, den Raentele. Raentele lea gujht dle Jitneme skåå(ohörbart) jih dihte aalka dle dubpede nöörjen grienseste jillede. Nåå, stoerre ruektehke jeanoe lea gujht dihte men Jit... Ij amma Jitneme hov Rantele hov aalka dubpede mahte dubpede Joeventjahken, aalka dehtie jitnemen jillehts, de galka våålese don Joeventjahken nualan dan ohtjh javretji mietie jah dellie våålese numhtie griensen hov lie maa jillielisnie. Saaksenvaellesne hov lij griense. Ah dle Rantele aalka desnie jïh Våajmoe jis aalka grïensen raajeste. Grïensen raajeste aalka. Våajmoen lea gujht jïjnje darjomes innan dïhte seejie faatnoe våålese dej gaajhkh hov löömi reejki dab jeanoe både vaartoevaellieb jïh hae/. Jïh Tjoelmenvaegkien bielieb guekelen dab Vååjmoeb. Åå amma guhkieb soffelte dïhte guhkieb seejie seejie goske Gaelpien raajan men dellie gåvloeje aaa dellie satne lea baetsieminie dle Jitneme govloe surrede dellie jillene. Nåå dellie riktedasta dellie sluvtie dïhte sov seejeme sjädti. Varki gujht dle Vualtjaren jaavran dellie gaavnedigan. Dellie Jitneme gihtjie Våajmoeb maab lea amma dorjeme goh dan guhkiem lea gååteme. Ja, jeahta gujht satne, amma jïjnjh dorjeme. Manne faatnoeh seejeme. Maab leah amma datne jis dorjeme mejtie leah dan guhkieb gååteme jih ij leah guhkebe geajnoe? Manne leam jïjnjh almetjidie dehööhpehtamme, spitnehtamme. Dellie Våajmoe gujht amma vitnie entå ij dïhte dorjeme naan skaara. Dïhte lij amma faatnoeh seejeme aalkesth meatesth gogka. Men Gaelpeste jällese dellie ij naan faatnoeh sjädta dahkoe daejrieh dle fuehpesne vualka edtjie hinnedh Jitnemeb Vualtjaren jaavran. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/ficti",
+            "filename": "../../mono/giellalt/ficti/ficti_44471.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 363
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Ja, novh gujht aaj aa dle soptsesti dle gumhtie dle mejtie satne vuajneme dupbene dennie Tysklaantesne. Preussen gångka lea vuesiehtamme iehkede dle aaj jis smaa(?). Jïh vuajneme jïene slags juvrh muvhtie slags juvrh vuajneme jïh för novh vuajneme gumhtie dellie dovne sohkeraajle ?lebgih?. Jïh jïjnje gierkieh ja, jis muvhtenh aaj numhtems ?svinstin? guerk, gierkieh lea fihkeme dle mejnie, lea dan tïjjen lie doeltesbuejtie jïh lea dålle dållegierkieh. Dïhte gujht dle utnieji jïh meatan vuesiehti jïh dle berättadi guktie dle gumhtie dle så dejnie leaga orreme, såå mujhtie satne vuajneme å die strïehkesti ja geajna, (nai tse) daesnie jïh abpe dïhte dle stræhka dohka Tysklanden gåajka. Dam gujht dle dellie aajja dellie leaga dl saemie aaj soptsestamme. Dle mov ietnie gujth dle aaj dellie soptseste dam mijjese dle goh libh/libie barre ohtje manne gujht dle måjhtam såå veele gumhtie lie dïhte leaga mijjese, eller munnjien lea lie saarneme dejtie tjaktjeiehkedi. Ietnie gujht dle aaj dellie munnjien dle lea aaj saarnaji gumhtie dellie dan tïjjen dellie bovtjigujmie feeledin. Idtji gujht aajja naagenh jïjnjem bovtjem utnieh gan utan dïhte lij lie dejstie laavadieh saemien mij ieh naan jïjnje bovtjh utnieh men de jeatjebh gujht die aaj mej jïjnje bovtjh jïh lie gujht aaj ietnie gujht dellie saarnaji ahte dan tïjjen dillie för goh geasege dle aelkiestin (dov) buhtjiejin varke gïjregen joe åvtelen Jovnsahka jïh dle lästa dellh dle lea gujht vitken aejkien buhtjiejin bovtjide dellie biejjege aereden dellie dïsse jïjjen daejriejin jïh bovtjh lin dan daemies för bïjre dah guetieh feelin dah bovtjh, jïh dle aereden prohkoeh dle buhtjedh dellie saemieh luejhtajin bovjide vïht ryökte dle vaaran dïhte aaj vïht, dle aaj vïht iehkeden jestiehtidh dellie gujht lin dah bovtjh hmm daemies dïhte lea, d... lea jaa aaj, ietnie jeahta dejtïjji ij aajjan mïjre enn njieljie aaltah akten aejkien men .. dïhte gujht dle aaj dïhte gujht dellie baahtsa giesien dellie biejjien ... de aereden lij lij men dle gujht dle dellie stuerebe dle ietnie sjidti jïh leaga gaa muvhth vietje däga vuelkieh våålese laedtie gåak, men idtji gujht ietnie sïjhth våålese laedtiej gåajka utan sijhtieh dle bijjene vaeresne arrijh bovtji lïhk(e) novh gujht dle vuelkieji muvhtene jaa jienestem aktem saemie ... dïhte lij dan baaje??? \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/ficti",
+            "filename": "../../mono/giellalt/ficti/ficti_44475.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 600
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Jo, dejpeli. Goh ij daate kristendomme båateme bæjjese dejtie vaeride. Dellie båeries almetjh soptsestieh, ahte tjigkuvh utni. Dïhte tjigkuve lea desnie, dle sjealadieh bovtsh jïh soelph dovne jïh dovne reagkah, dejtie maam jis aaj tuhtjie sjeahta. Jïh dunnie ååhpetje ierkiebielesne, Giertentjahken johken jällehtje bielesne lea desnie aaj tjigkuve. \n\nDle mov jyöne Kleamma, dïhte lij noere baahtje, dlie dïhte gujht aaj govleme dan tjigkuven bijre jïh deejri aaj gusnie dle. Dle jeahta, ja manne tjoerem vaedtsedh dejtie soelpide vaeltedh. Jijnje soelpide desnie trïsseme lea bovtsen tråervide, dovne maalja, tsovvehtahkh dovne, dan soe jijnje lij gujht desnie. \n\nDah båeries almetjh jiehtieh, aellieh amma maa datne dahkoe jïh saajvojde goh neeredh. Lea gujht amma skjeamtjoe vaedtsedh dagkaride stïelline jïh sajvojde goh neerrehtidh. Im maa manne dijjine ohtje saajvetjh. Im maa manne maam dah sajvojde jaehkieh för daelie lea maa upplyste tijje, jïh daelie amma kristendomme lea amma mijjide bijjeles ij amma dah amma naan faamoe utnieh amma mijjen bijjelen. Jaa, åadtjoeh gujht vuejnedh men aellieh amma maa dahkoe. \n\nMen gåajkoe dïhte vualka dahka. Akten biejjien dle lea vualkeme dahkoe jïh dle vaalteme ohtje skåerjie-voessetje meatan jïh dle gaajhkide dejtie soelpide dehtie tjåervijste vaalteme jïh tsaakeme don voessese jïh dlie gujht båata gåetide. Jïh dle soptseste dle vuesehte. Vuejnede maam manne leam vearadamme jïh vaalteme daejtie. Mannasinie edtjieh dah dubpene arredh. Jïh daejtie maa maahtam manne vedtedh dovne nïejtide dovne jïh. Jaa, men dle gujht dle dah båeries almetjh giehtelieh håjjieh. Jaa, men ij leah amma daate reaktoe. Ja, men dle goh jijje aalka vuetjedh dellie damta dle aalka geabjoejidh. Jïh nimhtie dle aalka prägkodh, dle dihte karre dle alvesedtieh gujht dle dah jis dle almejth. \n\nDle akte laedtie dunnie Invikebielesne, dïhte jis båeries lea gujht hööltieh goh dam goh, nåejties laaketje råvna dellie. Novh maa bööremes aktemaa ruahta varki dan gåajkoe jïh. \n\n-Guktie don laedtien nomme? \n\n-Dan ladtien gåhtjoejin laedtie Aamon Gåvva. \n\nJïh nåejties laaketje lij gujht laedtie jïh deejri gujht dïhte jijnjebh jïh jeatja. Dle dïhte båvroe gosse båata don laedtien gåajkoe jïh soptseste guktie, guktie lea vearadamme dubpene jïh guktie, hel idtji direkte dallegh vearadamme, men goh dïhte laedtie gåvla guktie dïhte skïemtje jis, dellie gihtjie lie. Ij leah gusnie vearadamme, gusnie ij luhpiem utnieh? Joo, vearadamme hov dunnie luvlijisnie tjigkuven luvnie jïh vaalteme gaajhkide dejtie soelpide dehtie tjigkuvistie. Jaa, råvna jeahta. Vaarrh amma varki datne bååstede jïh jiehtieh edtjh barre varki bååstede dejtie guedtedh för feerlege. Jis ij leah amma guadteme don jïh don tïjjese så maahta jaemede båetedh. Doete gujht amma dle båvra dïhte gujht dle ruahta jïh naa gujht guhkie, men ruahta gujht barre tjilleste goske vitnie dej gåetiej gåajkoe. Doete gujht dle pååjke lea gujht barre åerieminie jimmerdeminie, hulvehteminie jïh pragkoeminie dïhte eltie kråahpe. Jïh dle jeahta… \n\nJa lie hov maa jiehtieminie ja goh dïhte båvra dle båata bååstede jïh dle soptsesti guktie lij. Ja dïhte gujht dle pååjke jeahta jaa men guktie jis se satne åajsedh vaedtsedh jïh dahkoe bååstede dej (gåajka)? Ja men tjoerh vaedtsedh, för jis ij vaedtsieh så dle ij boernjh gænnah utan jaemede de dutnjan sjædta. Ja men dle gujht dle tjuedtjele gujht dle bæjjese jïh kråavvoeh dle jïh dle gujht dle vae.. vaalta dam dle maejkievoessem jïh dle gujht dle vaadtseje dejnie. Jïh åå jïh damta satne goh buere buerebe sjædta dle gujht geerjene (gierjene) sjædta annegh maahta vaedtsedh. Jih nimhtie gujht vaarra dahkoe jïh lie dellie båata dahka nimhtie dlie hajkehte dam dlie maejkievoessem dan dle tjigkuvasse (tjigkuvse). Jïh dle ruahta bååstede dle aalh te maa ne ååjse nimhtie gåetide. Jïh goh gået/, naan gåetiem jaksa dlie åajaldahteme dam sov skiemtjielassem jïh dlie gujht dle lea saemma laakan guktie åvtesne. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/ficti",
+            "filename": "../../mono/giellalt/ficti/ficti_45403.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 1526
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Elisabeth Stinnerbom - Sametinget \n\nGuktie dej tijjieh dah saemieh naan badtjah utnin gosse skiebtjiejin? \n\nDaej aejkieh gosse skiebtjie jih dle tjoere lea goh dle barre dan telefoneste roehtedh jih, eller ringkestidh dåakteren gåajkoe jih helle dihte helle systeren gåajkoe, åabpan gåajkoe jïh dïhte jeahta edtja bijleb vaeltedh jih seedtie diekie. Helle almetje lea joe lea dåkteren luvnie jah die gaajhkelaakan goh dle gaajhki medicin jih gaajhkije laakan goh dle veartasjieh mij lea, viehkede almetje. Men dej baeli goh manne lib onne dellie ij lij naan dle vaale. Guhkie [ea]nnan båata naan dåaktoren gåajkoe. Nielje luhkie vijhte luhkie mijlh heannan. \n\nJïh tjoeroe gujht aaj jijtje pryövedh naan daalhksidie, mejtie edtja aath nåhtjadidh gosse skiebtjije. Manne måjhtab ahte goh gotne gosse tjåejjie baaktjede helle åejjie baaktjede helle, helle rudtje baaktjede helle juelkie helle mij akt. Jaa, dallah dle tjidtjie veelti flaaskeb gusnie lij silpebadtja. Dab kanne bööreme lij daaroen jiehtedh  guhte daelie daej aejkie hov jiehtieh dihte dalhkesh lea gujht faali almetjidiejïh dab gadtsedh. Men dej tijjeh dab aejkie dellie hov dab hov nåhtjadin barre iktsth både maanide jih aaj båeries almetjidie dle jih gaajhkh almetjh. Jih muvhtene aaj gosse biejne aa die våjnoe prise goh skiebtje men dle aaj båetsedh provhkieh vaeltedh bustine jih åådtje dab destie badtjeste jih dle njilledh. Ånnetji dle joe lea gujht aaj buerene. Man mejtie destie buarana \"[jallh]\" jeatjah ?stig?. Im manne daejrieh. Jih dle såemies badtjab utnimh maab gåhtjoejimh kruanabadtja. Dab ået/ provkimh åestedh gosse vuelnie båetieh naan aapotekese helle gosse naan dåaktovren gåajkoe. Dab m provkimh aaj muvhtene gadtsedh äaha muvtene badtjadidh jis aaj eh varhkije gogkhakth. Dihte lij gujht aaj rikti daalhksh gaajhki skiebtsi vuste. \n\nJah gosse tjoehpede saejrieb dellie provhkieh almetjen tjaetsieb nåhtjadidh. Jah edtja destie bïssedh varki jillt gaavtse jih dle desnie låetjedh. Jïh se dah smaave angkeni tjaetsie lij, dihte lij bööremes saejriej vööste. Jih dle krievven veasta, båeries veasta goh dellie joe alkeme, ij lea goh rigke/ Ij lea goh fierske veasta utan goh båeries veasta. Dab provkimh biejedh saejrien nille. Jïh dihte ahte ånnetji dle geasa olkese dab siejeb. Dle joe buarene. Muvhtene stoerre saejrie gille bijjie dle joe die, joe buarene. Jïh lie provkimh vaeltedh de gaessieb. Dab aaj provkimh biejedh saejrien nille. Dihte aaj dab siejeb geasa olksh. \n\nManne ussjedeb daelie. Manne minngelen daelie govleme, die dab batjab daalhksh utna gåhtjoe 'pennicellin'. Dab vaeltieh destie båries baa destie båeries veastaristie. Dab lea saemieh dej tijji joe vuajneme maa dihte lij maam elda hijven. Jih gosse dah smaave maanah, daelie provkieh hov ?åppen? gosse daa handlaren ba gåejkoe vadtsedh jih, åesisemen gåajkoe vadtsedh, jih åestedh alleh daalhkesh maa gosse goh rypsjedh juelkiegaske jih aaj. Men dej tijji lij idtji gujht gååvnesh naan åesiesmen idtji gujht maehtieh vaedsedh jih åestedh barre. Libh hov joem provkimh vaeltedh såemies gierkieb maa mijjieb hov gåhtjoejimh 'krita', men dan gierkien lea nomme. Gukt lij bist dan daelh ? 'Täljsten'. Dihte hov lea möövkes. Dihte hov goh javvoe dab tsaapa jih fijne njeervie dle fijne sjädta, precise goh diht/ priecise goh hov daejtijjetjh 'barnpuder'. Dle dab nåhtjadimh. Dihte lea seamma hijven. \n\nDie lea gosse die båalatje dle provimh vaeltedh maelieb, tjöökes maelieb. Ij lea dab biejedh bijjelh. Dab goh lij boelteme sijjieb. Dellie idtji goh vielie vaarkanih. Tjidtjie gujht dihte aate båetieh dan bueleme sæjjeh luft nimhtie goh aaj. Jïjnje lea, jïjnje lea gujhta aj, men mannesinie im mujhtieh. Såemies kraesieb aaj provkimh voessjedh jih aaj dejgujmie låetjedh. Dob såemies muerjieh 'tibastbusken', nommoesmuerjieh saemien dle dejtie provkibh. Dah hov lie, dah hov lea dah muerjieh dejtie/ jis dejtie byöpmede lea gujht jaama. Gifte elle ggoh faali gifte dellie hov dihte, dah. Dejtie provkimh dle voessjedh jïh lie låetjedh gosse vaarhkije juelkie rudtjh. 'hov raakta buareni. Jih gosse onne maanah utni/ åadtjoe dab skiebtjelasseb maa mijjieh gåhtjh/ mab daelie gåhtjoeh 'engelska sjukan'. Dle hov dejnie dagkari muerji jih aatigujmie provhkemh låetjedh lea hov buareni. Jaa (im)manne mujhtieh vielie maab. \n\nStina: naan jeatjh kraesie aaj vussjidh? \n\nJoo såemies viskes kraesie dihte lij dab goh gåhtjoeh. Ja va het/ va hette? Jaa, såemies viskes kraesie mij sjædta bijre doh deavah. Dab eh provkimh voessjedh jih dihte lij hijven gosse åejjieh baktjedh, åejjieh saejrieh ?busth?. Jih aaj gosse aaj vaerhkie, dle lij dihte aaj hijven. Tjuerie vuessjedh naa guhkieb dle dejnie laajjene ?voetsedh? dab sijjieb gusnie gogkoe dab vaerhkieb. Jih dle dob såemies jille kraesieb maab gåhtjibh goh dah laedtieh gåhtjoeh 'stormhattn' dab roehtseb. Dihte hov lea aaj/ jiehtieh faali aat gifte lea dihte, desnie. Dejnie hov aaj provkimh, gosse våårenjs[h], dle hov provhkimh biejedh bearkose destie dle hov raakte, våårenjasse raaktjies aalka svihtjegen viht svihtjen jih dle eannan guktie jaksi ?hlåstidh?. Dab hov aaj provhkimh såemies almetjh vuessjedh jih dejnie låetjedh dihte lij aaj hijven vaerhken gosse vaerhkie juelkieh jïh aaj boelve. \n\nJïh jeatjah kraesieh leah gujht aaj mah lin välda/. [Im] manne is daelie mujhtieh rikti mah kraesieh men jijnje kraesieh hov dejpeli provhkimh aaj voessjedh jih gosse vaerhkieb utnieh jih dejnie låetjedh. Ij hov manne daejrieh dennie baarhkoen bijre ij hov manne mujhtieh tjidtjie elle aehtjie heller båeries almetjh naan baarhkoe böötin. Sijht datne mujhtieh? \n\nOkänd: Ij ne mujhth. \n\nJih ij hov manne mujhtieh gie dan baarhkoeb datne govleme naaken. \n\nStina: Im manne govleme men vienhth me barre edtjeb govledh mejtie seasa daajra. \n\nIm manne daejrieh naan baarhkoen bijre. Jïh dle dah nyjpetje laedtieh, men im manne govleme saemieh, provhkimh vaeltie/ tjaetsieb vaeltedh. Lijhterer tjaetsie jih dle biejimh akteb busteb saelhtie syjrab 'saltsyra' dle pleentimh dan tjaatsa[n] jih dle jovkimh dab. Jih dihte lij välda hijven eh gosse tjåejjieh vihkielh. Jih dellie jiehtieh hov/ biernen aaj/ [Im]manne jis daejh guktie saemien dab. Biebmen gaallab hov provhkimh aaj. Dihte hov lij rikti medicin. Dah goh de vöötjibh dle hov veeltin dab. Jih aaj nåhtjadimh gosse vaerh/ gosse vaerhkie åå vihkie, dejnine. Jih aaj muvhtene pleenti he tjaatsan jih jovkijih manne govleme. \n\nS: Guktie dab gåhtjoeji? \n\nSilpebadtja \n\nS: silpebadtja \n\nij leah goh datne govleme dej bire? Im manne jis mujhtieh. \n\nGaajhkh almetjh hov dab nåhtjadin, gaajhkh. Novh lea gujht vïenhth muahra aaj ja nåhtjadamme. (Novh gujht lij (naa) dan bijre dej lij mij-gih. Im mujhth mij lea.) \n\nJaa. Maa lib soptsesne daesnie dan silpebadtjan bijre. Daej tïjjetjh doktovrh hov jiehtieh silpebadtja lea gujht faali almetjhide daelie. Men lie manne lib såemies doktovreb gihtjim guktie, manne jiegen aejkien byöpmedamme dab silpebadtjab, men ij leah manne naan vihkieb åådtjeme destie. im manne vienhth/. Manne jaahkab jis maa nimhtie jis dle maa dan faali guktie jiehtede, dijjieh jiehtede, dihte silpebadtja. Åh jeahta, de såemies doktovre jeahta ahte gidtjh nimhtie satne aervede. Gosse nimht gidtjh, gosse edtja de vaeltede dab silpebadtja[b]. Dle tjuerieh em pryövedh ånnetji destie bustine jih dle goh nejpine tjohpestidh dle barre dtja goh onnetje jaerpohtje, ohjte aatetje, kuvlejte guktie jeehti båaloe saemien. Jih dle muvhtene gaamsoen sijse dle tjoereb jiehteb annars vualka gulpie jih feerie låejtoej sijse rijsi sijse. Edtji hov gaamsoesijjie pryövedh jih dab båaloeb fihkedh jih dellie njilliedidh edtja fihkedh. Ihkie tjåejjien sijse. Dle dihte dokrovre jeahta, nimhtie lij gujht, gijhtji goh naan skaarab darjohte almetjh'se, satne jaahka gosse nimhtie njille dle gujht vuelkie dej beapmone jih dle dennie, repmien tjirrh jih dle olkse. Jih idtji hinnieh darjedh naan skaarab den almet[jasse]. \n\nMen jis de jis till exempel guelieh ov fihkie aadte dejtie tjaetsine. Jih lie dag guelieh dab silpebadtjab åatjoeh, dihte tjåajjan helle dan guelieh aatsh jih dellie almetjh dejtie byöpmedieh dellie skiebtjiji. Jih dle dihte jeahta nimhtie gujht dab satne aervede gie dihte gujht vuelkie olksh dejnie beapmone dej tjåejjie/ destie tjåejjeste die dej aati tjirreh jih olksh dejnieh bajhkene, oktie mijjieh gåhtjib nov. \n\nJjih jeahta dan saltsyjra dihte hov lea nåake gosse jih saltsyjra raakte boeltele tjåejjieb jih njaelmieb. Men jeahta gosse nimhtie pleentieh barre ievre laehkehts jih ievre laehkie sjidtedh dellie ij gujht dihte hinnh naan/ Dle gujht die barre hijven dan tjåajjan för att jiegen aejkien almetjh jis daarpsje dab syran dab jeahta dab syrab. Dle nimhtie dab itjiibeh provkimh nåhtjadidh almetjh limh vuajneme dabteme aht dihte maa hijven gosse utnieh tjåejjie-vihkieb, katarr. \n\nJih doete gåmpoeh dihte lij gujht medicin. Jijnje båeries almetjh hov jiehtieh jaa, men die dellie idtjimh goh daejrieh mejtie den suhkere vihkien bijre. Men daelie minngelen daej/ ij leah daelie/. Såemies goh jiehtieh gieh sijjieh leah byömedamme dab gåmpoeb jih dle buaranamme dehtie suhkere-vihkeste. Jih ij-gih vielie jih eng ij vielie dabth dab, detsamma maab byöpmedh så jih eah darpesjh naan tabletide byöpmedidh jih helle naan sprutah vaeltedh maab dåktovre lea öörneme edtjieh vaeltedh. Jih friske, ievre friske sjidteme. Dejpeli hov gaajhkh almetjh gaajhkh saemieh jih aaj dah vaerien laedtieh hov gåmpoeb voessjin jih helle byöpmedimh fierhten biejjien. Så dihte dah dåktovrh hov jiehtieh men eah idtjin så badth dejpeli helle naan, dab naan suhkere-vihkieb utnieh. Jih såemies dåktovre jeahta dihte dle mijjieh gie ib(ohörbar) mijjieh dab aate mah, dab gåmpoeb dab fatnoeb/ jih dle (ib) (ohörbart) undersöka dam jih ib( ohörbart) daejrieh guktie, men die naan kanske naan/ kanske dihte dan, kanne dihte rikti medicin ij mijjieh ib(ohörbart)ge daejrieh gænnah. Ij leah gujht naaken ennje pryöveme dab rikti-laakan/. Jih ibie daejrieh gännah. men daah tijjh gidtshs die dle gåsth dle edtjebe aelkedh vuejnedh. Kanne naa naan aath dennie fatnoesne guhte guhte raakte eh aatie dab suhkere-vihkieb, vaalta båarhte dab suhkere-vihkieb. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/ficti",
+            "filename": "../../mono/giellalt/ficti/ficti_45405.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 1790
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "S:Tjidtjie soptsestidh! Åadtjoeb govledh guktie gustie aahka aajjah? Jih gustie dov hïejme? Gusnie datne reakasov[veme]? Maahtah aelkedh? \n\nA: Jaa, mov eejhtegh hov juhtijh almetjh. Idtjin hov dellie goh manne reakasim dellie hov juhtin bæjjese våålese jih Nöörjese jaa aaj debpede bååstide dle goh låavthgåetide utnin. Sov manne leam goh reakasim juht/ gijrege goh vaerien gåajkoe fealadin vuelnie. \n\nS: Dle låavth-gåetsne årroejin? \n\nA:Ij leah! Dellie laedtien gåetesne årroejin. Dle edtjh/ Dle årroejin akteb våhkoe[b] desnie jïh dellie jåhtajin vaerien gåajkoe. Nov gosse vaaran böötin, dellie låavth-gåetieb tseekin dejtie aalkovistie. Men dle dan giesege dellie mijjieh/ jaa månnoeh Sjuvlh göökth idtji goh le naahkesjh juhtedh dejgujmie jallese. Dellie tjuevri staanadidh dïhte dan bïevle jaevrien bealese, dennie giesie gåetesne årrodh. Såå dlie årroeji dam giesiem desnie, goske dah almetjh jillede böötin dej bovtsigujmie. Dellie jåhtajimh vïht don Reavsjaevrie bealese jïh låavth-gåetiem disse tseegkin jih desnie årroejin dam tjaktje-giesieb. Goske våålese vihth jåht[a]ji daelvie sijjide. \n\nS: Måjtah mij lij jaepide goh dan Saaksen vaurtsele gåessie gåetieb disse tseekin? \n\nA: Dïhte lea/ Tjoereb daaroen jiehtedh. \n\nS: Aalkoe daate \n\nA: 1909 daen gïjregen dam låavth-gåetieb tseegkin don Rievsjohken bealese jïh dle dan gïjregiesien dle tseegkestin dab giesien gåetie dellie tjidtjie beetsi mijjieh angkanigujmie disse goh aehtjie vöölki jallese. Dellie juhtimh ændå goske 1912,dellie staanedi disse dej angkanigujmie (ahkt) jïh daelvie gïjre giesie daelvie årroeji(mh). Nåå dellie tjoeri gujht naan gaajhtside utnedh. Idtji gujht dïhte tryöjjedh barre nossedh moerigujmie mijjieh angkanigujmie. Dïhte gujht sjïdti kreekh utnedh 'dtja naan nossemseb aaj utnedh jïh dellie hov lea mielhkie baaj öödtijmh jïh vuasta darjoejin jïh vuasta darjoejimh sjædti guktie pearah aaj gaegniedimh seedtedh. seehtedh, jïh dah gujht dle sjædti dejstie lea kreeki laahpadistie?. \n\nS: Nå, dellie dïhte lij maana-bealeste nå guktie goh dle jåhtajidh dejtie eejhtege luvhte. Gåabph lie vöölki dle daen mijjien dajvese? \n\nA: Ja idtjib hov man gåhkese manne hov barre Daavnan böötib. Dellie manne jåhtajib hïejmeste, provrib jïh jåhtajib hïejmeste don Daevnjien gåajkoe, dïhte hov lea dïhte faali tryjjes laandte. Manne tråjjadib heevie? dellie gujht dle mijjieh noere jallese gïjrege vuelkibie, giesege vuelkibie jih aaj tjaktjegen de båetibie debpede. Daelvege dle årroejibie desnie goske tjaktjege våålese jåhtajibie, bovtsigujmie. Jaa dellie nimhtie libie gujht mijjieh jåhtetjimh fealaden gaajhke monnen tijjieb ænna goske månnoeh goske lie båeries sjædtibh jïh manne beetsim oktegh dellie manne soejmejib dehtie bovtsijste \n\nS: Dellie juhtiedh Tjåalmoevaegkesne giesege jïh aaj dah Nöörjen jïlle dah vaerieh jillene debpene aaj giesege? Nov manne gosse dle guktie ståapoegåetieb aaj utnin dunnie daevnesne aalkovistie \n\ngoh dijjieh desnie? \n\nA: Joo, novh ståapoegåetieb hov lij dejnie/ dan mov parre bielien hïejme hov lij lie dïhte jïh dan ïejtegh lea dam ståapoegåetiem tseegkeme. Så mijjieh gujht årroejibie desnie goske jallese vuelkebe. Dle Tjoelmevaegkesne låavthgåetiem utnimh voestes giesie, men dle tseegkimh giesiegujht de buvrieb. Dellie fïerhten giesiem dle desnie årroejibie dle bovtsh limh dle Nöörjen dejnie Nöörjen tjahkh/ dellie hov utnimh dah betesdistriktsrætten. Så dle bovtsh gujht dle debpene goske augustien sisnie dellie luvlen dan Marsfjellen gåajkoe jåhtajimh jïh dellie årroejimh dennie Marsfjellesne goske tjaktjege, dellie våålese jåhtajimh, men dellie hov varki jåhtajin våålese. Muvhtie jaepien böötimh novemberen aalkoe dogkoe sjeltie Rïssjenlaedtie dahkoe. \n\nS: Guktie aehtjie lij barre oktegh, dov , dov tjietsie lij aaj dejnie faarojne. Manne ussjedem dle aehtjie tjidtjieh gonnoeh barre oktegh lin? \n\nA: Ij leah, dah vieljebh hov lin aaj, voestes jaepie hov tjåanghkesne årroem gaajhkh dovnh månnoeh dej vïeljibegujmie jïh dejnie voeres geeleskodtjin[e] dennie vaeresne dajven (snie). Mijjieh tjåanghkesne barkimh dah voestes jaepieh. \n\nS: Guktie lea dïhte båatsoe barkoe? Provkidh raerhkedh sins[itni]en doh jeatjebh goh daennie vaeresne? \n\nA: Jo, nov dellie hov tjaktjege, gosse lea naemhtie skiereden mænngan sleatjkoeh dellie tjöönghkestibie varki, dellie råarhkedibie gellien haaranså dle gujht mijjieh oktegh aaj sjædtimhMijjieh dah vïeljetjh. Jïh dellie juhtibie tjåanghkes[ne] nimhtie våålese. \n\nS: Maan gåhkese dle juhtidh dej tijjieh? Gosse vöölkidh dle luvlen? \n\nA: Jaa, juhtebe gujht voestegh dan sjeltien såtnoen sïjse dan Rïssjenlaedtie, men seenhtebe sjædta dellie juhtimh vuelien dogka dah Klobph Asps hell dahkoe dej govlesin Bjöna sokken. \n\nS: Guktie dle gosse lij dellie raerhkeme jïh nimhtie jåhteme våålese gusnie daelvie provhkidh årrodh. Nåå oktegh dle gujht dle dej bovtsigujmie barkeminie. Gukt[ie] dle gosse gïjrege jis dle? \n\nA: Ja, nov dle dej tïjjeh hov daelve[ge] gujht tjoejkehti dejtie bovtside naa se jirke årrodh sjædtien sisnie, edtjibie lie fihkedh gosse vaereden, novh vaereden gujht dle seamma juhtibie goh gïjrege dabta (daabtaj?) ryöjnesjibie jïh aaj juhtibie. Edtjebe jaksh, idtji/ ibie juhtieh aalkoeviestie hov juhtimh gïerehtsigujmie men dle minngemes gietjien idtji ne dïhte sjïehth såå dle fealadh barre dej bovtsigujmie jïh gierehtsigujmie dejnie bijjelen goh dïhte tïjjie sjædti vaerelde \n\nS: Jaa nov lij gujht (gille/gellie?) jaepieh maab barre råantjoejgujmie jih gierehtsigujmie juhtidie? \n\nA: Joo naa jïjnjh jaepieh hov. Jaa naa jïenesh jaepieh hov, naa jïjnjh jaepieh hov juhtimh die gierehtsigujmie dehtie vaereste våålese jïh aaj gïjrege vuelhtie. Nov dellie gujht utnimh krïevvieb fealadibie dejnie krïevvine nimhtie tjåanghkesne edtjibie maehtedh dah råantjoeh utniedh jïh dejgujmie åadtjodh juhtedh. \n\nS: Burhvia aaj tjöönghkidh ja kaanne jaa nåå tjaktjen bealeste hov guktie? \n\nA: Ijje idtjimh hov dellie. Dellie gåateme tjaktje --- burhvieh idtjimh töörh? naan burhvieh tjööngkedh gænnah. \n\nS: Nov guktie lea… Gosse lea vuelnie dennie… \n\ngusnie dam daelvegem. Gusnie dle årroejidie dellie aaj låavth-gåetiem hov laedtien gåetsne gusnie årrojidh? \n\nA: Laedtien gåetiem hov utnimh. Nov gosse låavth-gåetie dïhte jueskies jih jïenges lij mij idtji gujht desnie sjïehth årrodh, dle gujht dle laedtien gåetiem utnimh. Aaj båeries gåetiem gusnie årroejimh daelvege. Jallh aaj tjåetskeme men desnie mij seajkoe edtja årrodh. \n\nS: Dellie manne ussjedem gosse lea dennie laedtien gåetesne. Nov gosse gierehtsh jïh råantjoejgujmie gierehtesne juhtidh? Maab lea/ magkeres biehkieh utnidh jih magkeres åeremsvaarjoeh aaj edtjidie bïjvedh? \n\nA: Nåå mijjieh utnimh gujht krievvienaehkie råavkoe dej tïjjieh jïh dueljieh nov jeatjebeb idtjimh daarpesjh gænnah. Dle gujht dle die jïh aaj giebnieh jih gaavhtjidie jih håhkesjidh jïh saakoe lea gaajhkesh biehkiehta? (biehkieh dah?) \n\nS: Dah / Gosse daelvege novh dah såemes almetjh leah gujht lea bovtsigujmie skåakesne tjoejkehtin jïh aaj? Maab leah dah/ dïhte goh gåetiesalmetje maab dïhte jis dle? Mejnie dïhte daahkeminie? \n\nA: Mijjieh amma gåetiealmetjen dan fuehpesne dej tïjjeh, mijjieh gujht tjoeribie gaamegh gåaredh jïh, vaarjoeh dejtie almetjh, dej dab/ dah (dabta?) tjuerimh proehkide aaj gåaredh jïh gåptoeh jïh lie gaamegh gåarodh jïh dle dïhte vanlig gåetiestööke. Nov gujht datne daajrah mij dïhte, beapmoeh jïh bïenjide aaj guhtjedh edtjh dah aaj beapmoeh åedtjedh jïh guhtjedh olles dah aaj vuelkieh gogkoe dle ræjjedh. \n\nS: Tjidtjie jeahta proehkh, måvhkah. Mestie dejtie jis gåaridh helle gustie dab jis ööstidh Gustie dejtie måvhkide gåaridh mejtie gïetine gååredin elle guktie \n\nA: Ijje, idtjib hov manne gietine gåaroeh jïh dejtie måvhkide gåptide hov vaereste laed doe/ laedteste provhkeimh åestedh vaaresem, hïejmevaaresem. Dle gåaroejibie dejstie, dah leah gujht bïjveles jïh dab dah ij tjaetsie ij lovveh helle man sagki \n\nS: Jïh dellie jis beapmoeh. Jaa gosse niestieb leekeme guktie dle jis beapmoeh bïjverdi? Dah bearkoeh jïh dah guelieh guktie dejtie jis freehktidh meatan gosse juhtidh? \n\nA: Novh dah guelieh hov/ idtjimh gujht/ Jaa jaa tjaktjen bieleste öökedh?/ dle gujht dle gieriehtse gujht gaerhkibie. Dah guelieh jïh bearkoeh dejtie jis barre soevestimh jïh gajhkedimh. Jïh gujht fïerht jaja/ Jïh gosse tjåetskeme nov sov dellie sjædta noetskebearkoeh men gosse numhtie goh liemkede gïjrege [dle gujht dle] barre gejhkie-bearhkoeh utnimh, soevestimh vuelnie aaj gejhkeden dov vïedtjebaahkoe edtjin goh båehkies olles mïejvkiji tjh dan gieriehtse. \n\nS: Guktie, gosse bearkoeb soevestidh gåetien men mejtie sjædta, goh sjeahth gajhkedidh barre biejjine hov guktie? \n\nA: Jo, dellie hov barre biejjien baahkesne, gajhkehtimh. Biejjie geadtjh dan vïedtjebaahkese, dle biejjie gaajhkehti. Idtjimh dellie naan soevestimmie, deerpenskaps gååvnese laedtie duj stoerre dah basth men idtjimh gujht mijjieh dejnie sïjhth. Idtjim hov lyjhkh dam soeve gidtjh. \n\nS: Jaa, dellie hov manne govlem hov guktie bïjverdh dejtie beapmojde, bearkoeh jïh, men guktie tjueridh gujht dlie naan skillegh aaj, gukt lea doekidh dejtie krievvide dle leekedidh jïh bearkoeh doekidh? \n\nA: Ja, nov idtjimh gujht dennie vaeresne mij doekeme sjïdti jïh gosse juhtien dle naan aejkien laedtieh naan krievvieh, men dïhte lea barre öövre vaenie dle gujht tjoeribieeaskan sån våålese båetibie daelvie sjædta dellie dellie se aaj naan laedtie båata sæjhta naan krievvh åestedh jïh aaj jïh dle leekedidh jïjtje bearkoeh mïnnedh våålese Staarese doekedh vuelelen doh stoerre dujnie stuerebinie byjjine jïh staaresne. \n\nS: Vuelkidh våålese doh stuerebh spidtjh jïh dah staareh don haave-gaedtien mietie aaj? \n\nA: Joo, nov men aaj mene mov tïjjesne dellie hov duhtie geajnoe jïh busse juhte dle hov provhkedh vuelkedh aereden dejnie bussinedov gietskemes stoerre byjjeh jïh dle iehkeden hov bååstide. \n\nS: Guktie mejtie nan åesiesmaennie guhte ööstin dejtie krievvide mah/ ja dejtie jielede krievvieh. Im manne daejrieh mejtie manne staaran dle jeahteme, goh tidtjie guarka? \n\nA: Joo, men dïhte hov sjædti minngelen dov minngelens jaepie hov dle Nöörjen sistie doekin \n\ndab veasoje båatsoeb. Men dellie hov gaajhkh dovnh akten tjåangkesne ij limh gujht dellie oktegh utan dellie hov gaajhkh dovnh aktene tjåangkesen tjoerimh gujht bööhkesjidh? för ij fïere-guhten man jïjnjh bovtsh doekedh så tjuerimh gujht bööhkesjidh? edtja naan stuhtje sjædtedh. \n\nS: Mejnie dle freektin dejtiie / hell gåabph dle tjoeridh dejtie veasoejh bovtside, gåabph dle dejgujmie tjoeridie fealadidh? Gogkoe lij dlie dïhte gietskemes ruvhtiegeajnoe eller daate bïjle geajnoe? \n\nA: Idtjimh gujht bïjlegeajnoe utan ruvhtiegeajnoese så hov leessin dejtie bovtside. Dle gujht tjöörin saehtedh dohka hov dam gietskemes stationese. Vuejiehtimh gujht dle dejtie bovtside dïhte gujht dah åasteme jïh dïhte gujht dle trïengkh utni. Såemies jeapien dellie dah gujht doekijh aaj dåeriedin dahkoe dan gietskemes stationese å dïhte lij Tågsjöberget. \n\nS: Mejtie dah laedtie guhte åesiestin. Mejtie dah/ Guktie dïhte maaksoe, gukt leah maeksin. Måjhtah? Maab krievveb åvste vedtin dej tïjjie? \n\nA: Dellie hov lij dïhte goh liehties jaepie, dah liehties jaepieh så idtjimh gujht man jïjnjh åadtjoeh dle geerve årra, hell dej krievvien åvteste men tjuerimh dle gujht aaj doekestidh för darpesjimh gujht aaj beetnegh. \n\nS: Nov gosse daen daelvege doekidh? Nåå, dej beetnegigujmie tjoeridh dle bearkadidh jaepien bïjre goske mubpien daelvien gåajhkoe? \n\nA: Jaa, för idtjimh daelie/ idtjimh gujht dellie mijjieh åadtjoeh doekedh tjaktjege guktie daejtïjje darjoeh, utan dellie gujht mijjieh daelvege doekh/både leekimh jïh bearkoeh doekimh jïh aaj dejtienaan laedtie båata gujht aaj åasta naan kanske vïjhte jïh luhkie / vïjhte jïh tsiehkieb men ij gujht jïjnjebe åestiehjïh dlie dej beetnigigujmie gujht tjoeribie vælda råtke årrodhpryövedh bearkadidh. Hele dab jaepieb mubpien daalvan viht. \n\nS: Nåå gosse dle le/ edtji dellie ja/ tjoeridh gujht dle naan javvoeh jïh aaj jïh aaj dovne gih maab jis aaj åestedh gustie lie dejtie mejtie vuelhtie freehktidh dle jis dle manne jaa /ussjedeb jis dle råantjoejgujmie jïh gieretsigujmie juh/ gukt lea? Mejtie freehktidh dejtie aaj dejn/ gieriehtsen (gïeriehtsisnie)? \n\nA: Ijje, idtjimh gujht dellie. Dellie hov lin jo/ dïhte tïjje hov lij jïjnje åesiesmannieh debpene bijjene, både Gæjka jïh don Nassjoeh jïh dle Nöörjeste men mijjieh meste hov Nöörjeste vööltimh dah jaavvoeh jïh dejtie giesibie tjaarven nelnie. \n\nS: Dellie goh easkah dah minngemes jaepie dellie javvoeh jïh dejtie beapmojde freektidh dan geajnoen mietie, bïjlesne. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/ficti",
+            "filename": "../../mono/giellalt/ficti/ficti_45407.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 670
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "1) \n\nGoh lim manne ohtje.Dellie govlim mov ietnie soptsesti munnjien goh limen aaj oktegh arraminie gåetesne.Aehtjie jïh mov jeatjebh, både vïelle jih åabpa lean dle skåakese, le ja, bovtsiluvnie , le. \n\nMijjieh tjåådtji gåetiem utni gusnie naan jijhkese(?). Dellie de, dellie manne leam aaj onne barre. Dle iehkedi dle tjaktjege dle soptseste, ja de gumhtie goh lij satne noere jah aaj sov aehtjien bïjre. \n\nDle akten aejkien dle dohte dle ganka, dïhte ganka Karl Johan.Dle dïhte säjhta dan Pröjsen gankese bovtsh utni. Dle gujht böötin räjra bäjjese dellie dohka Sösjö vaerien gåajka eller Njaarkebe goh saemieh gahtja, Dellie, dellie gujht mov aehtjie akte dle, jïh akte jeatja aaj baelien hööltesti.Ja jo juste goh dïhte dle feerti dle sjïdteme, goh dle bovtsh utneme feerti dle dle meatan utni, dle dïhte mubpie skïemtje sjïdti. Idtji maehtieh gan buet/, skïemtje sjïdti,idtji asth gännah, men dle desnie dle akte numhtemes saemien sjk (?). Ja,idtji gujht saemie dïhte, men dle göölle-skuvle men dle dïhte madtjelosesti galka satnem fihkedh. Ja aajja gujht dle dam feelke jeahta ja fuelhkh, dah gujht dle vöölkin dle våålese dle ja Ståahkan dellie goh böötin dle diekie, ja dellie Stråahkan , dle gujht dle gujht, dle henvisa gusnie desnie hööltestidh. Jïh dle guktie dennie dle goh dellie hotellese gusnie gidtjh dellh hööltestidh daan iehkeden, dle göökte nyjsenäjjah böötin dahka. \n\nTjaebpies nyjsenäjjah, noere. Dïhte lea dejtie sïjhtin frästadidh jiehtedh ahte kanske dah lean gujht seenteskoeveme gankan luvhtie fer att undersökti gumhtie saemieh. Ij mah dah sedlige eller dah så osedlig. \n\nJïh dle ja aajjan gåajka voestes båata dïhte akte, jïh jeahta sov lea gah. Ij satne sïjhth naan nyjsenäjja utni, därför att sov gammah maanah bijjene vaeresne. Ij satne sïjht h , men dle dïhte, dellie göölle-skuvle, dïhte dellie madtjelosti satne galka dejtie utnedh.Dellie gujht jeehtin ahte ja buetie h sen gosse iehkede sjädta, dellie böötin bååstede. Dïhte skuvle gujht dellie feejene sjädta.Dihte dle, goh dle iehkede dle sjïdti dellie dle vïht båvda böötin \n\ndle jeatjh lïjhke, daah leah gåårveldahks, dellie gåårveldahkhs. \n\n2) \n\nJaa dah gujht dle nyjsenäjjah lea dle seedteskoeveme gankan uvte, dah lin dle hovdamh.Del böötin dle daan dle iehkeden dle bååstede gujht jeatjah gaarvoeh utnin jih jeatjah ligkie vååjnin. \n\nDellie sïjhtin buetedh bäjjese dellie gankan gåajka.Dellie vaen dellie dle vööjnin dle böötin dle naan dle dïhte gankan åejvijste. Dellie dam dellie gööllemjïh veeltieji faangkese voelkehti. Dellie gujht aajja birri daan åvteste jeahta, ahte gumhtie lea satne galka dle oktegh feelijh dle dohka dan laantese,dohka gahkese rente oktegh. Dellie gumhtie gujht ganka gujht dellie golteli maam dïhte båeries saemie jeehti dle gujht benådadi dam göölle-skodtjem.Dellie saemie guktie dle dellie saemie dle gankan gujht bööti dellie gujht aajja sïjhtieji dam dle, heedradi jïh dle meedaljem fihki,fer sedlighet. Därfer att idtji sïjhth gän nyjsen, jeatjah nyjsenäjjine, utan barre sov gamma. \n\nSen dle destie gujht, dle v i nhtsine vöölki dåaresth dle dohka Tysklaanten gåajka. Jïh dle dellie Tysklaantese aaj goh dle böötin dle aaj gankan aaj gåajka. Idtji gujht aajja maehtie h juste daan , jïh aktem tolkem gujht lea utniejin Sveerjeste. Jïh dle aajja galka dellie gankine soptsesti jïh dle tolke dle,idtji buektedh juste daaroen ell svesnkam soptsestidh utan dle numhtemes goh saemieh gaampelt tïjjem bakvente soptsesti. \n\nGoh dïhte båeries saemie aaj barre stiltjh dle dïhte skuvle nille gamte la gahtja estnis (isveligs?) dïhte rovhtjesti aajjam jïh dle jïjtje tjöödtjesti galka kråavvam satne buerebe svenskam maahta soptsestidh enn dïhte båeries saemie. Jïh dle dïhte Pröjsen ganka dle måarahtovvi dosse jeehti ahte dïhte sov drabaantide ges dom voelkehtehti feengelsasse voelkehtidh. \n\nJïh dam d åmmam dïhte galka åejjiem dassedh, men dle dellie aaj dellie aajja birri dam dle gankam maahti jeehti ij se satne maehti oktegh feelijh daam guhkies dle laantem bååstede sov hïejmen gåajka, galka dïhte benådadi dam.Dellie gujht dle ganka gujht dïhte Pröjsen ganka gujht dle golteli maam aajja jeehti.Dle gujht benådadi, men dle gujht aaj jeehti ahte ih goh sïjhth numhtie vesties ligkie råakedidh saemien vööste . \n\nDïhte saemie gujht dellie järkajin bååstede goh dle bööti dle hïejmese sov gåmman jïh ja aahka jïh tjidtjie jïh dah mov muahraj gåajka. \n\n"
+            }
+        ]
+    }
+]

sma/mono/giellalt/laws.sma.texts.json

@@ -0,0 +1,44 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/laws",
+            "filename": "../../mono/giellalt/laws/laws_regeringen.se_787037c6.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 1210
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Laake (2009:724) nasjovnen unnebelåhkoej jïh unnebelåhkoegïeli bïjre /Faamose jåhta I:2010-01-01/ Sïejhmi njoelkedassh 1 § Daennie laakesne leah njoelkedassh nasjovni -, unnebelåhkoej -, nasjovnen unnebelåhkoegïeli -, reeremedajvi bïjre jïh reaktam unnebelåhkoegïelh utnedh reeremebyjjesfaamoe- jïh dööpmestovline dovne njoelkedassh ovmessie dïedti bïjre aarhskuvle-darjoemisnie jïh voereshoksesne. Laakesne aaj njoelkedassh gïehtjedidh guktie laakem åtna. 2 § Nasjovnen unnebelåhkoeh leah judarh, romerh, saemieh, svöörje- såavmaladtjh jïh tornedalingh dan sveerjen dåajvoehtimmiej mietie mah leah Europaraerien mieriekonvensjovnesne vaarjelimmien bïjre dejtie nasjovnen unnebelåhkoejde (SÖ 2000:2) jïh europeijske njoelkedassem laantebiehkie- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre (SÖ 2000:3). Gïelelaakesne (2009:600) tjaalasovveme dejtie nasjovnen unnebelåhkoegïelide leah såevmie-, jiddische-, meänkieli-, romani chibe- jïh saemien gïelh. 3 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh gåessie daerpies jïh sjiehteles vuekiej mietie bïevnedh dejtie nasjovnen unnebelåhkoejde reaktaj bïjre daan laaken mietie. 4 § Gïelelaakesne (2009:600) tjaalasovveme guktie dej åålmegi lea sjïere dïedte dejtie nasjovnen unnebelåhkoegïelide vaarjelidh jïh evtiedidh. Åålmege edtja aaj dej nasjovnen unnebelåhkoej nuepieh evtiedidh, sijjen kultuvrem sveerjesne utnedh jïh övtiedidh. Maanaj övtiedimmie kultuvrelle-identitetesne jïh jijtjemes unnebelåhkoegïelem nuhtjedh edtja joekoen-laakan evtiedidh. 5 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie nasjovnen unnebelåhkojde nuepieh tsevtsemasse vedtedh dejtie gyhtjelasside mejgujmie guhtide doehtieh jïh sjiehteles-laakan unnebelåhkoej saadthalmetjigujmie dagkeri gyhtjelassine råårestalledh. Reeremedajvh 6 § Reeremedajvh såevmien gïelese leah Botkyrka, Eskilstuna, Jiellevárre, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stuehkie, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar jïh Övertorneå. Reeremedajvine meänkielise leah tjïeltide : Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå. Reeremedajvine saemien gïelide leah Árjjepluovve, Árviesjávrrie, Berg, Jiellevárre, Härjedaelie, Jåhkkemåhkke, Giron, Liksjoe, Máláge, Suorssá, Lusspie, Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Åre, Älvdalen jïh Staare. 7 § Jeatjah tjïelth enn dejtie mah 6 §:sne, maehtieh bäjhkoehtimmiej männgan åadtjodh, dan såevmien -, meänkielin - jallh saemien gïelen reeremedajven sijse tjaangedh. Reerenasse åådtje dïjredidh njoelkedassi bïjre jis tjïelte säjhta reeremedajven sïjse tjaangedh. \n\nReakta såevmien -, meänkieli - jïh saemien gïelem utnedh dejnie byjjesfaamojne 8 § Aajnealmetji leah reaktah såevmien -, meänkieli - jallh saemien gïelem utnedh sijjen njaelmeldh jïh tjaeleldh gaskesadtide aktine reereme- byjjesfaamojne gusnie geografiske darjomesdajve abpe jallh biehkine dejnie unnebelåhkoegïelen reeremedajvesne. Daate jis ieriej bïjre gusnie aajnealmetje paarte lea jallh sijjiesadtje paarten sijjesne, jis ieriem reeremedajvese gårreldihkie. Jis aajnealmetje såevmien -, meänkielin jallh saemien gïelem åtna dagkere ieresne, dle byjjesfaamoen dïedte njaelmeldh vaestiedassem seamma gïelesne vedtedh. Aajnealmetje gie juridiske viehkiehtäjjam ohtsele, dovne reaktah åtna, vaejtemen männgan tjaaleldh jarkoestimmiem åadtjodh mej bïjre nännoestimmieh jïh nännoestimmie-tjielkestimmieh dejnie ierine såevmien -, meänkieli - jallh saemien gïelesne. Byjjesfaamoe edtja aaj tjohtjedh aajnealmetjidie dåastoehtidh sijjen gïeline. 9 § Reeremedajven bäjngoelisnie aajnealmetjh reaktah utnieh såevmien- , meänkielin - jallh saemien gïelem provhkedh, njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtemh reeremebyjjesfaamoej ierine, dejtie mah aajnealmetje paarte lea jallh sijjiesadtje paarten sijjesne, jis ieriem maahta gïetedalleme sjidtedh såevmies barkijistie gie unnebelåhkoegïelem maahta. 10 § Aajnealmetji iktesth reaktah såevmien - jïh saemien gïeline tjaaleldh goh rijhkebiejjien saadth-almetjidie gaskesadtedh. Seammalaakan aaj sjädta tjaaleldh gaskesh dej justitiekanslere-, Försäkringskassa-, Skatteverke- jïh diskrimineringe sijjiesadtjeålmajgujmie dejnie ierine mah aajnealmetje paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne. 11 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh barkedh ihke barkijh gååvnesieh mejgujmie maahtoeh utnieh såevmien -, meänkielin - jallh saemien gïelesne, gåessie daerpies aajnealmetjegaskesidie dejnie byjjesfaamojne. 12 § Reeremebyjjesfaamoeh åadtjoeh nännoestidh sjïere aejkieh jïh sjïere sijjiem ihke guessiem aajnealmetjijstie dåastoehtidh gie såevmien-, meänkielin jallh saemien gïelem soptseste, dovne joekoen teelefovne- aejkieh utnedh. Reaktam såevmien -, meänkielin jallh saemien gïelem utnedh dööpmestovline. 13 § /Orre vähta X § U:2009-?? Dïhte gie parte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne såevmies aamhtesisnie jallh ieresne aktene läänereakta-, digkiereakta- , laantedajvedööpme- stovle-, byjreskedööpmestovle- jallh jaevriereakta-dööpmestovlesne mejnie dööpmegievlie mah abpe jallh biehkine lea vïedteldahkesne daejnie tjïelth Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå, reaktah åtna såevmien jallh meänkielin gïelem utnedh dan aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjïeltijstie gårreldahkesne. Seammalaakan saemien gïelem dan dagkere dööpmestovlese mij dööpmegievlie abpe jallh biehkine gårreldahkesne daejtie tjïeltide Árjjepluovve, Jiellevárre, Jåhkkemåhkke jallh Giron, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjïeltijste vïedteldahkesne. \n\nReakta såevmien -, meänkielin - jallh saemien gïelem utnedh aaj dejtie dööpmestovlide gogkoe dåapmoem jallh nännoestimmiem dejnie aamhtesinie jallh ieresne mej bïjre voestes biehkesne klååkeme. 13 § /Faamose jåhta I:2010-02-15/ Dïhte gie paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne såevmies aamhtesisnie jallh ieresne mah leah reeremereaktaj -, digkiereaktaj -, laantebiehkiedööpmestovli -, byjreskedööpmestovli - jallh jaevtiereakta- dööpmestovli luvnie, mejnie dööpmegievlie abpe jallh biehkine gårreldahkesne dejtie tjïeltide Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå reaktam åtna såevmien jallh meänkielin gïelide utnedh aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie, jis aamhtesem jallh ieriem lea vïedteldahkesne naaken daejtie tjieltide. Seammalaakan saemien gïelem dagkere dööpmestovlesne mij dööpmegievliem åtna abpe jallh biehkine gårreldahkesne dejtie tjieltide Árjjepluovve, Jiellevárre, Jåhkkemåhkke jallh Giron, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjieltijste vïedteldahkesne lea. Reaktam såevmien -, meänkielin jallh saemien gïelem utnedh aaj seammalaakan leah dejtie dööpmestovlide gusnie dåapmoem jallh nännoestimmiem aamhtesisnie jallh ieresne mah voestes åesien mietie lea jih klååkeme sjïdtedh. Lag (2009:857). 14 § Reaktam såevmien -, meänkielin jallh saemien gïelem utnedh aamhtesisnie jallh ierine dööpmestovli luvnie 13 §:n mietie, aaj reaktam vadta tjaalegh jïh tjaaleldh vïhtesjimmieh daejnie gïeline buektedh, reaktam tjaalegh åadtjodh mah aamhtesasse leah, jallh earan njaalmeldh jaarkoestamme dan gïelese jïh reaktam njaalmeldh raarastallemisnie reaktan uvte dam gïelem soptsestidh. Dööpmestovle edtja jarkoestidh tjaalegh jïh tjaaleldh vïhtesjimmieh sveerjen gïelese, jis ij leah joekoen ov-daerpies. Diss-vielie edtja dööpmestovle tjohtjedh unnebelåhkoegïelem provhkedh sov gaskesadtemisnie dejnie paartine jallh dan sijjiesadtjine. Gaajhkine aamhtesinie jïh ierine mah mietiehtimmesne dam reaktam utnedh såevmien -, meänkielin - jallh saemien gïelem dej dööpmestovli luvnie dan 13§:n mietie, reaktam paarte åtna jallh sijjiesadtje paarten sijjesne gie ohtsele juridiske viehkiem, ahte vaejtemen mietie åadtjodh dåapmoem jïh dåapmoe-ulmiem jallh nännoestimmieh jïh nännoestimmie-åssjele tjaaleldh jarkoestamme dan gïelese. 15 § Dïhte gïe säjhta såevmien -, meänkielin - jallh saemien gïelem utnedh aamhtesen jallh ierien dööpmestovle-gïetedallemisnie dan 13 §:n mietie edtja dam vaejtedh aalkoemieresne gåessie aamhtesinie jallh ierine edtja aelkedh jallh voestes aejkien paarte edtja maam tjaaledh/jiehtedh dennie aamhtesisnie jallh ieresne. Vaejtemen jarkoestimmiem åadtjodh dan 14 §:n golmede stuhtjen mietie edtja bäjhkoehtidh våhkoen mieresne raejeste dåapmoem jallh nännoestimmiem bïeljielamme, jis dagkere vaejtemem ij aerebi bäjhkoehtamme aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie. Jis vaejtemem unnebelåhkoegïelem utnedh jallh jarkoestimmiem åadtjodh, männgan enn goh maam voestes jïh mubpie stuhtjine tjaalasovveme, dle dam åådtje nyöjhkedh. Dagkere vaejtemem aaj åådtje hiejhtedh jis tjielkes laaketji mietie lea ovriekts ulmine. 16 § Jis paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne reaktam åtna såevmien - , meänkielin - jallh saemien gïelem reakta-boelhkesne utnedh, edtja toelhkem leejedh njoelkedassi mietie 5 kap. 6?8 §§ jïh 33 kap. 9 § rättegångsbalke jïh 50?52 §§ reeremeprocesslaake (1971:291). Såevmien -, meänkielin - jïh saemien gïele aarhskuvledarjoemisnie jïh voereshoksesne. 17 § Gåessie reeremedajventjïelte sijjiem aarskuvledarjoemasse faala dan 2 kap. 1 jïh 7 §§ skuvlelaaken mietie(1985:1100), tjïelte edtja maanide jïh hokseutnijide sijjiem aarhskuvledarjoemasse faaledh, gusnie abpe jallh biehkine såevmien -, meänkielin jallh saemien gïelesne leah. 18 § Tjïelte mij reeremedajvesne edtja faaledh disse gie dagkerem nuepiem vaajta, abpe jallh biehkine servicem jïh hoksem åadtjodh mah voereshokse faalaldahke-mieresne leah, dejstie barkijijstie gieh såevmien, meänkielin jallh saemien gïelem maehtieh. Seammalaakan aaj tjïeltide reeremendajven bäjngoelisnie, jis tjïeltesne barkijh gieh gïelem maehtieh. BAALTELE 19 § Jis joekoen ulmieh gååvnesieh dle reerenasse åådtje njoelkedassh bïeljelidh jis sjïere byjjesfaamoe mij reerenassen vuelene ij edtjieh meatan årrodh dan 8 §:n utniemisnie. Seammalaakan aaj gåessie reerenasse luhpiem vadteme dejtie laantedigkide jïh tjïeltide mej bïjre tjïelti byjjesfaamoeh leah. Vaaksjome j.j. 20 § Guktie reeremebyjjesfaamoeh laakeprovhkemh edtja vaaksjodh. Reerenasse njoelkedassh bïeljele man jallh mej byjjesfaamoeh gieh edtjieh diedtide vaaksjodh. Vaaksjomediedte ij goh naan tsagkese dan gïehtjedimmiediedtese mah leah jeatjah byjjesfaamoej luvnie 21 § Byjjesfaamoe vaaksjomediedte edtja dovne raeriestimmiej, bïevnesi jïh seamma laakatji darjoemessi tjirrh jeatjah reeremebyjjesfaamoeh viehkiehtidh daan laaken utniemisnie. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/laws",
+            "filename": "../../mono/giellalt/laws/laws_regeringen.se_lag-om-nationella-minoriteter-och-minoritetssprak-sfs-2009724-pa-sydsamiska.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 1210
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Laake (2009:724) nasjovnen unnebelåhkoej jïh unnebelåhkoegïeli bïjre /Faamose jåhta I:2010-01-01/ Sïejhmi njoelkedassh 1 § Daennie laakesne leah njoelkedassh nasjovni -, unnebelåhkoej -, nasjovnen unnebelåhkoegïeli -, reeremedajvi bïjre jïh reaktam unnebelåhkoegïelh utnedh reeremebyjjesfaamoe- jïh dööpmestovline dovne njoelkedassh ovmessie dïedti bïjre aarhskuvle-darjoemisnie jïh voereshoksesne. Laakesne aaj njoelkedassh gïehtjedidh guktie laakem åtna. 2 § Nasjovnen unnebelåhkoeh leah judarh, romerh, saemieh, svöörje- såavmaladtjh jïh tornedalingh dan sveerjen dåajvoehtimmiej mietie mah leah Europaraerien mieriekonvensjovnesne vaarjelimmien bïjre dejtie nasjovnen unnebelåhkoejde (SÖ 2000:2) jïh europeijske njoelkedassem laantebiehkie- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre (SÖ 2000:3). Gïelelaakesne (2009:600) tjaalasovveme dejtie nasjovnen unnebelåhkoegïelide leah såevmie-, jiddische-, meänkieli-, romani chibe- jïh saemien gïelh. 3 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh gåessie daerpies jïh sjiehteles vuekiej mietie bïevnedh dejtie nasjovnen unnebelåhkoejde reaktaj bïjre daan laaken mietie. 4 § Gïelelaakesne (2009:600) tjaalasovveme guktie dej åålmegi lea sjïere dïedte dejtie nasjovnen unnebelåhkoegïelide vaarjelidh jïh evtiedidh. Åålmege edtja aaj dej nasjovnen unnebelåhkoej nuepieh evtiedidh, sijjen kultuvrem sveerjesne utnedh jïh övtiedidh. Maanaj övtiedimmie kultuvrelle-identitetesne jïh jijtjemes unnebelåhkoegïelem nuhtjedh edtja joekoen-laakan evtiedidh. 5 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie nasjovnen unnebelåhkojde nuepieh tsevtsemasse vedtedh dejtie gyhtjelasside mejgujmie guhtide doehtieh jïh sjiehteles-laakan unnebelåhkoej saadthalmetjigujmie dagkeri gyhtjelassine råårestalledh. Reeremedajvh 6 § Reeremedajvh såevmien gïelese leah Botkyrka, Eskilstuna, Jiellevárre, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stuehkie, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar jïh Övertorneå. Reeremedajvine meänkielise leah tjïeltide : Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå. Reeremedajvine saemien gïelide leah Árjjepluovve, Árviesjávrrie, Berg, Jiellevárre, Härjedaelie, Jåhkkemåhkke, Giron, Liksjoe, Máláge, Suorssá, Lusspie, Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Åre, Älvdalen jïh Staare. 7 § Jeatjah tjïelth enn dejtie mah 6 §:sne, maehtieh bäjhkoehtimmiej männgan åadtjodh, dan såevmien -, meänkielin - jallh saemien gïelen reeremedajven sijse tjaangedh. Reerenasse åådtje dïjredidh njoelkedassi bïjre jis tjïelte säjhta reeremedajven sïjse tjaangedh. \n\nReakta såevmien -, meänkieli - jïh saemien gïelem utnedh dejnie byjjesfaamojne 8 § Aajnealmetji leah reaktah såevmien -, meänkieli - jallh saemien gïelem utnedh sijjen njaelmeldh jïh tjaeleldh gaskesadtide aktine reereme- byjjesfaamojne gusnie geografiske darjomesdajve abpe jallh biehkine dejnie unnebelåhkoegïelen reeremedajvesne. Daate jis ieriej bïjre gusnie aajnealmetje paarte lea jallh sijjiesadtje paarten sijjesne, jis ieriem reeremedajvese gårreldihkie. Jis aajnealmetje såevmien -, meänkielin jallh saemien gïelem åtna dagkere ieresne, dle byjjesfaamoen dïedte njaelmeldh vaestiedassem seamma gïelesne vedtedh. Aajnealmetje gie juridiske viehkiehtäjjam ohtsele, dovne reaktah åtna, vaejtemen männgan tjaaleldh jarkoestimmiem åadtjodh mej bïjre nännoestimmieh jïh nännoestimmie-tjielkestimmieh dejnie ierine såevmien -, meänkieli - jallh saemien gïelesne. Byjjesfaamoe edtja aaj tjohtjedh aajnealmetjidie dåastoehtidh sijjen gïeline. 9 § Reeremedajven bäjngoelisnie aajnealmetjh reaktah utnieh såevmien- , meänkielin - jallh saemien gïelem provhkedh, njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtemh reeremebyjjesfaamoej ierine, dejtie mah aajnealmetje paarte lea jallh sijjiesadtje paarten sijjesne, jis ieriem maahta gïetedalleme sjidtedh såevmies barkijistie gie unnebelåhkoegïelem maahta. 10 § Aajnealmetji iktesth reaktah såevmien - jïh saemien gïeline tjaaleldh goh rijhkebiejjien saadth-almetjidie gaskesadtedh. Seammalaakan aaj sjädta tjaaleldh gaskesh dej justitiekanslere-, Försäkringskassa-, Skatteverke- jïh diskrimineringe sijjiesadtjeålmajgujmie dejnie ierine mah aajnealmetje paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne. 11 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh barkedh ihke barkijh gååvnesieh mejgujmie maahtoeh utnieh såevmien -, meänkielin - jallh saemien gïelesne, gåessie daerpies aajnealmetjegaskesidie dejnie byjjesfaamojne. 12 § Reeremebyjjesfaamoeh åadtjoeh nännoestidh sjïere aejkieh jïh sjïere sijjiem ihke guessiem aajnealmetjijstie dåastoehtidh gie såevmien-, meänkielin jallh saemien gïelem soptseste, dovne joekoen teelefovne- aejkieh utnedh. Reaktam såevmien -, meänkielin jallh saemien gïelem utnedh dööpmestovline. 13 § /Orre vähta X § U:2009-?? Dïhte gie parte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne såevmies aamhtesisnie jallh ieresne aktene läänereakta-, digkiereakta- , laantedajvedööpme- stovle-, byjreskedööpmestovle- jallh jaevriereakta-dööpmestovlesne mejnie dööpmegievlie mah abpe jallh biehkine lea vïedteldahkesne daejnie tjïelth Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå, reaktah åtna såevmien jallh meänkielin gïelem utnedh dan aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjïeltijstie gårreldahkesne. Seammalaakan saemien gïelem dan dagkere dööpmestovlese mij dööpmegievlie abpe jallh biehkine gårreldahkesne daejtie tjïeltide Árjjepluovve, Jiellevárre, Jåhkkemåhkke jallh Giron, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjïeltijste vïedteldahkesne. \n\nReakta såevmien -, meänkielin - jallh saemien gïelem utnedh aaj dejtie dööpmestovlide gogkoe dåapmoem jallh nännoestimmiem dejnie aamhtesinie jallh ieresne mej bïjre voestes biehkesne klååkeme. 13 § /Faamose jåhta I:2010-02-15/ Dïhte gie paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne såevmies aamhtesisnie jallh ieresne mah leah reeremereaktaj -, digkiereaktaj -, laantebiehkiedööpmestovli -, byjreskedööpmestovli - jallh jaevtiereakta- dööpmestovli luvnie, mejnie dööpmegievlie abpe jallh biehkine gårreldahkesne dejtie tjïeltide Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå reaktam åtna såevmien jallh meänkielin gïelide utnedh aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie, jis aamhtesem jallh ieriem lea vïedteldahkesne naaken daejtie tjieltide. Seammalaakan saemien gïelem dagkere dööpmestovlesne mij dööpmegievliem åtna abpe jallh biehkine gårreldahkesne dejtie tjieltide Árjjepluovve, Jiellevárre, Jåhkkemåhkke jallh Giron, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjieltijste vïedteldahkesne lea. Reaktam såevmien -, meänkielin jallh saemien gïelem utnedh aaj seammalaakan leah dejtie dööpmestovlide gusnie dåapmoem jallh nännoestimmiem aamhtesisnie jallh ieresne mah voestes åesien mietie lea jih klååkeme sjïdtedh. Lag (2009:857). 14 § Reaktam såevmien -, meänkielin jallh saemien gïelem utnedh aamhtesisnie jallh ierine dööpmestovli luvnie 13 §:n mietie, aaj reaktam vadta tjaalegh jïh tjaaleldh vïhtesjimmieh daejnie gïeline buektedh, reaktam tjaalegh åadtjodh mah aamhtesasse leah, jallh earan njaalmeldh jaarkoestamme dan gïelese jïh reaktam njaalmeldh raarastallemisnie reaktan uvte dam gïelem soptsestidh. Dööpmestovle edtja jarkoestidh tjaalegh jïh tjaaleldh vïhtesjimmieh sveerjen gïelese, jis ij leah joekoen ov-daerpies. Diss-vielie edtja dööpmestovle tjohtjedh unnebelåhkoegïelem provhkedh sov gaskesadtemisnie dejnie paartine jallh dan sijjiesadtjine. Gaajhkine aamhtesinie jïh ierine mah mietiehtimmesne dam reaktam utnedh såevmien -, meänkielin - jallh saemien gïelem dej dööpmestovli luvnie dan 13§:n mietie, reaktam paarte åtna jallh sijjiesadtje paarten sijjesne gie ohtsele juridiske viehkiem, ahte vaejtemen mietie åadtjodh dåapmoem jïh dåapmoe-ulmiem jallh nännoestimmieh jïh nännoestimmie-åssjele tjaaleldh jarkoestamme dan gïelese. 15 § Dïhte gïe säjhta såevmien -, meänkielin - jallh saemien gïelem utnedh aamhtesen jallh ierien dööpmestovle-gïetedallemisnie dan 13 §:n mietie edtja dam vaejtedh aalkoemieresne gåessie aamhtesinie jallh ierine edtja aelkedh jallh voestes aejkien paarte edtja maam tjaaledh/jiehtedh dennie aamhtesisnie jallh ieresne. Vaejtemen jarkoestimmiem åadtjodh dan 14 §:n golmede stuhtjen mietie edtja bäjhkoehtidh våhkoen mieresne raejeste dåapmoem jallh nännoestimmiem bïeljielamme, jis dagkere vaejtemem ij aerebi bäjhkoehtamme aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie. Jis vaejtemem unnebelåhkoegïelem utnedh jallh jarkoestimmiem åadtjodh, männgan enn goh maam voestes jïh mubpie stuhtjine tjaalasovveme, dle dam åådtje nyöjhkedh. Dagkere vaejtemem aaj åådtje hiejhtedh jis tjielkes laaketji mietie lea ovriekts ulmine. 16 § Jis paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne reaktam åtna såevmien - , meänkielin - jallh saemien gïelem reakta-boelhkesne utnedh, edtja toelhkem leejedh njoelkedassi mietie 5 kap. 6?8 §§ jïh 33 kap. 9 § rättegångsbalke jïh 50?52 §§ reeremeprocesslaake (1971:291). Såevmien -, meänkielin - jïh saemien gïele aarhskuvledarjoemisnie jïh voereshoksesne. 17 § Gåessie reeremedajventjïelte sijjiem aarskuvledarjoemasse faala dan 2 kap. 1 jïh 7 §§ skuvlelaaken mietie(1985:1100), tjïelte edtja maanide jïh hokseutnijide sijjiem aarhskuvledarjoemasse faaledh, gusnie abpe jallh biehkine såevmien -, meänkielin jallh saemien gïelesne leah. 18 § Tjïelte mij reeremedajvesne edtja faaledh disse gie dagkerem nuepiem vaajta, abpe jallh biehkine servicem jïh hoksem åadtjodh mah voereshokse faalaldahke-mieresne leah, dejstie barkijijstie gieh såevmien, meänkielin jallh saemien gïelem maehtieh. Seammalaakan aaj tjïeltide reeremendajven bäjngoelisnie, jis tjïeltesne barkijh gieh gïelem maehtieh. BAALTELE 19 § Jis joekoen ulmieh gååvnesieh dle reerenasse åådtje njoelkedassh bïeljelidh jis sjïere byjjesfaamoe mij reerenassen vuelene ij edtjieh meatan årrodh dan 8 §:n utniemisnie. Seammalaakan aaj gåessie reerenasse luhpiem vadteme dejtie laantedigkide jïh tjïeltide mej bïjre tjïelti byjjesfaamoeh leah. Vaaksjome j.j. 20 § Guktie reeremebyjjesfaamoeh laakeprovhkemh edtja vaaksjodh. Reerenasse njoelkedassh bïeljele man jallh mej byjjesfaamoeh gieh edtjieh diedtide vaaksjodh. Vaaksjomediedte ij goh naan tsagkese dan gïehtjedimmiediedtese mah leah jeatjah byjjesfaamoej luvnie 21 § Byjjesfaamoe vaaksjomediedte edtja dovne raeriestimmiej, bïevnesi jïh seamma laakatji darjoemessi tjirrh jeatjah reeremebyjjesfaamoeh viehkiehtidh daan laaken utniemisnie. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/laws",
+            "filename": "../../mono/giellalt/laws/laws_regeringen.se_naemhtie_svierjem_stuvrieh.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 3251
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "H O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nReerenasse jih Reerenassenbarkoesijjie \n\nStaaten åvtoke jih staateraeriejh  \n\nFirhten veeljemen männgan dellie rijhkebiejjien håalijesålma raeriem dan orre staateåvtekasse vaadta. Rijhkebiejjie staateåvtekem veeljie jih laavenjassem disse vadta guktie reeremem buektedh. Reerenassen staateministere Sveerjem stuvrie. Reerenassesne leah staateministere jih naa gellieh staateraeriejh, dah fiereguhte jijtjegen diedtebyjreskem utnieh. \n\nNaemhtie reerenasse barka  \n\nReerenasse Sveerjem stuvrie, jih vihkeles dennie sijjen barkoesne guktie  maehtedh laakide skaepiedidh jeatjadehtedh, jih dam  ektievuekiedimmiem  tsevtsedh. Reerenasse diedtem aaj åtna rijhkebiejjien  åvteste  jih dåarjegem  tjuara rijhkebiejjieste utnedh guktie dam politijhkem buektedh.    Reerenasse rijhkem stuvrie, jih naemhtie reerenassen barkoe leah: \n\nlaakeraeriem rijhkebeajjan vedtedh \n\nrijhkebiejjienännoestimmiem darjodh \n\ndiedtem beetnevierhtiem bijre åtna  mah rijhkebiejjie nännoestamme \n\nSveerjem EU'esne vuesehtieh \n\nJeatja staatigujmie latjhkodidh \n\ndam staaten barkoedimmiem stuvredh \n\nnännoestidh ovmesie reeremen amhtsi bijre, gusnie  eah naan  jeatjah     reeereme diedtem åtna. \n\nDah jeatjadehteme raerieh mah reerenasse säjhta buektedh maam gåhtjoe, proposisjovnh, rijhebeajjan vedtedh guktie dejtie nännoestidh. Reerenassen barkoe lea aaj raeriem staaten beetnevierhtide buektedh. Dah jeatjadehteme raerie mah reerenasse säjhta utnedh mah gåhtjoe proposisjovne, dejtie rijhkebeajjan vedtedh jih dan bijre nännoestidh. Reerenassen barkoe lea aaj raeriem buektedh dan staaten beetnevierhtiej bijre. Gosse reerenasse akte guhtjelassem nännoestamme v.g. goh orre laakem jallh beetnevierhtiem, dihte lea reerenassen laavenjassen barkoe rijhkebiejjien nännoestimmiem darjodh. Jis orre laake sjädta dellie ålmegh orre reaktah åadtjoeh jih vihkelemmes kanne dellie orre barkoelaavenjassh dan reerenassese sjädta mah diedtem dan gihtjemem bijre utnieh. 4 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nEktiedimmie nännoestimmie  \n\nFiertene våhkoen reerenassen tjåahkosne dellie reerenasse gaajhkh dah ektiedimmie reerenassen-aamhtsidie nännoestieh. Unnemes vijhte raeriejh tjuerieh meatan årrodh guktie reerenasse edtja maehtedh nännoestidh. Reerenassenännoestimmieh leah dan guhkies reaktoe (byjjemes) minngemes sijjiej dennie nännoestimmieprossesne. Gellie askh reerenasse darpesjh dejnie sov nännoestimmibarkosne dennie barkijdaltesne. Muvhtene maahta akte aamhtse jienebi staateraeride ovmesie diedtebyjreskinie sjidtedh. Jis naemhtie dellie tjuara ektine dejnie baarkine gietedalledh. Gaajhkh dah staateraerieh tjuerieh siemes dan nännoestimmien bijre årrodh, eannan reerenassetjåahkose båetieh Firhten jaepien bijre 6000 reerenassenännoestimmie sjidtieh. Bievnesjh gååvnesjie dennie reerenassen.se åvtele jih männgan gosse nännoestimmiem vaeltieh. \n\nNaemhtie Reerenassekanslije barka  \n\nReerenassekanslije lea byjjesfaamoe dihte goh reerenassen dåehkie jih reerenassen duetie dennie barkosne guktie Sveerjem stuvredh jih bueriedehtedh dam politijhkem. Dennie rereenassekanslijesne leah Staateraerijegietedalleme, deepartementh jih Reerenassensuerkie Reerenassekanslije bijre 4500 barkijh åtna, destie bijre 200 politijkejste buekteme barkijh. Gosse reerenassemållsoe sjädta dellie tjuerieh dah saejjasadtjh mah politijkijste veeljesovveme tjuerieh orriejidh, mohte dah saejjasadtjh mah dan ovpolitijkeste veeljemistie båeteme, dah åadtjoeh aajmene årrodh dennie sijjen siijjesne. Staatereeremengietedalleme stuvrie jih ektidimmine barka dennie reerenassekansliesne jih diedtem åtna bijre dam Sveerejen EU-politijhkem. Staaten åvhteke lea dennie Staatereeremen gietedallemisnie. Dennie firhne deepartementen ståvroesne gååvnesjie akte jallh golme åvtekh, akte dejstie lea deepartementen åvhtege. Reeremesuerkien åvhtege lea reeremen åvhtege jih barkije aaj. Dah barkijh reerenassen viehkine sjidtieh guktie maadtoe jih raeriestimmiem buektedh dej reerenassen ovmessie nännoestimmide, jih aaj guhtjilasside gietedalledh mah leah naasjovne jih internaasjovni jijhtjeburrie. Dah mah vihleles barkoejlaavenjassh leah reaktoelaakeprossese jih beetnevierhtieprossese. Dah barkij aaj barkieh guktie staatereeremassem stuvredh daejtie mah sjiere deepartimenti nuelesne. Barkoe dennie Europeski unionesne (EU) doehtedidh guktie dej deepartementigyjmie barkedh, jih gaajhkh dah barkij mah fierhne deepartementeste mah Sveerjen åvteste EU-n barkieh jih aaj gietedallieh dejtie guhtjelasside åvtelen dan EU-n tjåhakoe. Sveerje bijre 100 ålkoelaantibarkij åtna. Ålkoelaantereeremisnie leah mijjen aambassadöörh, saejjasadtjh deelegasjovnh jih konsulath. Ektine dej 400 honorärkonsulentine dah sjidtieh goh ålkolaantilihtsegh. 5 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nReerenassekanslijen barkoeh  \n\nÅejvie dej fierhtene deepartementesne staateraerie leah, dam gåhtjoejibie ministere. Dennie deepartementesne maahta gellieh staateraerih gaavnesjidh badt barre akte deepartementeåvhtege. diedtem utnieh bijre dah sjiere aamtsilaavenjasside. Fierhtene staateraerije barkoedåehkiem destie politijhken veeljemes saejjasadtjh utnieh goh staatetjaeliehtäjja, politijhkemaahtoe jih presssetjaeliehtäjja. Barkoemaarhnandeepartemente  \n\nBarkoemaarhnadeepartementen diedtedajve: barkoejielemepolitijhke , barkoemaarhnapolitijhke, integrasjovnepolitijhke, laejhtemeguhtjelassh, åålmegie reakta dennie naasjovnen daltesne , sveenske åålmegiektesne medborgarskap jih smaaretjiertipolitijhke. Beetnevirhtie deepartemente  \n\nBeetnevierhtiedeepartemeten diedtedajve leah: beetnevierhtiej politijhke,staaten beetnegh, skaehtiepolitijhke, beetnevirhtiemaarhnanguhtjelassh, spieleguhtjelassh, internasjovni eeke daarjomesbarkoe dej staatij eeki jih tjielten beetnegh jih laakeöörnegen mietie . Vaarjelimmiedeepartemente  \n\nVaarjelimmiedeepartementen diedtedajve: Elliesvaarjelimmie, vaarjele-åelie jih byssvehtsbarkoe ovlahkoem dåastodh, ,byssvehts barkoe, internaasjonelle raeffivaarjelimmine barkedh åålmegireaktaj åvteste, jih jearsoevoetepolitijhken bievnesjiguhtjelassi bijre barkedh. Justitsijedeepartemeente  \n\nJustitsijedeepartementen diedtedajve: maadtoelaakh jih laakeöörnegen mietie bijre bysvehtetsreakta, sivile- jih prossessereakta, reaktamoenehtse, migrasjovne- jih asyle-politijhke,aamhtse aarmoem bysvehtsen bijre jih jeatja bysvehtsaamhtsh , demokratijepolitijhke jih åesistimmieguhtjelassh. Kultuvredeepartemente  \n\nKultuvredeepartementen diedtedajve: kultuvre jih kultuvrebarkijen vuerpiem vaarjelidh, kultuvreaepie, meedija, filme jih saavrese. Laantevoenedeepartemente  \n\nLaantevoenedeepartementen diedtedajve: laanteburrie jih byjreskeguhtjelassh bijre dam laanteburriem, laantevoeneövtiedimmie, skåajjeburrie, göölije jih tjaetsieburrie, båatsoeburrie, saemiejguhtjelassh , såafoeburrie,juvreåelie jih juvrestaarne, beapmoeh, vijreme jih vijresåjhtoe jih jyllebe ööhpehtimmie jih fåårskerdimmie bijre dah areellen jielemidie. Byjreskedeepartemente  \n\nByjreskedeepartementen diedtedajvh: akte dilhkuveloeves jielemebyjreske,dilhkuveloeves barkoebyjreske , eatnemen vearelde, \"klimat\", 6 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E Dsaelhtie, tjaetsie, biologien gellie sårhts, eatnemesåajhtoe, byreskeulmiedåehkie, internasjovnen ektiedimmiebarkoe,sjädtoengievlie, aatomefaamoevaarjele jih deerjeldahkh, byjreskelaakesjidteme, byjresketeeknike byreskeektiedimmiebarkoe, jih byjreskefåårskerebarkoe. Jielemedeepartemente  \n\nJielemedeepartementen diedtedajvh: lihkesdajven sjidtedeminie, eenersjie, vuejeme jih infrastrukture, it jih påaste jih jielemeveasoe. Diedtedajvi jielemeveasoeh desnie lea åesijstimmiebarkoe jih entreprenörebarkoe,,gaahtjemef aamoe jih aaj reaktoe sjiehteles marhnah jih aaj daerpies fåårskerdimmie jih innovasjovne. Sosialedeepartemente  \n\nSosialedeepartementen diedtedajvh: jieleme- jih såajhtoe, åålmegi såajhtoeh, maanaj reakta, deervasjimmietsagkese, voeresisåajhtoe, sosiaalebarkoe, skiemtjetjierkeme, peensjovnh jih fuelhkij beetnevierhtieduedtie , staaten reereme,årroemesijjie, byggkeme jih jaehkie-samfunte Ööhpehtimmiedeepartemente  \n\nÖöhpehtimmien diedtedajvh: aarhskåvla jih skåvla, univessitete jih jylleskåvla, fååskerdimmie, geervealmetjiööhpehtimmie åålkoelaantine, åålmegiööhpehtimmie dej deervesjialmetjidie, sveenskeööhpehtimmie ålkoelaantialmetjidie, åålmegiööhpetimmie, eatnemie-aatomebarkoe/rymdverksamhet) seamma vierhtegen mietie , Noerisidie- politijhke jih politijhke dan sivijle ektievuakan. Ålkoelaante deepartemente  \n\nÅlkoelaantdeepartementen diedtedajvh: ålkoelaante- jih tjierkestimmie-politijhke ,lihkesdajve-övhtimmie jih dåajregem bijre, åesiestimmiepolitijhke, viehkie dej sveenskide mah ålkolaantesne , åålmegireakta jih intrenaasjovnen åålmegireakta, export-guerehtimmie bijre dah dåaroeaamhtsidie, internaasjovni ektiedimmiebarkoeh gaskoe dah laanth, jih lihkesdajvide jih aaj åesestimmiejbarkoe jih Svienskebueriedehteme. Deepartementesne aaj gååvnesji byjjesvoete åårganisasjovnh: Staateraeriengietedalleme  \n\nStaateraaeriegietedalleme laavenjassem åtna guktie ektiedimmie barkoem Reerenasseskansliesne stuvredh jih diedtem aaj utnedh bijre dam Svienske ektiedimmie politijhkem. Dennie Staateraerie ektiedimmesne leah staateministeren jih EU-n ministerekaanslije. Byjjesfaamoegoevtese  \n\nByjjesfaamoegoevtese lea Reerenassekanslien ektiedimmie maelmie jih diedte bijre dam deepartementen reeremenbyjjesvoeten guhtjelassh. Dihte lea jeatjhligkie jih bueriedehteme barkoe dennie reerenassekaansliesne goh reeremen beetnevierhtie, barkoeåejvien guhtjelassh, maahtoedimmiejielemem, it-diedte, gärjagåetieh, våarhkoeh jih diarierh, jih aaj bievnesjimmie jih gaskestalleme. 7 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nByjjesfaamoeh  \n\nDan fierhtene deepartementen duedtiedajvesne leah naan gellie staati byjjesfaamoeh mah edtja sjiehteles laakh buektedh guktie gåerede barkedh maam rijhkebiejjie jih reerrenasse nännoestamme. Migrasjovnereereme jih skaehtiereereme leah naakene dejstie staaten byjjesfaamojde. Fierhten jaepien reerenasse nännoeste dejtie byjjesfaamojde dam reeremprieviem bijre . Desnie tjåådtje magkeres ulmieh byjjesfaamoeh dan sov barkoesne edtja utnedh jih maan jijnje beetnegh daarpesje nuhtjedh. Reerenasse gaajh stoerre nuepiem åtna jih byjjesfaamoen barkoem styvredh, mohte eah åadtjoeh naan aejkien buyjjesfaamoem stuvredh, guktie dam laakem sjiehtelidh jallh aajne aamhtesem nännoestidh. Dah byjjesfaamoeh jijtjegen mietie nännoestieh jih bievnesjidie dan deepartementese bieljelidh. Jijnjh jeatja laantine desnie staateraerije mij faamoem åtna, jih maahta dallegh byjjesfaamoen juhtemes barkoem dåastoedidh. Ij Sveerjesne dagkri nuepieh. Dam gåhtjoeh nööjhkeme dam åvteke ståvrose. Reerenassen duedtie lea åejvieh ( generaldirektöörh ) dan byjjesfaamose buektedh. Daelie bijre 350 staatibyjjesfaamoeh gååvnesjieh. \n\nBeetnevierhtieh prossese  \n\nBarkoe daejnie staaten beetnevierhtine lea guhkie prossese mij jaepien åvtelen aalka, eannan daaletje beetnevierhtiejaepie aalka. Goeven askesne prossese aalka guktie Beetnevierhtiedeepartemente dam prognosem reerenasse vuesiehtieh, bijre dam ektievuekien beetnegi övtiedimmiem. Njoektjen askesne reerenasse raeriem åtna guktie staatenbeetnevierhtide otnjegen mietie sjiehtelidh . Åejvie-barkoeh båetije jaepieh viedtene sjidtieh dej barkoe beetnevierhtie bijre gijreproposisjovnesne, voerhtjen askesne dellie dejtie rijhkebeajjan buektieh. Gijren jih giesien nuelesne barkoe jååhta dennie deepartementesne jih reerenasse raeriem vadta dan staatebeetnevierhtiedassese dan båetije jaapan, beetnevierhtie-propossisjovne, rijhkebeajjan skiereden askese båetieh. Gosse rijhkebiejjie dam beetnevierhtieproposisjovnem gietedalleme, dellie dah deepartimenth dam öörnegeprieviem reeremassese buektie jih reeremside vedtieh. Reerenasse nännoestieh bijre dam öörnegeprieviem mah edtja reeremassese åvteli båetedh eannan jaepie orrejie.8 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nLaaketsegkieprossese  \n\nSveerjen rijhkebiejjie dej orre laaki bijre nännoestieh. Reerenasse juhtiedaehta dah jienebh laakeraeride. Reerenasse bijre 200 proposisjovnh fierhten jaepien rijhkebeajjan vadta. Ovmessie proposisjovnh raeriestieh guktie orre- laaketsegkie edtja sjidtedh, mohte jeatjah raerieh maahta aaj jeatjadehteme laaken mietie sjidtedh. \n\nTjilkemh jih moenehtassh  \n\nDah guhtjelassh mejgujmie reerenasse barkeminie sjiere daejstie giervebe leah, ean dah jeatjebh. Gosse naemhtie dellie reerenasse maahta joekoen gueriehtäjja (akte almetje )jallh moenehtasse akte dåehkieh mesnie gellieh almetjh mah edtjieh dam guhtjelassem goerehtidh. Reerenasse dam laavenjassem buerkestie maam gåhtjoe / direktiv dan tjilkemassese jallh moenehtassa Dah bievnesjh mah sjidteme edtja byjjes jih jaksoes årrodh. \n\nGosse reerenasse orre laakem edtja buektedh, dellie naemhtie maahta sjidtedh: 1. Staate akte tjilkemem buakta guktie guhtjelassem buerkiestidh. Akte moenehtasse jallh akte almetje laavenjassem ååadtje jih dam goeriehtidh am mejnie reerenasse edtja barkedh Dah laavenjassen barkoe sjidtieh dam maam gåhtjoe/ kommittedirektiv . 2. Gosse riejries dejnie tjilkemem, dellie gueriehtäjja jallh moenehtasse dam bievnesjem tjaelieh. 3. Dam bievnesjem reeremassese seedtieh, åårganisasjovnh, tjielhth jih jeatjide, dah åadtjoeh jiehtedh guktie dam lyjhkieh, dam gåhtjoe / remissvar. Jis eah jienebh dam guhtjelassem lyjhkieh, dellie ij mij destie sjidth, dellie tjuerieh jeatja åssjoelommem buektedh ean dam maam tjilkeme buekteme. 4. Dam bievjesjem seedtieh Laakeraaran, mij goerehte dan juridiske vååjne sen mietie. 5. Reerenasse dan männgan raeriem tjaala, aktem propositasjovnem dan rijhkebeajjan. 6. Akte daejstie rijhkebiejjien lihtsegh åadtjoeh dan vååjnesen mietie ussje didh guktie dihte raerie sjiehteles lea, lihtsebarkoen åssjalommoeh. 7. Rijhkebiejjie gielem vaadta bijre dam proposisjovnem. Jis dam veeljieh dellie orre laake maahta sjidtedh dennie Sveerjen öörnegetjåanhkoesne / författningssamling SFS. \n\nNaakene daejstie Svierjen laaketsegkemistie maahta Europeiska unionesne sjidtedh. Såemies daejstie laakide mij EU'n sisnie , dejtie maahta Sveerje dallegh nuhtjedh, eah rijhkebiejjie daarpesh dam nännoestidh. 9 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nSvienske ektievoetehammoeh \n\nDeemokratijen loeves veeljemem öörnegen mietie  \n\nSveerje lea akte deemokratije desnie lea parlamentariske ståvroevuekie, dihte lea akte byjjes faamoehke dehtie almetjistie Dah laakh rijhkebiejjeste sjidtieh jih desnie leah 349 saejjasadtjh mah fierhtene jaepien åålmegiestie veelejesovvemieh. Dan veeljemen männgan dellie rijhkebiejjien håeliejesålma raeriem vaadta guktie orre staateministerem veeljedh. Rijhkebiejjie staateåvtekem veeljieh jih laavnjassem disse vadta guktie orre reerenassem buektedh. Sveerje lea dagkerie konstitutionelle monarkie desnie gånka Carl XVI Gustav staaten åejvie lea. Gångka byjjedimmes symboliske staateåejviedeervesjh jih ceremoniella laavenjassh åtna. Sveerjen siejhme veeljememisnie desnie bijre tjijtje milljon åålmegistie mah nuepiem utnieh jih meatan årrodh jih tsevtsed magkeres åålmegh mah edtjieh meatan årrodh dennie rijhkebiejjesne , laantedigkisne jih tjielhtine. Datne tjuarah luhkie gaektsie jaepieh årrodh eannan åadtjoeh gielem veedtedh dej golme veeljemisnie. Jeatja vuekie aaj gååvnesjie guktie tsevtsedh dam svienske politijhkem gosse gielem vedtedh. Naemhtie lea, dellie maahta veeljedh magkereh partiesne säjhta årrodh jih vååjnesem vedtedh dejtie moenesidide jih tjilkemen bievnesjh, jih meatan årrodh dennie åålmegj-veeljemisnie. Fierhtene vijhtede jaepien dellie veeljeme dan EU-parlamentese sjädta, daate aktede destie EU-n institutisjovnijste mij riektesveeljemen åtna. Gaajhks åålmegh mah EU-n lihtsegilaantesne leah, jih åålmegi-tjaalemisnie Sveerjesne tjåadtjoeh, dellie åadtjoeh Sveerjesne gielem vedtedh. \n\nDan svienske byjjesfaamoehammoeh- golme daltes utnieh  \n\nSveerje golme daltesinie mietie stuvrieh: naasjonelle, lihkesdajve, gietskebedajve. Meatan desnie lea aaj europeiske daltese. Naasjoenelle daltese  \n\nRijhkebiejjie mij faamoem åtna laakh buektedh, jih goh åvhteke åålmegi åvteste årrodh dennie naasjonelle daltesine. Reerenasse Sveerjem stuvrie guktie Rijhkebiejjien nännoestimmie sjädta , jih barka aaj guktie orre jih jeatjadehteme laakh sjidtieh. Reerenasse viehkiem åadtjoeh dej baarkoejgujmie,destie Reerenassekansliejeste jih dah moenehtassijstieh. Lihkemes daltese  \n\nGööktluhkieakte 21 leenh Sveerjesne leah. Fierhtene leenesne staaten 10 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E Dlihkemes daltese reereme jih leeneståvroe gååvnesjie. Staaten reeremeisnie lea aaj jeatja såemies barkoe dennie lihkes jih gietskebe daltesinie. Göökteluhkie20 leenedigkieh gååvnesjie. Dihte jyllebe nännoestimmeåårgane lea leenedigkieh - jallh lihkesåejvie. Tjieltelaake leenereeremen barkoem stuvrieh, mohte jijtjeraerie lea aaj desnie, dihte nännoestimmie eejnegen tjieltesne , leenedigkien jallh lihkesdajven nännoestimme, eah dah dan seektoern nuelesne leah. Gietskebe daltese  \n\nSveerje bijre 290 tjielhth åtna .Tjielhte diedtem åtna dej jeenjemes ektievuekien barkoeh, mah gååvnesje desnie gusnie årroejibie. Dej viehkeles barkoeh leah, aarskåvla, skåvla, sosialebarkoeh jih voeresisåjhtoeh. Dah reerems/politiker mah åålmegistie veeljesovveme, dah tjieltide stuvrieh. Dihte jyllebe nännoestimmie åårgane lea tjieltemoenehtse. Tjieltelaake tjielten barkoem stuvrieh, mohte dennie gietskebe daltesne maahta aaj jijtjeraeriem utnedh. Europeiske daltese  \n\nSvierjesne lea EU-n njooelkedassebarkoe jih meatan dennie prossesne gusnie ektiedimmie njoelkedassh jih nännoestimmieh sjidtieh. Sveerjen reerenasse dennie Europeisken raerine jih Europeiske unionen raeresne aaj barka, dam gåhtjoe ministere raerie jallh raerie mah riektesen mietie barka dej båetije ektiebarkoejgyjmie. Staateministere byjjedimmie diedtem aaj åtna bijre dah övtiedimmiem jih ektievuekiem destie Sveerjen EU-politijhkeste. \n\nSveerjen maadtoelaakh  \n\nDah maadtoelaakh bijjelen dah jeatjebh laakide tjåådtje, jih ij naan jeatja laake  åådtjoeh dam maadtoelaaki uvte tjåadtjodh.  Ij gåeredh dam laakem geehpes  jeatjadehtedh goh dah jeatjebh laakh. Dihte jeatjadehteme kriepesje, rijhkebiejjie edtja seamma nännoestimmiem  göökte tjåahkoem utnedh. Gaskoe dam  nännoestimmiem tjuara akte rijhkebiejjieveejeme årrodh.    Maadtoelaakh bijre dah ståvroen barkoeh,  deemokratije,  gunkies aerpiejih,  jijtjegen-raeffie jih trygksovveme raeffie jih jeatja raeffie reaktoen mietie \n\n1974 jaepien reeremehammoen maadtoeh lea dan svienske staaten            barkoevuekien mietie guktie reerenasse edtja barkedh, magkeres maad           toen raeffie jih reaktoen mietie dah åålmegh utnieh  jih aaj guktie veeljeme          dan rijhkebeajjan  edtja årrodh. \n\n1810 jaepien succesjioneöörnegen njoelkedassh guktie dam svienske byj         jessijjien aerpie, gieh edtja gångka jallh dröönege sjidtedh. \n\n1949 jaepien trygksovvemeraeffieöörnegen sisvege leah nännoestim          mie bijre dam trygksovvemeraeffien   jih reaktam utnedh jih vuartasjidh dah          siejhme rååressjimmi tjaalegh. \n\n1991 jaepien jiehtegen -raeffiemaadtoelaaken mietie diedtem utnedh bijre          dam raadijove, tv, filme jih orre jeatjligkie  meedije.    11 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nÅålmegi reaktah  \n\nÅålmegi reaktah eah åadtjoeh dejtie laejhtedh. Rijhkebiejjie, reerenasse jih abpe staate, lihkesdajvh jih tjielhti barkoeh gaajhk dah diedtem utnieh åålmegi reaktan åvteste. Reerenassen guhkiesvååjnoen ulmie lea, tjirkestimmiem jih dåejmiesvoetem dej åålmegireaktaj bijre Sveerjesne utnieh. Dah åålmegh reaktam jih åeliem utnieh dennje maadtoelaakesne, jeatja laakine jih örrneginie Sveerjesne Dan åelien nuelesne lea aaj Europeiske konvensjovne åålmegi reakta. jih dah maadtoen raeffie jih dah laake mij Sveerjesne sjidti destie jaepeste 1995. Gååvnesji aaj jeatjah internasjovne latjkadimmie gaskoe dah staath mah åålmegi reaktam bijveridh. Reerenasse barka guktie åålmegi reaktam buektedh jih faesiedidh, dihte åssjalommoe seamma sjidtieh dej naasjovnie politijhki-reeremidie jih gaajhke ålkoerijhkepolitijhkesne. \n\nSeamma vierhtegh  \n\nSvierjesne gååvnesjie guhkie aerpievuekie gosse barkedh dej seammavierhtiguhtjelassi gujmie. Seammavierhtie naemhtie lea, nyjsenäjjah jih garmannäjjah seamma reaktam jih nuepiem jielemisnie utnieh, goh seamma vuerpiem utnieh barkoemaarhnesne , juekedimmie diedtem maanaj jih gåetien barkoe jih beetnevierhtie bijre utnieh. Mohte läjhkan jeatligkie juekeme dan faamoj jih tsevtsiestimmine maahta ovmese ektievoetesne årrodh. Politijhkesne desnie leah sjiehteles juekedimmie gaskoe dah nyjjsenäjjan-garmanäjjan juekeds leah. Dennie rijhkebiejjesne bijre 45% nyjsenäjjiste jih garmanäjja bijre 55%. Jeatja dajvesne goh maahtoedimmie, kultuvre, jijnjeb meedijh, svienske gärhkoesne jih jielemeveasosne, desnie nyjsenäjjah vaenemes leah, dej vihkeles barkojne. Dennie jielemeveasoen barkosne leah jijnjeb destie gaarmanäjjiste seamma guktie dah minngemes jaepine jeatjadehteme. \n\nÅålmegiprinsipe  \n\nÅålmegiprinsipe naemhtie lea, byjjesfaamoe ,rijhkebiejjie jih dah nännoestimmie tjielhth, suerkiej barkoeh nuepiem utnieh gaahpene årrodh. Guktie vååjnoe jih barkoem geehtedh, prinsijpe lea siejhme åålmegi gietedallemepaehperh dah edtja dennie maadtoelaakesne jih trygkeraeffien öörnegisnie tjåådtjodh. Åålmegiprinsipe gaajhkide reaktam vadta jih åålmegipaehperide vuartasjidh. Dah åålmegipaaehperh mah reerenassekanslijese båetieh jih jeatja reeremisside båateme jallh båata, goh prievie, byjjes nännoestimmie jih tjilkemh . Mujttotjállaga ja åvddåbargo e iemeláhkaj almulasj ássjetjállagin árvustaláduvá. Jus sihtá diehtet makkir ássjetjállaga gávnnuji fábmudagán jali dajt låhkåt de aktavuodav válldá fábmudagájn. 12 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nÅejvienoelkedassh leah gaajhkh åålmegipaehperh mah båateme edtja tjaeliehtidh dennie dåastome reeremassesne. Myjhteme tjaalegh mah olkese båateme eah leah dah dagkeri siejhme gietedalleme. Sijhtede daejredh magkeres gietedalleme dennie byjjesfaamojne gååvnesjie jallh dejtie vuartasjidh dellie dam byjjesfaamoem bieljedidh. Åålmegiprinsipe naemhtie leah, dah barkijh jih jeatja mah barkeminie dennie staaten tjielhtesne jih leenedigkesne gaskesadtemen dijregem utnieh. Naemhtie leah dah reaktoem utnieh jih sopsestalledh dan bijre mij lea tjeakoes, mohte sjiere laavenjassh goh meedijah, mohte ij gåeredh dejtie bussvehtidh, ij barkoeåejvie åadtjoeh daejredh gih dam laavenjassem buekteme. \n\nSaejjasadtjh Vihkeles funksjovne leah diedtem utnedh byjjesöörnegen dajvesne gusnie saejjasadtjh leah, dihte vååjnoes gellie laanti bijre sjidteme.  \n\nSveerje dagkeri byjjes saejjasadtjalmetjh utnieh. Justitsie saejjasadtjh (JO) jallh rijhkebiejjien saejjasadtjh maam \"gåhtjoe\" byjjes lihtsegh, mestie rijhkebiejjeste veeljesovveme edtja reeremidie gueriehtidh guktie dah reeremhs daan laaken jih jeatja byjjestjaalegh sijjen barkroegyjmie barkieh.  \n\nJustitsiekaanslere ( JK) dan laavenjasse lea vååkesjidh dejtie reeremidie jih dööpmiestovlide, reerenassen ryögknemen åvteste barkedh bijre dah hassvehts mij maahta dennie dööpmistovlesne sjidtedhh, jih sjiehtesjidh dam irhkedimmiem staaten vööste,goh ååklagere dennie trygksovveme jih jiehtegeraeffien-ulmie jih aaj reerenassen juridiske raerije årrodh  \n\nÅesiestimmisaejjasdtjalmetje ( KO) vaarjele dejtie darjoemes iedtjegeh, åvtelen dah darjoemes barkoe dennie dööpmestovline. KO-n åejvielaavenjasse lea giehtjedidh guktie dah darjoemesbarkoe maarhnalaakemn mietie dåeriedieh mååhtedimmevuerpielaakem , aamhtsitjirkestimmiem, distans jih gåetietjirkedimmielaakem.  \n\nLaejhtemesaejjasadtjh (DO) vuartasjidh guktie dam Laejhtemesaejjasadtjh laakem dåeriedidh.  \n\nMaanansaejjasadth (BO) maanaj jih noeri reaktam åvteste barka, guktie  \n\nFN-n konvensjovnen iedtjege maanide sjidtieh. Maana jih learohkesaejjsadtjh (BEO) l aavenjassem åtna jih maanaj jih lea-rohki reaktam vaarjelidh dam maam skuvlelaake jeahta . 13  \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nStaatem giehtjehtidh  \n\nKonstitutsjovnen lihtsegebarkoe, KU. Lea akte lihtsegebarkoe dennie rijhkebiejjesne mah staate raeriejidie guerehte guktie barkieh jih gietedallemem destie reerenassen aamhtside sjiedtieh. KU aamhtside gietedalla goh maadtoelaakh, rijhkebiejjieöörnegem jih aaj rijhkereevisorh jih dejtie aaj veeljie. \n\nRijhkereevisjovne lea akte byjjesfaamoe mah rijhkebiejjien nuelesne barka. Guerehte jih vuartasje guktie dah staate byjjesfaamoeh barkieh laavenasside jih åvteltelbodtie tjaalegi gujmie barkieh guktie ulmide jaksedh, naemhtie lea reerenasse jih jeatjah reerem dej sijjen barkoejne eensilakan barkieh. \n\nSåemies staaten byjjesfaamoe leah aaj giehtjedimmie byjjesfaamoe. Dej laavenjassh leah giehtjedidh dejtie barkojde. Staate goerehte jih dåejregem laantedeagkan lihkesdajvi jih tjielhti barkose vadta. Skuvleinspeksjovne lea akte dagkeristies mah skuvlide giehtjetjede guktie laakem jih njoelkiedassine barkieh. \n\nSveerje eatnemisnie \n\nSveerje jih EU  \n\nDestie voestes tsiengelen aske 1995 dellie Sveerje lihtsege dennie EU-esne sjidti dennie naasjovnen åålmegigielen mietie 1994 sjidti. Lihtseginie naemhtie lea, Sveerje lea meatan dennie EU-n barkoesne jih nuepiem åtna jih evtiedidh dah nännoehstimmie mah eah gååvnesjh. Sveerje ännje åvtelbodte dam beerhteviertiem jih dam monetära unionem , EMU tjåådtje jih nuepiem aaj åtna barkedh bijre dam nänoestimmien bijre mij fååtese. Sveerje ännje åvtelbodte dam beetnegevierhtie jih monitära unuionen EMU tjåådtje mah vuesehte guktie dah lihtsegilaanth euroen valutam ektievoetine utnieh. Golken aske 2003 dellie åålmegi gielevaadteme sjidtie jis Sveerje edtji dennie valutaunionesne meatan årrodh. Destie 55,9 prosenth veeljemistie sjidtieh , mah nööjhkieh. Bijre 1200 sveenskh EU-esne barkieh. Såemies dejstie leah Sveerjen saejjasadtjh mah svienskei iedtjegh utnieh, moehte jeatjebh ovmesie barkoeh utnieh dennie EU-n barkoesne, Europeiske kommisjovnesne. \n\nSveerje jih FN  \n\nSveerge FN-en lihtsege sjidtie, 1946, dan mingemes jaepien gosse åårganisasjovne sjidteme. Dan männgan iedtjege stoerre jih vihkeles barkoe dennie svienske ålkoerijhke politijhkesne sjidti. Sveerjen reerenasse veakse dåarjoem rijhkebiejjesne guktie reaktam utnedh 14 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E Ddej vearelden stoerre veasoejigyhtjelassi bijre barkedh . Dihte laavenjasse stoerre kriepesjem daarpesjh dennie FN-esne jih aaj lihke ektiedimmie barkoem dej jeatjebie lihkesdajvi åårganisjovni gujmie, eejnegi laantide jih dam sivile ektuviekij mah bijre jarkan eatemisnie . Destie jaepeste 1960 lea Sveerje meatan orreme jienebi dejstie FN-nen raeffievaarjelimmie barkoejne. Jienebh dejstie 70 000 sveenskide FN- dienesjimj jaepine orreme, jih jienebh sveenskijste barkeme goh FN-n dijregh. Sveerje stoerre barkoem FN-enen barkoedajvine utnieh. Laante lea gååvnesjamme daejnie tjarke barkijne jih dej viehkeles aamhtsiguhtjelassi bijre. Sealadimmiebusvehtsem laejhtedh. Maanaj reakta, aapartheidem jih tortyrkonvensjovnem laejhtedh, jih aaj dah dajvh goh nedrustning.byresken jih narkotika-laejhtemem. Sveerje eadtjohkelaakan dej guhtjelassie bijre barkeme. Sveerje akte dejstie stööremes dåejreg mah FN-en ovmessie åårgani dennie multilaterala övtiedimmie ektietiedimmibarkosne barkeme . \n\nNoerhtilaantie ektiedimmiebarkoeh  \n\nBaarkoevuekien ektiedimmie gaskoe dah noerhti laantidi mij båarasommes jih viejries lihkesdajvi ektiedimmie barkoe vearaldisnie orreme. Dihte politijhken ektiedimmiebarkosne lea vierhtedimmie jih aaj sijhtemem guktie dam jaksedh guktie dynamiske övtiedimmie jih Noerhten maahtoedimmie jih gaahtjedimmiefaamoem bäjjoehtidh. \n\nNoerhti raerieh  \n\nNoerhte raerie jaepien 1952 sjidti, desnie leah 87 raerielihtsegh, destie Danmarkijste, Såemijste, Islaantejste,Nöörjeste, Färöijste, Kruanalaantijste, jih Ålantijste. Dah lihtsegh dej laanti parlamentine tjaahkan jih parlamenteste veeljesovvi. Ij rikte veeljeme gåerede dan Noerhte raaran buektedh \n\nNoerhti reeremsraerieh  \n\nNoerhti reeremsh raerie jaepien 1971 sjidti, dihte lea noerhti reerenassi ektiedimmieåårgane. Reeremsh ij goh barre akte, jienebh reeremsh leah. Jienebh dejstie aamhtsereeremistie barre göökten aejkien tjåangkanieh. Moehte läjkan dah jeatja ålkoerijhken jih Vaarjelimmiereeremsh mah bäjngolistie dam Noerhte- reeremeshraeriem tjåådtje, dah maehtieh aaj dejtie noerhti reeremidieh gaavnesjidh . \n\n"
+            }
+        ]
+    }
+]

sma/mono/giellalt/news.sma.texts.json

@@ -0,0 +1,184 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_other_files_nrk-koronavirusinfo.txt.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 1250
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Njoktjen 16. b. orre raerieh böötin dutnjien mij lea sovhtine, Gaajhkesh dovnesh symptomigujmie faahketji voejngehtasseinfeksjovnese edtjieh gåetesne årrodh, Almetjehealsoeinstituhte orre, orrestamme raerine tjaala. Aaj dah mej lijnies symptomh, goh sovhte jallh baaktjese tjeapoehkisnie, byöroeh gåetesne årrodh aktem dygnem mænngan dej eah leah vielie symptomh. Njoktjen 15. b. Reerenasse orre mieriedimmiem böökti mij maahta almetjh nihtedh hæhtjosne årrodh aktene jeatjah tjïeltesne goh desnie gusnie årroeh. Daate sæjhta jiehtedh almetjh maehtieh laaken mietie gåetide saadtesovvedh jis daerpies sjædta. Lissine joekoen gellie voenges nænnoestimmieh jïh feelemerestriksjovnh. Juktie geerjehtimmiem Covid-19-vijrusistie tjöödtjestidh, jïh viehkiehtidh daerpies healsoe- jïh hoksedïenesjh tjåadtjoehtidh Healsoedirektoraate gellie råajvarimmieh sjæjsjalamme mah leah faamosne duarstan, njoktjen 12. b. 1800 raejeste. Daah institusjovnh steegkesuvvieh: Maanagïerth Maanaskuvlh Noereskuvlh Jåarhkeskuvlh Universiteeth jïh jïlleskuvlh Jeatjah ööhpehtimmieinstitusjovnh. \n\nLissine gellie öörnedimmieh jïh gïehtelimmieh steegkesuvvieh: \n\nKultuvreöörnedimmieh \n\nGaarsjelimmieöörnedimmieh jïh öörnedamme gaarsjelimmiedarjomh dovne gåetien sisnie jïh ålkone \n\nGaajhkh gïehtelimmieh gåassoehtimmiesuerkesne, bielelen gåassoehtimmiesijjieh gusnie beapmoem gåassohte, goh kantijnah jïh byöpmedimssijjieh mah maehtieh sjïehteladtedh guktie guessieh maehtieh unnemes 1 meeteren jovnesem gaskemsh utnedh. Ij edtjh beapmoem gåassoehtidh naemhtie guktie almetjh jïjtjh maehtieh dam beapmoem vaeltedh maam edtjieh byöpmedidh. Gåassoehtimmiesuerkesne restauraante, bar, pub jïh plearoeh gaavnedimmiesijjieh. \n\nSaavremejarngh \n\nGïehtelimmieh goh bietskiedæjjadïenesjh, njaltjabåehtjierdimmie, daanjeme jïh kråahpesujhteme, tatoveradimmie, raejkievaelteme (piercing) jïh plearoeh faalenassh \n\nVoejemehaallh, laavkomesijjieh jïh plearoeh \n\nHealsoebarkijh mah skïemtjijigujmie berkieh eah luhpiem utnieh ålkoelaantese vuelkedh. Nihteme faamosne dovne dïenesjefeelemidie jïh privaate feelemidie. Nænnoestimmie lea faamosne njoktjen 12. b. raejeste jïh annjebodts voerhtjen minngiegietjien raajan 2020. \n\nFaalenasse ektieskovhten bïjre jåarhka. Fåantoe lea almetjh vihkeles siebriedahkefunksjovnigujmie edtjieh maehtedh barkose jïh barkoste båetedh, jïh maehtedh jovnesem sinsætnan hööltedh.  Healsoedirektoraate maadta ij guessine mïnnedh almetjidie institusjovnine prååsehke dåehkiejgujmie (båarasåbpoe almetjh, psykiatrije, faangkegåetieh, jnv). \n\nHealsoedirektoraate naemhtie maadta feelemi bïjre: \n\nEdtja sislaanten skovhtem tjïrrehtidh dan iemielaakan goh gåarede \n\nHealsoedirektoraate tjarke haasta ij eejehtallemefeelemh darjodh.  Aellieh barkosne jallh skuvlesne mïnnh, aellieh feelemh darjoeh mah eah leah striengkies daerpies (dovne sislaantesne jïh ålkoelaantesne), aellieh byögkeles skovhtem vaeltieh jis ih daarpesjh, aellieh jeatjah sijjine mïnnh gusnie aelhkieslaakan mubpiej lïhke båatah, aellieh lïhke gaskesem mubpiejgujmie utnieh.  Gaajhkesh dovnesh mah feelemijstie båetieh Sveerjen jïh Såevmien ålkoli edtjieh karanteenesne mïnnedh, jalhts dej eah leah symptomh. Daate faamosne bååstede goeven 27. b. raejeste.  Dæjstan raejeste karanteenenjoelkedassh aaj faamosne Såevmien jïh Sveerjen gåajkoe jïh luvhtie. \n\nRiejriesvoetemoenehtse åtna daah 15 funksjovnh leah eevre vihkeles siebriedahkese: \n\nStuvreme jïh aehpieståvroe \n\nVaarjelimmie \n\nLaake jïh öörnege \n\nHealsoe jïh hokse \n\nBeerkemedïenesje \n\nIKT-jearsoesvoete sivijle suerkesne \n\nEatneme jïh byjrese \n\nFasseldimmiejearsoesvoete \n\nTjaetsie jïh såelsietjaetsie \n\nFinansielle dïenesjh \n\nFaamoefasseldimmie \n\nElektrovneles gaskesadtemedïenesjh. \n\nSkovhte. \n\nSatelihtebaseradamme dïenesjh. \n\nApoteekh. \n\nLohkh vielie Healsoedirektoraaten nedtesæjrojne \n\nDaate lea symptomh \n\nDoh voestes biejjieh doh jeanatjommesh vaejliem åadtjoeh. Dellie åedtjieh maehtieh saejriedidh, maahta goevhredh, tjarke gåalodh jïh svååjpelostedh. Sïejhme dåsmoes domtedh jïh skovrehtassem åadtjodh. Doh jeanatjommesh buerebe sjidtieh govhte, tjïjhtje biejjiej mænngan. Aareh boelhken skïemtjelasseste sïejhme symptomh sijhtieh årrodh åejjiesaejriehtasse, gejhkiegossehtahke jïh njuenie svaatjelde. Mænngan, jis vijruse vïerrebe sjædta, maahta gossehtahkem åadtjodh njohkine jïh maalijes njohkem åadtjodh gosse gåssa. Mubpie boelhke skïemtjelasseste lea gosse leevles sjædta voejngehtidh jïh/jallh baaktjesem mïelkesne åådtje. Maahta sååjhtedh gåbloefunksjovne faahketji nåhka jïh dåeriesmoerh åådtje voejngehtimmine, jïh dellie daerpies sjædta oksygenine dejnie vearremes tsiehkine. Symptomh åajvahkommes jijhtieh vïjhteden skïemtjiebiejjien. Såemies aejkien koronavijruse tjiermieskaaram vadteme. Symptomh dellie lea daamtaj onnegåetesne mïnnedh, juelkieh bankoeh jïh aaj tjelmiej nuelesne bankoe, jolle virretrygke jïh/jallh sæjlome jïh viesjiesvoete. Dov gyhtjelassh healsoeåejvieladtjide?Bïevneselinja koronavijrusen bïjre lea tellefovnesne: 815 55 015. Almetjh mah vienhtieh sijjieh koronasuetiem åådtjeme, tjuerieh staeriesdåaktarasse jallh dåakterevaaptan ringkedh tellefovnesne 116 117. \n\nVihkeles almetjh, mah vienhtieh sijjieh leah suetiem åådtjeme, eah dåakteren gåajkoe jallh dåakterevaeptien gåajkoe vuelkieh, men gåetesne sjidtieh jïh gaskesem vaeltieh tellefovnesne. \n\nDaam byörh daejredh. \n\nVoestes aejkien vijrusem Nöörjesne vihtiesti lij goevten 26. b. Nöörjen åejvieladtjh leah dïrregh reebleme juktie diagnovsem varke vihtiestidh, jïh leah njoelkedassh seedteme healsoeaktööride abpe laantesne. Gaajhkh nöörjen girtiesijjieh jïh tjïelten åejviedåakterh aaj prievieh bïhkedassigujmie åådtjeme. Gaajhkh laanten vïrrebaanghkh leah njieljie våhkoeh karanteenem nænnoestamme vïrrevedtiejidie mah leah dajvine mïnneme gusnie koronavijruse saasereminie. Vïrrebaanghkese Oslosne striengkiesåbpoe, gusnie gaajhkesh dovnesh mah gaskesem åtneme naakenigujmie mah dajvine orreme gusnie koronavijruse lea saasereminie, aaj karanteenem åadtjoeh. Njoktjen 14. b. raejeste Ålkoerijhkedepartemeente narhtele nöörjen almetjh gaajhkide laantide vuelkedh jis ij leah eevre daerpies dan stoerre geerjehtimmien gaavhtan koronavijrusistie daejnie dajvine. Vuartesjh ÅD:n feelemeraerieh daesnie. Healsoedirektoraate jïh Almetjhealsoeinstituhte birrieh gaajhkh barkijh healsoe- jïh hoksedïenesjisnie, mah leah dajvine orreme gusnie koronavijruse jåarhka saaseridh, gåetesne årrodh barkoste 14 biejjieh mænngan gåatan båateme. Lohkh vielie dan bïjre daesnie. Mij koronavijruse?Koronavijruse SARS-CoV-2 (aaj gohtjesovveme coronavijruse jallh 2019-ncov) lea vijrusefuelhkie mij nommem åådtjeme dan mietie guktie vååjnoeh mikroskopen nuelesne. Dah leah jorpe jïh gaptjeme naaloejgujmie mah maehtieh kråvnine vååjnedh. Koronavijrusen gaavhtan maahta infeksjovnh åadtjodh voejngehtassefunksjovnesne. Maahta jaemedh såemies vijrusijstie, mubpieh eah leah dan itjmies. Vijruse akte RNA-vijruse. Daate sæjhta jiehtedh genmaterijellesne RNA sijjeste DNS, jïh dan åvteste vijruse varke saasere jïh mutasjovnh daamtajåbpoe sjugniehtuvvieh. Njoktjen 5. b. åehpies sjïdti koronavijruse lea jïjtjemse evtiedamme göökte joekehts varijaantine. Vååjnoe goh dïhte voestes vijrusesåarhte, mij gohtjesåvva S-såarhte, aktem lijnies skïemtjelassem vadta. Dïhte mubpie versjovne, mij gohtjesåvva L-såarhte lea vaaregåbpoe jïh verkebe saasere. Daelie S-såarhte mij jeenjemes saasere bïjre jarkan mænngan dïhte vaaregåbpoe versjovne lea ånnanamme tsïengelen raejeste. Dotkijh vaksijnh teestedeminie mejtie dagke gåarede nuhtjedh, men daate barkoe sæjhta fïnkesidh. Man vaarege vijruse?Jeerehte man vaarege vijruse lea. Naakenh leah lijnies symptomh åådtjeme, mearan mubpieh leah itjmies skïemtjine sjïdteme jïh jaameme. Dah mah leah suetiem åådtjeme maehtieh vaejliem jïh gossehtahkem åadtjodh jïh dåeriesmoerh åadtjodh voejngehtidh. Gosse joekoen itjmies maahta gåbloe-ovleme sjïdtedh, gåbloeh jïh tjiermieh maehtieh faahketji beajstalgidh. Antibiotika ij naan nåhtoem utnieh vijrusasse, jïh ij akt sïejhme influensabådtja sïjhth nåhtojne årrodh. Dah mah suetiem åådtjeme jïh skïemtjegåatan båetieh sijhtieh væskam jïh dåarjoem årgaanide åadtjodh. Men åajvahkommes immunvaarjelimmie tjuara barkoem darjodh. Låhkoe dejstie mah suetiem åådtjeme jïh mah jaemieh lea vuelege, Veartenen healsoeårganisasjovnen mietie. Jeenjesh dejstie mah sealadin lin båeries almetjh, jallh viesjies healsoem utnin aarebistie. Man stoerre laanestimmievaahram vijruse vadta?Det kan også sitte på overflater som dørhåndtak og gelendre. Vijruse almetji gaskem laaneste trahpasuetien tjïrrh, maaje gosse gåssa jïh gasna. Vijruse maahta aaj bijjieskierine årrodh goh okserïhpestahkesne jïh gelenderisnie. Doh jeanatjommes suetietsiehkieh leah sjugniehtovveme Kinesne jallh almetjijstie mah leah Kinesne orreme. Dotkijh aerviedieh dïhte reaktoe taale almetjidie mah suetiem åådtjeme lea sagke stuerebe goh dïhte registreradamme taale. Skïemtjelasse laaneste goh sovhtine jïh influensine, golme vuekine: \n\nElmien tjïrrh gosse skïemtjije gasna jallh gåssa naemhtie guktie akte jeatjah almetje mij lïhkebisnie tjåådtje, vijrusem sïjse voejngehte jallh vijruse gaskesem åådtje njohkeskïeltine tjelmine, njuenesne jallh njaelmesne.  Gosse skïemtjije lea vijrusem åådtjeme gïetine jïh dam jeatjah almetjidie vadta gaskesen tjïrrh. \n\nOvryöktesh gaskesinie gosse vijruse lea båateme aatide jallh daevieridie gåetesne gesnemen/gossemen tjïrrh, jallh dïhte skïemtjije jallh mubpieh leah vijrusem gïetine åtneme jïh jeatjah almetjh aatide jïh daevieridie doehtedieh.  Mij dorjesåvva juktie daam tjöödtjestidh \n\nNöörjesne healsoeåejvieladtjh soejkesjeminie dan jeenjesh goh 25 proseenth årroejijstie maehtieh suetiem åadtjodh. Råajvarimmieh mejtie vuarjesje daelie leah åtnoem giehpiedidh byögkeles skovhteste, healsoebarkijh jeatjah barkoelaavenjasside sertedh jïh skuvlh jïh maanagïerth steegkedh:Kinan åejvieladtjh leah abpe staarem Wuhan jïh kraannatjïeltide geerelamme. Tjåanghkan gellie millijovnh almetjh desnie årroeminie. Wuhan 1000 dåakteredåehkieh laanten jeatjah provinsijste åådtjeme, jïh göökte orre skïemtjegåetieh tseegkesovvin joekoen spaajhte. Gellie staarh Kinesne leah restriksjovnh sjïehtesjamme feelemasse, jïh jienebh laanth leah lissie gïehtjehtimmieh sjïehtesjamme feelijijstie. Jienebh girtiesïelth leah sijjen feelemh tjöödtjestamme Kinese. Dotkijh jieniebistie laantijste barkeminie vaksijnem darjodh, men daate fïnkese. Gubpede vijruse båata?Vijrusem voestegh vueptiesti staaresne Wuhan Kinesne. Staaresne 11 millijovnh årrojh jïh staare lea Shanghaien jillege. Voestes aejkien gosse eelkin suetiem sovmehtidh lij goeven minngiegietjesne, jïh voestes almetje destie jeemi tsïengelen 9. b. Voestes aejkien korona laanesti almetji gaskem lij Wuhanesne seapan joe gaskoeh goeven. Seammalaakan goh gåbloevijrusigujmie Sars jïh Mers, aervedeminie vijruse lea laanestamme kreekijste. Annjebodts ij rikti daejrieh mij kreekide mij lea \"sådtere\", men aervede suetiegaaltijh maehtieh årrodh gïermesjh, såajasnjearah, grevlingh jallh rööhtsh. Jeenjesh dejstie mah suetiem åadtjoejin barkin jallh hööllestin mearoebeapmoemaarhkedisnie Wuhanesne, gusnie jielije jallh aadtjen leekedamme kreekh leah doekemasse. s \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_aavoesaernie.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 119
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Aavoesaernie: Røros saemien gïelen reeremedajven sïjse \n\nRørosen tjïelte meatan vaaltasåvva saemien gïelen reeremedajven sïjse. Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta daate akte aavoesaernie abpe Saapman jïh joekoen dejtie mah åarjelsaemien soptsestieh dajvesne. Sjæjsjalimmie stuerebe nuepieh vadta åarjelsaemien utniehtidh goh akte jielije gïele aaj båetijen aejkien. \n\nRørosen tjïelte lea dïhte njealjede åarjelsaemien tjïelte mij meatan vaaltasåvva saemien gïelen reeremedajven sïjse, jïh sæjhta dej golme jeatjah tjïeltigujmie vihkeles laavenjostoeguejmine Saemiedægkan sjïdtedh juktie åarjelsaemien vaarjelidh jïh evtiedidh. \n\nSaemien gïelen reeremedajvesne saemien jïh nöörjen leah mïrrestalleldh gïelh. Daate sæjhta jiehtedh gaajhkesh dovnesh reaktam utnieh viehkiem åadtjodh saemien gïelesne gosse gaskesem vaeltieh tjïeltine jallh jeatjah byögkeles etaatigujmie. \n\n-Mijjieh sïjhtebe Rørosen tjïeltem jïh årroejidie læhkoehtidh dah leah meatan vaaltasovveme jïh aavoedibie åarjelsaemien gïeleskreejremen bïjre laavenjostedh, Keskitalo jeahta. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_arrode_meatan_gielelutnjemisnie.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 403
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Årrode meatan gïelelutnjemisnie! | Rørosnytt.no \n\nÅrrode meatan gïelelutnjemisnie! \n\nÅrrode meatan gïelelutnjemisnie! \n\nPreessebïevnese \n\nÅrrode meatan gïelelutnjemisnie!  \n\nGïelepolitihke tjuara seamma otnjegisnie giesedh, mejtie politihke dejnie saemien gïelebyjresinie sjugniehtåvva jallh voenges, regijonaale, nasjonaale jallh gaskenasjonaale institusjovnine. Aktine ellies jïh akteraeresne gïelepolitihkine, gusnie nasjonaale, regionaale jïh tjïelten åejvieladtjh jïh aktöörh vïehkesjedtieh, edtjebe sjïehteladtedh guktie saemien gïelh leah iemie, siebriedahkeguedtije jïh jielije gïelh siebriedahkesne. Daate lea visjovne Saemiedigkieraerien strategijine saemien gïelide - Gïelelutnjeme. \n\n- Mijjen vihkielommes laavenjasse lea sijjieh sjugniedidh saemien gïelide jïh baahtsemenuepiem gïelide vedtedh. Daate sæjhta jiehtedh mijjieh tjoerebe saemien gïelelïerehtæmman jïh åtnose saemien gïeleste sjïehteladtedh gaajhkine areenine siebriedahkesne. Tjoerebe aaj saemien gïelh våajnoes darjodh dennie byögkeles tjiehtjielisnie jïh hijven sjïdtemenuepieh gïelide sjugniedidh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.  \n\nSaemiedigkie sæjhta dejtie saemien gïelide veaksahkåbpoe darjodh jïh dejtie akten ellies gïelebarkoen tjïrrh evtiedidh gusnie barkoe stuvresåvva gaajhki njieptjiej vööste gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli. Juktie daennie barkosne lyhkesidh, gaajhke gïelebarkoe tjuara aktivyöki barkojne vuajnalgidh, jïh sinsitniem våaroeminie utnedh. \n\nGïelelutnjeminie saemiedigkieraerie gellie tjïelke råajvarimmieh buakta ovmessie barkoesuerkiej sisnjeli. Såemies dejstie råajvarimmijste Saemiedigkie sæjhta jïjtje tjïrrehtidh, jeatjah råajvarimmieh laavenjostoem krievieh jeatjah aktöörigujmie. \n\nAkte dejstie åejviedïjrijste gïelelutnjemisnie lea saemien siebriedahke tjuara ektesne aktem nænnoes lutnjemem darjodh dejtie saemien gïelide. Saemiedigkie daarpesje byögkeles jïh privaate aktöörh jïh institusjovnh aktem dïedtem vaeltieh juktie saemien gïelh nænnoestehtedh, jïh viehkiehtieh guktie saemien gïelh leah våajnoes siebriedahkesne. \n\n- Sïjhtebe dan åvteste gaajhkide bööredidh jïh haestedh, goh jieleme, institusjovnh, siebrieh, privaate jïh byögkeles aktöörh jïh datne, gïelelutnjeminie viehkiehtidh. Sïjhtebe fïereguhte edtja dïedtem vaeltedh, voengesne, regijonaale jallh nasjonaale sijjesne, saemien gïelh våajnoes darjodh jïh dejtie nuhtjedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.  \n\nMin boazu - akte bovtseleekedimmiesïelte mij aadtjen aalkeme, vuesehte guktie saemien gïele våajnoes dorjesåvva. Sïelte saemien gïelem nuhtjie gaajhkine sov dorjesinie, logojne, bæjhkoehtimmine jïh bïevnesinie dovne sosijaale meedijinie jïh gosse båatsoeaajhterigujmie gaskesadta. \n\nMijjieh jienebh dagkerh dåarjoeh sïjhtebe. Jïh mijjieh sïjhtebe edtja iemie årrodh saemien jïh nöörjen leah våajnoes loevtsæjresne, mejtie lea beapmoen bïjre, bæjhkoehtimmine jallh sosijaale meedijinie. \n\n- Mijjieh aaj sïjhtebe gaajhkh aktöörh enn vielie edtjieh gïele- jïh kultuvremaahtoen mietie gihtjedh, jïh naemhtie viehkiehtidh guktie maahtoe vuajnelge goh vyörtegs jïh nuhteligs. Privaate jïh byögkeles aktöörh byöroeh aaj eadtjohkelaakan barkedh saemiengïeleldh maahtoem sijjen faagesuerkide dåårrehtidh. Daate sæjhta jiehtedh studijesijjine mïnnedh, saarnodh man jeenjesh mah saemien gïele- jïh kultuvremaahtoen mietie gihtjieh jïh ovmessie karrierenuepiej bïjre bievnedh. Akte eadtjohke saemiedigkiepresidente jeahta.  \n\nDaelie saemiedigkiepresidente aaj sæjhta datnem meatan utnedh daennie gieltegs barkosne, dan åvteste fïerhte baakoe ryöknesåvva. Jis gaajhkesh dovnesh ånnetji dåarjoeh dellie tjåanghkan jïjnje sjædta. Baajede mijjem daan biejjien aelkedh. Årrode meatan gïelelutnjemisnie! \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_etihkeles_njoelkedassh_saemien_healsoedotkemasse.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 900
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Etihkeles njoelkedassh saemien healsoedotkemasse | Rørosnytt.no \n\nEtihkeles njoelkedassh saemien healsoedotkemasse \n\nEtihkeles njoelkedassh saemien healsoedotkemasse \n\nKronihke: Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen \n\nHistovrijen tjïrrh veartenen aalkoealmetjh leah ov-etihkeles jïh ovnuhteligs dotkemem dååjreme. Mojhtesh daehtie dotkemistie hijvenlaakan jielieminie daejnie siebriedahkine. Laantine goh Canada, Australije jïh New Zealaante dan åvteste healsoedotkeme sjïere njoelkedassijste stuvresåvva mah aalkoealmetjh jïjtjenænnoestimmiem jïh tsevtsemefaamoem dotkemisnie gorredieh. Saemien healsoedotkeme lea akte dotkemesuerkie mij varke sjïdteminie. Seamma tïjjen ij naan njoelkedassh gååvnesh mah sjïerelaakan daam dotkemem stuvrieh. Saemiedigkie dan åvteste aktem moenehtsem nammoehti 2016 mij edtja raeriestimmiem buektedh dagkerh njoelkedasside .  \n\nHealsoedotkeme aajkojne åtna orre daajroem skïemtjelassi jïh healsoen bïjre reebledh; dan sisnie aaj healsoedïenesjedotkeme, jïh dotkeme vïrrepryövide jïh jeatjah biologeles materijaalese almetjijstie. Saemien healsoedotkeme lea dotkeme gusnie saemieh goh dåehkie bieline sjidtieh dotkemegyhtjelassijste, jïh/jallh desnie gusnie daatematerijaale tjïeltijste jallh jeatjah regijovnijste veedtjesåvva gusnie saemieh leah jienebelåhkosne, jallh akte stoerre bielie årroejijstie. Saemieh goh jeatjah almetjh, aktem jååhkesjamme reaktam utnieh dam jollemes fysiske jïh psykiske healsoestandaarden utnedh maam gåarede jaksedh. Dan åvteste vihkeles saemien jïh jeatjah åejvieladtjh Nöörjesne aktem veele jïh hijven daajroem saemien almetjehealsoen bïjre utnieh. Seamma vihkeles daate daajroe dotkemistie båata mij dam jollemes etihkeles standaardem åtna. \n\nDotkeme saemide aktem mïrhke åvtetje aejkiem åtna. Nöörjesne lij akte dotkeme saemide mij aktem tjïelke naelie-ideologeles ektie aajkoem utni boelhken gaskoeh 1800-låhkoen raejeste, voestes bielien 1900-låhkoen raajan. Ulmie dotkeminie lij vihtiestidh saemieh lin nåakelaakan evtiedamme jïh akte vueliehkåbpoe naelie mubpijste. Dotkeme aaj våaroeminie utni almetjedåehkieh jïh naelieh meehtin öörnesovvedh åejjienskuvhrien hammoen jïh åejjienskuvhrien gievlien mietie. Materijaalem daan dotkemasse åajvahkommes reeblin viehkine kroeptide reetsedh. \n\nSeamma tïjjen aaj dejtie jielije årroejidie dotkin. Åejjienskuvhrien gievlie möölesovvi ovrehte akten bealan dejstie årroejijstie Guovdageaidnusne, jïh akte stoerre bielie saemien årroejijstie Divtasvuodnesne. Njaalmeldh soptsestimmiej mietie dellie aaj åejjienskuvhriemööledimmieh dorjesovvin jieniebinie saemien dajvine Nöörjesne guhkiem mubpien veartenedåaroen mænngan. Daan histovrijen gaavhtan dellie jeenjesh saemien siebriedahkine mah leah sohtehtihks dotkemasse jïh dotkijidie daan biejjien. Daate dagke joekoen sjyöhtehke dejtie epidemiologeles dotkemeprosjektide Saepmesne, gusnie aajkoe lea bïevnesh sïjse tjöönghkedh dej etnisiteeten bïjre, seamma tïjjen goh vïrrepryövah jïh fysiske möölegh aaj dejstie seamma almetjijstie vaaltasuvvieh. Vihkeles daan beajjetje dotkijh daam histovrijem demtieh. Dotkije byöroe sjïerelaakan baajedh årrodh dïejvesh nuhtjedh jallh almetjh dåehkine juekedh mah maehtieh saemide unnebevyörtegs dööpmedh goh dåehkie. Aaj daerpies dotkemeilledahkh jeereldihkie jïh vååregelaakan åehpiedehtedh olles saemide stigmatiseredh. Dan åvteste daerpies etihkeles njoelkedassigujmie saemien healsoedotkemasse. \n\nHealsoedotkeme Nöörjesne lea joe joekoen striengkies etihkeles njoelkedassi nuelesne, jïh naakenh sijhtieh dagke jiehtedh etihkeles njoelkedassh saemien healsoedotkemasse eah leah daerpies dan sjïeken gaavhtan. Nöörjesne healsoedotkemelaake jïh daaletje etihkeles njoelkedassh tjïelke: daesnie almetjen aarvoem jïh almetjereaktide tjïerteste, gusnie almetji jearsoesvoete jïh tryjjesvoete edtjieh daejremevoeten jïh siebriedahken ïedtji åvtelen båetedh. Laakh leah uvtemes dorjesovveme dejnie aajkojne fïerhtem almetjem vaarjelidh, jïh etnihkeles dåehkiej reaktah leah ajve såemieslaakan neebnesovveme daaletje njoelkedassine. \n\nJïjtjenænnoestimmie lea akte ektie reakta aalkoealmetjh utnieh gaskenasjonaale konvensjovni jïh bæjhkoehtimmiej mietie. Gosse Nöörje ILO-konvensjovnem nr. 169 vihtiesti jaepien 1990, dellie staate saemide jååhkesji goh akte aalkoealmetje Nöörjesne. Aalkoealmetji jïjtjenænnoestimmiereakta uvtemes jeahta dah maehtieh jïjtjeraarehke sijjen politihkeles sijjiem jïh jïjtsh ekonomeles, sosijaale jïh kultuvrelle evtiedimmiem eevtjedh. Dan åvteste dotkeme ojhte våaromem vadta ekonomeles, sosijaale jïh kultuvrelle evtiedæmman, dellie aaj iemie aalkoealmetji jïjtjenænnoestimmiem aaj dotkemisnie krööhkestidh. Moenehtse dan åvteste daam raeriesti: \n\n1) Dotkije tjuara daerpiesvoeten mietie tjïelkestidh guktie edtja guejmievoetem dej saemien siebriedahkigujmie tjïrrehtidh jïh gorredidh. \n\n2) Lissine dan laakeviedteldihkie individuelle jååhkesjæmman medisijnen jïh healsoefaageles dotkemisnie, edtja åvtelen daatah saemien healsoedotkemisnie sïjse tjöönghkesuvvieh, akte saemien ektie jååhkesjimmie edtja gååvnesidh. Akte jååhkesjimmie Saemiedigkeste jallh dehtie årgaaneste maam Saemiedigkie nammohte, sæjhta akte dagkeres jååhkesjimmie årrodh. Akte ektie jååhkesjimmie edtja gaskem jeatjah gorredidh jeatjah etihkeles njoelkedassh saemien healsoedotkemisnie fulkesuvvieh. \n\n3) Saemieh goh åålmege reaktam utnieh daajroem åadtjodh jïjtsh healsoen bïjre. Dan åvteste moenehtse veanhta saemien etnisiteete tjuara seamma vuekien mietie registreradamme sjïdtedh goh jeatjah bïevnesh almetjeregisterisnie jïh dejnie laakeviedteldihkie healsoeregisterinie. (Mïetsk-åedtjieregistere, Jaamesfåantoeregistere, Vaajmoe- jïh vïrreåerieregistere jnv). \n\nGuktie edtja daejtie golme råajvarimmide rïektesisnie tjïrrehtidh, ij leah moenehtse sov reektehtsisnie neebneme. Saemiedigkie daelie vuarjesjeminie jienebh raerieh mejtie gåarede nuhtjedh jïh edtja annjebodts dan bïjre eajhnadovvedh gosse Saemiedigkien stoerretjåanghkoe gaavnede goeven aalkoelisnie. Munnjien lea vihkeles tjïertestidh saemien ektie jååhkesjimmie ij leah seamma goh politihkeles sïjsepleenteme dotkemisnie. Saemiedigkie aaj akte representatijve håalijeårgaane saemien årroji åvteste Nöörjesne. Dan åvteste ij leah naan jeatjebh goh Saemiedigkie - jallh akte årgaane maam Saemiedigkie nammoehtamme - mij maahta aktem ektie jååhkesjimmiem reeredh saemiej åvteste goh åålmege. Saemiedigkie lea jïjtjehke maadthvaerie dennie saemien jïjtjenænnoestimmiereaktesne. \n\nDaan biejjien etnisiteete goh bïevnese ij leah annjebodts akte bielie dejstie byögkeles registerijstie Nöörjesne; daate akte aerpie mubpien veartenedåaroen mænngan. Saemiedigkien stoerretjåanghkoe tjuara goeven aaj eajhnadovvedh moenehtsen raeriestimmien bïjre etnihkeles registreradimmien bïjre byögkeles registerinie. Mijjen lea gellie staateles, laakeviedteldihkie healsoeregisterh mah dotkemasse åtnasuvvieh jïh healsoem gaajhkide årroejidie Nöörjesne vååksjedieh. Dagkeres daajroe saemien almetjehealsoen bïjre ij maehtieh tseegkesovvedh dan guhkiem ij edtjh etnisiteetem registreradidh. Gosse datne goh årroje Nöörjesne skïemtjelassem åadtjoeh jïh dov diagnovsem dåaktaristie åadtjoeh, dåaktere dam healsoeregisteri sïjse registerede dov persovnenommeren tjïrrh. Jis saemiej etnisiteete aaj gårrehtalla persovnenommerasse, dellie systematihkeles healsoedaata jïh bijjieguvvieh healsoen bijjelen maehtieh hijven kvaliteetine aaj saemien årroejidie tseegkesovvedh. \n\nEevre vihkeles saemien healsoedotkeme båetijen aejkien dorjesåvva aktine lïhkebe gaskesinie gaskem dotkijidie jïh dejtie mejtie dotkeminie. Joekoen vihkeles njoelkedassh huksieh saemien healsoedotkeme gellievoetem jïh jïjtsevoetem krööhkeste jïh seahkarieh mah saemien kultuvresne jïh saemien siebriedahkine gååvnesieh. Byöroe iemie årrodh dotkemedåehkieh, goh akte bielie ryöjredimmijste healsoegoerehtimmide, Saemiedigkine gaskesedtieh, jallh dejnie årgaanine maam Saemiedigkie lea nammoehtamme. Daate juktie lïeredh dej dotkemedaerpiesvoeti bïjre mah Saepmesne gååvnesieh akten saemien perspektijven mietie jïh hijven jïh leajhtadihks healsoedotkemem gorredidh mij buaratjommesasse sjædta saemien almetjehealsose jïh saemien siebriedahkese. Dan åvteste daerpies etihkeles njoelkedassigujmie mah saemien ektie reaktam jïjtjenænnoestæmman aaj dorjesåvva healsoedotkemen sisnjelen. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_fn_laejhteme_illemen_bijre_aalkoealmetji.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 254
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "FN laejhteme illemen bïjre aalkoealmetji reaktijste Nöörjesne \n\nEN:n almetjereaktamoenehtse sov mïerhkesjimmieh Nöörjese vedti dan guhkiebasse barkoen bïjre EN:n konvensjovneste sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre voerhtjen 5.b. 2018. \n\nReektehtsisnie, mij boelhken 2011 - 2017 feerhmie, lea våajnoes saemiej tsiehkie almetjereaktaj jïh aalkoealmetji reaktaj bïjre våaromem vadta tjoeperdidh dej teemaj sisnjeli goh vædtsoesvoete nyjsenæjjaj jïh nïejti vööste saemien siebriedahkine, aassjoejiehtegh jïh aassjoekriminaliteete gaskem jeatjah gaskeviermesne saemien åålmegen vööste, sïerredimmie saemijste, lohkehtæjjah saemien gïeline fååtesieh jïh gellie saemien maanah eah åadtjoeh saemien nuhtjedh maanagïertine. Vijriesåbpoe dle jienebh juvnehtimmieh mah leah ektiedamme saemien åålmegen reaktese laantedajvide jïh vierhtiereaktide. Moenehtse joekoen tjoeperde dehtie faatoes guhkiebasse barkoste Saemiereaktamoenehtsen salkehtimmeste jaepeste 2007 saemien dajvi bïjre Finnmaarhken ålkolen. \n\nSaemiedigkieraerie sov alternatijve reektehtsem darjoeji aarebi daan jaepien Nöörjen guhkiebasse barkoen bïjre EN:n konvensjovneste sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre. Raerielïhtsege Silje Karine Muotka govlesadti EN:n almetjereaktamoenehtsinie dennie ræhpas govlehtimmesne ektiedamme eksaminasjovnese Nöörjeste Genevesne njoktjen 14. 15. b. \n\n- Manne juakam EN:n almetjereaktamoenehtsen tjoeperdimmieh reaktatsiehkien bïjre saemide Nöörjesne. Seamma tïjjen madtjeles ihke moenehtse dan tjyölkehke sov juvnehtimmine. Mijjieh damtijibie sisvegisnie. Daate lea naakede maam Saemiedigkie daamtaj jïh ahkedh lea tjïertestamme dejtie ovmessie reerenasside, presidente Aili Keskitalo jeahta. \n\n- Mov lea akte tjarke håhkoe reerenasse juvnehtimmide EN;n almetjereaktamoenehtsistie itjmieslaakan vaalta, jïh dejtie daerpies dahkojde dorje mah gorredieh mijjen reaktah illesuvvieh jïh meatan vaaltasuvvieh politihkehammoedimmesne jïh laakine. Daan beajjetje reerenasse Jeløya-våaroemisnie jeahta dah edtjieh barkoem nænnoestehtedh almetjereaktaj åvteste jïh stuerebe tsåatskelesvoetem sivijle jïh politihkeles reaktaj vööste stuvredh. Saemiedigkien bieleste sïjhtebe ulmiestuvreldh reerenassen vööste jïh staateles åejvieladtjigujmie barkedh ihke juvnehtimmieh EN:n almetjereaktamoenehtsistie fulkesuvvieh dennie praktihkeles politihkesne, Keskitalo jeahta. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_fovsen_saemiej_teehpeme.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 241
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Fovsen-saemiej teehpeme staatem stillie aktem enn stuerebe dïedtem vaeltedh vaarjelimmien åvteste åarjelsaemien kultuvreste \n\nÅarjeldåehkie Fovsen-Njaarken sïjtesne idtji dåarjoem åadtjoeh skjønnsreaktesne juktie soejkesjidie tjöödtjehtidh bigkemen bïjre bïegkefaamoevierhkeste Storheiesne. \n\n-Akte ovmurreds reaktasjæjsjalimmie abpe åarjelsaemien kultuvrese jïh gïelese. Fovsen lea akte dejstie stööremes bïegkefaamoebigkemijstie jïh dïhte sæjhta nåake konsekvensh båatsose dajvesne åadtjodh, saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen jeahta. \n\nÅarjelsaemieh Fovsendajvesne billieh bïegkepaarhkh leah aalkove galhkuvasse båatsose Fovsenisnie. Båatsojne dajvesne gïehtelidh lea eevre vihkeles juktie dovne åarjelsaemien gielem jïh åarjelsaemien kultuvrem vaarjelidh. EN:n mietie dle åarjelsaemien gïele akte dejstie jeenjemes håvhtadamme gielijste veartenisnie. \n\n-Saemiedigkie lea laejhtehks orreme jïh annje lea laejhtehks bïegkefaamoebigkemasse Fovsen-njaarkesne dan åvteste dïhte maahta stoerre nåake konsekvensh åadtjodh åarjelsaemien kultuvrese. Staate dïedtem åtna ihke kultuvre buektehte jieledh jïh lea monnehke. Gosse staateles åejvieladtjh daelie leah daam stoerre bigkemem bïegkejårrehtsijstie luhpiedamme, dah leah seamma tïjjen nöörjen staatese aktem enn stuerebe dïedtem vadteme juktie gorredidh båetije bigkemh daennie dajvesne eah båatsoen jieledetsiehkieh enn nåakebe darjoeh, Larsen jeahta. \n\nedtja gåatomelaantine bigkedh båetijen aejkien dellie åejvieladtjh, soejkesjæjjah jïh bigkijh tjuerieh våaroemasse bïejedh dejtie almetjerïekteles krïevenasside. Juktie dam illedh dah tjuerieh jååhkesjimmiem utnedh båatsoesaemijste åvtelen luhpiedimmieh vedtieh orre darjoemidie. Dellie sæjhta slyöhpedh vielie vihkeles gåatomelaanth bigkemen gaavhtan geahpanieh, mah leah eevre vihkeles juktie åarjelsaemien båatsoem tjåadtjoehtidh. \n\n-Jis staate ij daejnie lyhkesh, jïh ij åajsoeh jallh sïjhth giehpiedimmiem gåatomelaanteste tjöödtjehtidh, åarjelsaemieh Fovsen-Njaarkesne sijhtieh reaktoem åadtjodh. Dellie dïhte prååsehke åarjelsaemien kultuvre sæjhta sov monnehkevoetem dassedh, jïh staate tjuara dïedtem guedtedh ihke akte dejstie jeenjemes håvhtadamme gielijste veartenisnie lea nåhkehtamme, Larsen jeahta. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_hijven_laavenjostojne_libie_lyhkesamme.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 224
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "- Hijven laavenjostojne libie lyhkesamme \n\nSaemiedigkieraerie Inger Eline Eriksen Fjellgren meala hijven laavenjostoen gaavhtan saemien siebriedahkesne libie lyhkesamme Saetniesvoetekommisjovnem åadtjodh.  \n\nStoerredigkie lea nænnoestamme Saetniesvoete- jïh måahtadimmiekommisjovnem tseegkedh, mij edtja salkehtidh mah konsekvensh daaroedehtemepolitihke Nöörjesne leah vadteme. Saemiedigkieraerie Inger Eline Eriksen Fjellgren lij Stoerredigkesne gosse aamhtesem digkiedin jïh dïhte joekoen madtjeles nænnoestimmine. \n\n- Saemiedigkie lea hijvenlaakan laavenjosteme jeenjesigujmie jïh dan åvteste libie lyhkesamme daam kommisjovnem åadtjodh. \n\nEktie strategijem darjoejin  \n\nFjellgren laavenjostoem Saemiedigkien voereseraerine sjïerelaakan neebnie. \n\n- Saemiedigkie lea gijhteles dan barkoen åvteste maam Saemiedigkien voereseraerie lea dorjeme daennie aamhtesisnie gellie jaepieh. Joekoen lij hijven dah lin meatan dennie ræhpas govlehtimmesne Stoerredigkesne. Joekoen vihkeles Stoerredigkie åadtjoeji dååjrehtimmieh govledh båarasåbpoe almetjijstie, jïh maam dah leah dååjreme staaten politihken gaavhtan. \n\nSaemiedigkieraerie Fjellgren varke aktem tjåanghkoem utni Trygg Jakoline Nöörjen kveeni siebresne. Desnie strategijh ektesne hammoedin guktie edtjin aktem dagkeres kommisjovnem åadtjodh. Daan tjåanghkoen mænngan Saemiedigkie aktem prieviem seedti fylhkentjïeltide saemien dajvine, gusnie dåarjoen bïjre birrimh juktie kommisjovnem tseegkedh, jïh dam leah dan mænngan dorjeme. \n\nDåarjoe gærhkoste lij hijven viehkie  \n\nSaemiedigkie aaj hijvenlaakan govlesadteme Saemien gærhkoeraerine, jïh dej dåarjoe stoerre nåhtoe orreme. \n\n- Gærhkoe jïh staate leah aadtjen joekehtadteme. Gærhkoe annje aktem vihkeles sijjiem åtna dovne Saepmesne jïh abpe Nöörjesne, jïh aaj stoerredigkien tjirkiji gaskem. Saemieh tuhtjieh hijven gærhkoe mijjem dåarjohte daennie barkosne. Tjoerebe aaj mujhtedh voejkenevoetem gorredidh daennie måahtadimmiebarkosne. Gærhkoe dam maahtoem åtna mij lea daerpies, Fjellgren jeahta. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_lofter_samisk_historie_og_kultur.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 245
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Gïelh Åarjelraedteste  \n\nAareh 1900-låhkoen raejeste jienebh saemieh eelkin gïelem lutnjedh sijjen reaktaj åvteste. Laakejarkelimmieh jïh akte sïerreden vuajnoe almetji vööste akten nöörjen jienebelåhkoen luvnie tjarke saemiej jieledevåaromem tsavtsi. Joekoen åarjene doh båatsoedajvh lin tjarke åhtjanamme, jïh saemien gïele jïh kultuvre lin tjarke behtjiedimmien nuelesne. \n\n- Røros-saemien siebriedahke jïh orre aejkie  \n\nAkten tjarke politihkeles eadtjohkevoeten gaavhtan dïhte voestes tjåanghkoe gaajhkide saemide abpe laantesne öörnesovvi Tråantesne 1917. Konsekvensi gaavhtan \"saemielaakijste\" (lappelovene) jïh stuvrehtimmie båatsoste 1800-låhkoen minngiegietjesne dle jeenjesh sïjhtin saemien reaktah nænnoestehtedh. Tseegkeme saemien siebrijste 1900-låhkoen aalkoelisnie vuajnalgi goh vihkeles juktie jarkelimmiem buektiehtidh. \n\nDennie nöörjen nasjovnebigkemisnie jåartaburrie symbovline sjïdti båetijen aajkan, jïh saemien kultuvre idtji daennie guvvesne sjïehth. Vitenskapeles teorijh jïh nænnoes politihkeles faamoeh laakejarkelimmieh hoksin mah jåartaburride aevhkieh vedtin mejtie saemien reaktah tjoerin maeksedh. Saemien jieledevåarome tjarke håvhtadamme sjïdti jïh juhtijealmetji jieledevuekie ånnetji ånnetji nåhkeli. Destie stoerre jarkelimmieh sjïdti saemien siebriedahkesne. \n\nDaate vuasahtalleme lïhkebe vuartesje man åvteste rijhketjåanghkoe 1917 öörnesovvi. Gæmhpoe saemien reaktaj åvteste ij leah badth orrijamme gænnah. Annje aarkebiejjie gellide saemide stuvresåvva båeries laakijste jïh aktede jienebelåhkoesiebriedahkeste mij veartenem vuajna aktedenöörjen perspektijveste. Seamma tïjjen jïjnje sjugniehtovvemedej 30 minngemes jaepiej mij akten hijven otnjegen vööste tjuvtjede, jïh saemien årrojh Nöörjesne lea daan biejjien aalkoealmetjinie jååhkesjamme. \n\nRøros-saemien dajve lea Mearohken luvhtie noerhtene Engerdalen gåajkoe åarjene jïh Trollheimen gåajkoe jillene. Båatsoe, gïele jïh vætnoe leah vihkeles biehkieh saemien kultuvresne. \n\nDoh daeverh mah leah vuesiehtamme daesnie leah lööneme Norske Folkemuseumistie jïh dah sïjse tjöönghkesovvin boelhken 1889-1950. Jienebh dejstiedaevierijstie akten juhtijealmetji jieledevuekien bïjre soptsestieh mij lij mahte nåhkeminie 1917. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_saejhta_gielelutnjeminie_aarjel_julev_jih_markasaemien.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 321
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Sæjhta gïelelutnjeminie åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine viehkiehtidh | Rørosnytt.no \n\nSæjhta gïelelutnjeminie åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine viehkiehtidh \n\nSæjhta gïelelutnjeminie åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine viehkiehtidh \n\nSaemiedigkieraerie prioriterede dåarjoem gïeleråajvarimmide vedtedh åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine, men jienebh ohtsemh ohtsele daejstie dajvijste.  \n\nJaepien 2018 Saemiedigkie reeremem åadtjoeji 2,7 millijovnh kråvnaj åvteste mej bijjelen Nordlaanten fylhkenålma aarebi lij reereme. Vierhtieh edtjieh gïeleråajvarimmide juhtedh åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine. \n\nTsïengelen 2018 Saemiedigkie ræhpas tjåanghkoeh höölti dejnie dajvine gellie almetjigujmie stïeresne ovmessie gïelebyjresijstie. Desnie Saemiedigkie heesti gïelebyjresh ohtsemh Saemiedægkan seedtieh dan åvteste vierhtieh Gïeleprosjekt-påasten nualan bïejesovvin Saemiedigkien budsjedtesne. Tjåanghkojne aaj beevni Saemiedigkie sijhti såemies dejstie vierhtijste nuhtjedh akten orre barkose mij edtja sjïere fokusem utnedh barkose gïelebyjresigujmie daejnie dajvine, jïh aaj vierhtide nuhtjedh råajvarimmieh damtijidh mah dåarjoem åådtjeme Nordlaanten fylhkenålmeste gellie jaepieh. Akte barkije daam orre barkoem eelki skïereden 2018, jïh dïhte lea tïjjem daan raajan nuhtjeme Saemiedigkine jïh barkoelaavenjassigujmie åahpenidh. Dïhte meatan orreme såemies tjåanghkojne dajvine, gïelejarngide råakeme jïh dejgujmie åahpenamme. \n\nDaan raajan 2018 libie dåarjoem vadteme daejtie prosjektide gïeleprosjektepåasten bijjelen, daejtie dajvide:  \n\nTseegkeme saemien gïelejarngeste Aarbortesne - åarjelsaemien \n\nSaemiengïeleldh gærjah utnijh ohtsedieh - åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien \n\nGiellabiesse -julevsaemien \n\nÅarjelsaemien bijpelejarkoestimmieh II - åarjelsaemien \n\nGïelelïerehtimmie/gïelekuvsje - julevsaemien \n\nSaemien gïele- jïh kultuvregaavnedimmieh learoehkidie rørossaemien dajvesne \n\nSaemien skyllijemaanajerkie 2018 - åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien \n\nÅarjelsaemien sisvege Sámi ođasmagasiidnesne - åarjelsaemien \n\nSaamastalledh - Kommunikatijve gïelelïerehtimmie - åarjelsaemien \n\nLissine vierhtieh vadtasuvvieh ovmessie gïele- jïh kultuvreråajvarimmide åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine jeatjah påasti bijjeli Saemiedigkien budsjedtesne. \n\n- Daan raajan daan jaepien saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme gaajhkesidie mah vierhtiej bïjre syökeme daan prioriteradamme ulmiedåehkien sisnjelen. Manne læjhkan jienebh ohtsemh ohtselem, jïh joekoen julev- jïh markasaemien dajvijste, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.  \n\n2019 Saemiedigkie sæjhta eadtjohkelaakan barkedh daej gïelebyjresi vööste daejnie dajvine juktie aelkedh jïh dåarjodh jienebh gïeleråajvarimmieh mah edtjieh gïelelutnjeminie viehkiehtidh. Stipende lea tseegkesovveme studentidie mah ööhpehtimmiem åarjel- jïh julevsaemien gielesne vaeltieh, giellatjiehppe Árran maanagïertesne lea stuerebe dåarjoem åådtjeme jïh mijjieh gïeleprosjeekth prioriteradamme ryöktesth daej dajvi jïh gïeli vööste. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_saemiedigkie_daarjoem_prosjektese.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 314
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Saemiedigkie dåarjoem prosjektese vadta mij edtja saemien noeri psykiske healsoem goerehtalledh \n\nSaemiedigkieraerie lea 280.000 kråvnah vadteme akten prosjektese saemien noeri psykiske healsoen bïjre man åvteste siebrie Mental Helse Ungdom/ Mentaale Healsoe Noere dïedtem åtna laavenjostosne saemien noeresiebriejgujmie. - Dovne dotkemistie jïh dååjrehtimmien mietie daejrebe saemien noerh haestemh dåastoeh mejtie jeatjah noerh eah dåastoeh. Dan åvteste vihkeles mijjieh vielie daajroem jïh minngebe råajvarimmieh åadtjobe, mij lea åssjele prosjektine, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.  \n\nMentaale Healsoe Noeren prosjekte edtja noere saemiej psykiske healsoem goerehtalledh jïh heerreden råajvarimmiejgujmie nierhkedh mah vaarjelimmiefaktovride nænnoestehtieh noere saemiej identiteetese jïh psykiske healsose. Goerehtalleme edtja daajroem vedtedh guktie noere saemieh sijjen psykiske healsoem dååjroeh jïh mah vaarjelimmiefaktovrh jïh vaahrafaktovrh noerh dååjroeh. \n\n- Tuhtjem daate akte åajvoeh prosjekte, jïh saemiedigkieraerien bieleste leam geerjene ihke Mentaale Healsoe Noere sæjhta dagkarinie prosjektine nierhkedh. Akte dagkeres prosjekte sæjhta vyörtegs daajroem vedtedh saemien noeri psykiske healsoen bïjre, Mikkelsen jeahta.  \n\nSaemien siebrieh meatan vaaltasuvvieh  \n\nMentaale Healsoe Noere edtja laavenjostedh saemien noeresiebrine Noereh, Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtsinie (SUPU) jïh Saemien nasjonaale maahtoejarngine - psykiske healsoevaarjelimmie (SANKS) prosjektesne, jïh tjïerteste daate ellies prosjekte våaroeminie åtna doh saemien noeresiebrieh leah meatan abpe prosjektesne. \n\nMikkelsen åtna akte faamoe prosjektese gosse dovne Noereh, SUPU jïh SANKS leah meatan. \n\n- Dah saemien siebriedahkem demtieh, guktie prosjekte maahta læhkoes sjïdtedh. Saemiedigkien bieleste utnebe doh göökte noeresiebrieh goh væjkele jïh stoerre ïedtjem siebriedahken åvteste utnieh, jïh gosse dah meatan prosjektesne dellie dïhte faamoem vadta prosjektese, Mikkelsen jeahta.  \n\nVihkeles daajrojne  \n\nSaemiedigkie daarpesje aktem daajroevåaromem utnedh sov barkosne, jïh daamtaj faaktaj mietie gihtjie saemien siebriedahki bïjre jïh healsoerelateradamme gaavnoej bïjre saemien healsoen bïjre. Mikkelsen meala daate goerehtalleme maahta Saemiedægkan jïh jeatjah stuvremeinstitusjovnide dïrregh vedtedh dejtie båetije råajvarimmide mah maehtieh saemien maanaj jïh noeri psykiske healsoem bueriedidh. \n\n- Daajroevåarome sæjhta råajvarimmieh sjugniedidh jieniebinie daltesinie. Viehkieabparaate maahta orrestamme daajroem åadtjodh, jïh dan gaavhtan dah sijhtieh buerebe ryöjredamme årrodh dam viehkiem vedtedh dejtie mah dam daarpesjieh, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen minngemosth jeahta.  \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_saemiedigkie_jih_regijovnereforme.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 514
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Saemiedigkie jïh regijovnereforme | Rørosnytt.no \n\nSaemiedigkie jïh regijovnereforme \n\nSaemiedigkie jïh regijovnereforme \n\nSerteme laavenjassijste staateles daltesistie lea akte nuepie juktie hoksedh almetjh stuerebe tsevtsemefaamoem åadtjoeh. Daelie daate maahta sjugniehtovvedh jis buektehte akti vyöki barkedh juktie hoksedh regiovne stuerebe dahkoesijjiem åådtje. \n\nAkte tjïelke tjoeperdimmie gyhtjelassh mah leah fylhkenstruktuvri bïjre leah dan jïjnjem tsåatskelesvoetem åådtjeme guktie gyhtjelassh mah leah sisvegen bïjre regijovnereformesne gaarvanieh seamma tïjjen. Akte hille mij gaatesjen dassene dellie. Saemiedigkie ij leah nuepiem åådtjeme reerenassine rååresjidh dej gyhtjelassi bïjre ektiedamme dejtie raeriestimmide mah leah saemien ïedtji bïjre. Vååjnoe goh fuehpie orreme gosse dam orre raeriestimmiem darjoeji mij bööti rïhkeden 19.b. Bïevn. St. 6 (2018-2019) Oppgaver til nye regioner( Laavenjassh orre regijovnide). Desnie raereste sagke vaenebh laavenjassh jïh vierhtieh staateste sertedh goh Hagen-moenehtse soejkesji. Raeriestimmie hov tjïelkelaakan soptseste maam reerenasse raaktan reformen bïjre veanhta. \n\nManne baajem jïjtjemem geakasjidh maam sæjhta jiehtedh barkoevedtijedïedtem staatebarkiji åvteste, mah joe leah ålkone regijovnine, akten regijonaale daltesasse sertedh. Mov vuajnoen mietie ij sïjhth dan maereles årrodh. Byögkeles dïenesjh edtjieh åajvahkommes dam seamma sisvegem utnedh saaht gusnie datne sååjhth årroeminie. Bielelen tjïeltine saemien reeremedajvesne, men aaj daesnie lij maahteme jïjnjem loetedh jis sisvegebieliem regijovnereformesne buerebelaakan gïetedamme, jïh akte vielie proaktijve geatskanimmie orreme raeriestimmide salkehtimmeste NBS 2016: 18 Vaajmoegïele. Daennie suerkesne laavenjassh jïh tjïelke bïevnesh dïedten bïjre sijhtieh joekoen vihkeles årrodh evtiedimmien gaavhtan saemien gielijste, saemien kultuvreste jïh siebriedahkejieliedistie. Saemiedigkieraerie våaroeminie åtna joekoen edtja saemien gïelereaktah tjåadtjoehtidh jïh jåarhkedh dejnie orre fylhkine. Saemiedigkieraerie haasta dejtie orre fylhkide byögkeles saemien nommh åadtjodh fylhkide. Seamma tïjjen vihkeles faalenassem dejtie saemiengïeleldh almetjidie tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh. \n\nJoe dellie gosse Hagen-moenehtse sov raeriestimmiejgujmie bööti Saemiedigkie eensi vuarjasjimmieh darjoeji mah laavenjassesertemh mah meehtin saemien ïedtji bïjre årrodh. Jeenjesh dejstie raeriestimmijste sïjhtin eevre buajhkoes ryöktesth konsekvensh utnedh saemien ïedtjide. Edtja råajvarimmieh, öörnegh jïh byögkeles dïenesjh saemide sjïehtedidh seammalaakan goh jeatjah årroejidie. \n\nJienebh laavenjassh mejtie lea raeriestamme fylhkentjïeltide sertedh leah saemien ïedtji bïjre. Aamhtesh goh konsepteveeljemen salkehtimmieprosessh (KVS), klijma jïh byjrese, noerhtedajvepolitihke, innovasjovne Nöörje jïh Siva, göölemesïelkedahkh jïh jåartaburrie. Lissine akte minngebe stoerredigkiebïevnese lea sjisseradamme kultuvren ih minngebe prosessi bïjre mah leah PPT:n jïh Bufetaten bïjre. Saemiedigkie sæjhta dejtie ovmessie prosesside regijovnereformesne bæjjese fulkedh dej departemeentigujmie mah dïedtem utnieh. Daan mearan gaajh joekehts mejtie prosessh joe juhtieminie jïh mejtie laavenjostoe Saemiedigkine lea tseegkesovveme jallh ij. Dennie guhkiebasse barkosne regijovnereformeste lea eevre daerpies Saemiedigkine laavenjostedh jïh konsultasjovnedïedtem ååktedh guktie daajroe saemien gïeli jïh saemien kultuvren bïjre gorresåvva. \n\nTïjje doekoe manne mïelem iemie laavenjassesertemem gïehtjedidh aaj staateste Saemiedægkan. Daan biejjien Saemiedigkie reeremelaavenjassh åtna evtiedimmien sisnjelen saemien learoesoejkesjijstie, saemien kultuvremojhtesereeremen jïh saemien sijjienommedïenesjen sisnjeli, jïh saemien museumidie, teateridie jïh festivalide. Saemiedigkie joe departemeentine jïh Rijhkeantikvaarine rååresjeminie mejtie edtja jienebh laavenjassh saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien sisnjelen sertedh. Saemiedigkie vielie dïedtem jïh jïjtjenænnoestimmiem sæjhta jielemeevtiedimmien sisnjelen saemien dajvine jïh saemien jielemi åvteste. Iemie Saemiedigkien råållam vuartasjidh båatsoen, göölemeaamhtesi jïh areaalesoejkesjeprosessi sisnjeli. Lissine stoerre nuepieh sjugniedihks jielemi jïh fealadadten sisnjeli. Akte saemien seejemegerniefoente lij aaj maahteme hijven årrodh, juktie dïhte lij maahteme nuepie vedtedh jielemeevtiedimmesne. \n\nÅajvahkommes Saemiedigkie mij prioriteradimmieh dorje saemien siebriedahke- jïh institusjovneevtiedæmman. Dan åvteste sæjhta nuhteligs årrodh aktine enn lïhkebe laavenjostojne Saemiedigkien, staaten jïh fylhkentjïelti gaskem dej råållesne goh siebriedahke- jïh jielemeevtiedæjjah. \n\nSilje Karine Muotka, Saemiedigkieraerie \n\nSaemiedigkie \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_stoerre_lutnjeme_saemien_siebriedahkese.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 142
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Stoerre lutnjeme saemien siebriedahkese | Rørosnytt.no \n\nStoerre lutnjeme saemien siebriedahkese \n\nStoerre lutnjeme saemien siebriedahkese \n\nSaemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen aavode reerenassekrirrieh jïh KrA leah seamadamme saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmiem gorredidh, jïh vierhtieh dåarjodh 25 studijesijjide dïsse.  \n\nSaemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen lea joekoen geerjene ihke daate barkoe mij lea dorjesovveme juktie saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmine nïerhkedh, daelie vååjnoe goh illedahkh vadta. \n\n- Daate sæjhta akte stoerre lutnjeme årrodh saemien siebriedahkese, Mikkelsen jeahta. \n\nFaalenasse edtja vadtasovvedh akten laavenjostoen tjïrrh UiT Nöörjen arktiske universiteeten jïh Saemien jïlleskuvlem gaskem, jïh sæjhta 25 bielietïjjen studijesijjieh tjeekedh. Lissine daejtie studijesijjide, reerenassekrirrieh jïh KrA sijhtieh vierhtieh vedtedh evtiedimmieåaside Saemien jïlleskuvlese juktie daam studijem tseegkedh. Tjåanghkan daate ovrehte 2 millijovnh kråvnah 2019. \n\nMikkelsen Saemien jïlleskuvlem jïh UiT Nöörjen arktiske universiteetem garmerde dej væljoen åvteste ektesne daam saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmiem prioriteradidh. \n\n- Daan tjïrrh dah rïektesisnie vuesiehtieh dah sijjen siebriedahkedïedtem saemien siebriedahken åvteste itjmieslaakan vaeltieh, Mikkelsen jeahta. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/news",
+            "filename": "../../mono/giellalt/news/news_rorosnytt_vihkeles_naennoestimmie_gaerhkoetjaanghkoste.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "sma": 160
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "sma": "Vihkeles nænnoestimmie Gærhkoetjåanghkoste \n\nSaemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen Gærhkoetjåanghkoem læhkohte, mij voerhtjen 16.b. akteraeresne nænnoesti aktem saemien gyrhkeles veeljemetjåanghkoem tseegkedh.  \n\nVeeljemetjåanghkoe edtja saemien tjirkijh veeljedh bïspedajveraeride Noerhte-Hålogalaanten jïh Åarjel-Hålogalaanten bïspedajvine, jïh lïhtsegh Saemien gærhkoeraaran nammoehtidh. Saemien gyrhkeles veeljemetjåanghkoe sæjhta tjåanghkenidh fïerhten njealjeden jaepien gærhkoeveeljemi åvteli, jïh voestes aejkien Gærhkoeveeljemen 2019 åvtelen. \n\n- Daate akte tjïelke otnjege maam Gærhkoeraerie nænnoste. Daate akte fokuse saemien demokratijem evtiedidh Nöörjen Gærhkosne. Gærhkoe aaj aktem sijjiem sjugnede saemien gærhkoejieliedasse gusnie maahta sjyöhtehke gyhtjelassh jïh teemah digkiedidh, seamma tïjjen goh veeljemetjåanghkoe aktem tjïelke mandaatem åtna saemien tjirkijh gyrhkeles moenehtsinie raeriestidh, Mikkelsen jeahta.  \n\nRevideradimmesne öörnegistie mij bïsph Nöörjen gærhkose nammohte, Gærhkoeraerie aaj nænnoesti Saemien gærhkoeraerie steemmereaktam åådtje raeriestimmeles steemmadimmesne bïspese Noerhte-Hålogalaanten, Åarjel-Hålogalaanten, Nidarosen, Hamaren, Møren jïh Oslon bïspedajvine. \n\n- Joekoen sjollehke lea vuejnedh gyhtjelassh meatannænnoestimmien bïjre gorresuvvieh. Daate akte sïlle åvtese gosse saemien gærhkoeraerie aktem råållam åådtje nammoehtimmesne bïspeste, Mikkelsen jeahta. \n\nSaemiedigkieraerie aaj Sara Ellen Anne Eiram læhkohte mij Gærhkoetjåanghkosne voerhtjen 14.b. orresistie raerieåejvine veeljesovvi göökte vielie jaepieh. \n\n"
+            }
+        ]
+    }
+]